← Eesti

4-24-3669/42

4-24-3669 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-24-3669 Kohtukoosseis Andres Parmas, Pavel Gontšarov, Markus Kärner Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Väärteoasi X.J-i väärteoasi KarS § 1511 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Apellant Menetlusaluse isiku X.J-i kaitsja Andrei Vesterinen Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Kohtuistungil osalenud menetluse pooled Kaitsja Andrei Vesterinen, kohtuvälise menetleja esindaja Sergei Dõmša Kohtuistungi toimumise aeg
  4. aprill 2025 RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
  5. märtsi
  6. a kohtuotsus osas, millega mõisteti X.J
  7. augustil 2024 toime pandud väärteos süüdi KarS § 151 1 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus ning mõista X.J
  8. augusti
  9. a episoodis õigeks ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 4-24-3669 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. X.J-ile koostati
  11. oktoobril
  12. a väärteoprotokoll KarS § 151 1 lg-le 1 vastava väärteo toimepanemise kohta. Väärteoprotokolli kohaselt X.J : - 18.08.2024 XXX, Tallinnas avalikus ruumis, sotsiaalmeedias TikTok, tegi otse-eetris videostriimi (live), mis oli avalik ja nähtav kõigile, olles videol lipu taustal, millel on kujundatud Vene Föderatsiooni vapi elemendid (kuldne kahepäine kotkas), arutas Venemaa täiemahulist sõjalist rünnakut Ukraina vastu. Oma kõnes X.J õigustas Vene Föderatsiooni poolt Ukraina territooriumite okupeerimist. - 19.09.2024 eksponeeris (postitatud 14.11.2023) sotsiaalmeedias TikTok kokku monteeritud pilti, mis oli avalik ja nähtav kõigile. Pildi vasakul pool on kujutatud natsi Saksamaa sõdur ja Ukraina rahvariietes naisterahvas, kes hoiab kilpi, mille peal on kujutatud natsi kotkas ja haakriist (svastika) ning pildil üleval osal on Ukraina keeles tekst: ХАЙ КРiПНЕ ДРУЖБА ДВОХ БРАТНiХ НАРОДiВ“. Pildil paremal pool on kujutatud Ukraina naissõdur ja Israeli meessõdur, kelle käed on kokku pandud. Postituse taustaks on Ukraina keelse laulu „Ой у лузi червона калина“ esimene salm. - 19.09.2024 eksponeeris (postitatud 29.06.2023) sotsiaalmeedias TikTok videot, mis oli avalik ja nähtav kõigile. Videos on üleval vasakus nurgas näha Vene Föderatsiooni lippu (valge, sinine ja punane) ning taustaks on kuulda järgmist hüüdmist: „Русские вперед!“ Nimetatud avalikusele suunatud voogedastuste ja postitustega eksponeeris X.J avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud sümboleid neid tegusid toetaval ja õigustaval viisil.
  13. Kohtuväline menetleja edastas
  14. novembril 2024 väärteoasja menetlemiseks Harju Maakohtule, leides, et karistusena tuleks kohaldada aresti. materjalid
  15. Maakohtu istungil (12.02.2025) leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et X.J-i süü tema poolt toimepandud süüteos on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud ning taotles X.J-ile karistuseks 14 päeva aresti. Kaitsja palus X.J õigeks mõista. Maakohtu otsus
  16. Harju Maakohtu
  17. märtsi
  18. a otsusega tunnistati X.J-i
  19. augusti 2024 episoodis süüdi KarS § 1511 lg 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot. Maakohus määras, et rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul, igakuiselt vähemalt 66,50 eurot. Maakohus mõistis X.J-i
  20. septembri 2024 (postitatud
  21. juunil 2023 ja
  22. novembril 2023) episoodides õigeks ja lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluse koos menetluskulude nimekirjaga jättis maakohus vastu võtmata ja läbi vaatamata, kaitsjatasu jäi menetlusalusaluse isiku kanda. 2 4-24-3669
  24. septembri 2024 kahe episoodi osas (postitatud
  25. novembril 2023 ja
  26. juunil 2023) lõpetas maakohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel X.J-ile etteheidetavates tegudes väärteotunnuste puudumise tõttu.
  28. augusti 2024 live voogedastuse osas leidis maakohus, et X.J pani toime KarS § 1 151 lg-s 1 sätestatud väärteo ehk
  29. augustil 2024 avalikusele suunatud voogedastuse ja postitustega eksponeeris X.J avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega seotud sümboleid, s.o Venemaa Föderatsiooni vappi - neid tegusid õigustaval viisil. Maakohtu hinnangul pani X.J talle etteheidetud teo toime vähemalt kergemeelsusest. Maakohus tugines mh X.J-i teistele väljaütlemistele, mida kohus iseloomustava materjalina (tõenditena) uuris. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolusid maakohus ei tuvastanud.
  30. Maakohus leidis, et X.J-i teosüü on keskmises määras. Raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsetel kaalutlustel korrigeeris maakohus karistust raskema poole. Maakohtu hinnangul esines alus karistuse suurendamiseks ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt. Karistusliigi määramisel leidis maakohus, et menetlusalusel isikul on võimalik rahalist karistust täita ning pidas proportsionaalseks karistuseks rahalist karistust ka seetõttu, et kohus lõpetas menetluse kahes episoodis ning süüdimõistmine toimub ühe episoodi alusel, mis on toime pandud kergemeelsusest. Eeltoodut arvesse võttes mõistis maakohus karistuseks keskmäärast mõnevõrra kõrgema, s.o 200 trahviühiku (väärteo toimepanemisel kehtinud KarS § 47 lg 1 redaktsiooni kohaselt) 800 eurot. Kuivõrd X.J ei tööta, võimaldas maakohus tasuda rahatrahvi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  31. Maakohus jättis kaitsja menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude hüvitamiseks vastu võtmata, kuivõrd kaitsja soovis need esitada pärast kohtu nõupidamistuppa siirdumist, mistõttu jäi kaitsjatasu menetlusaluse isiku enda kanda.
  32. Täiendavalt märkis maakohus, et nõupidamistoas olles sai kohtule teatavaks, et X.J on enda sotsiaalmeedia kontol avaldanud fotona tunnistaja ütlused koos tunnistaja Facebooki profiili pildiga. Nii kaitsjal kui menetlusalusel isikul puudub õigus materjalide avaldamiseks ilma menetleja loata. Sellist luba ei ole kumbki kohtult taotlenud ega saanud. Arvestades, et kaitsja A. Vesterinen ei ole advokatuuri liige puudub kohtul võimalus taolisele ebapädevale käitumisele reageerida. Kuna antud vahejuhtum ei ole kuidagi seotud ka X.J-i väärteoetteheitega ei olnud kohtul alust menetlust uuendada, mistõttu edastas kohus materjalid Põhja prefektuurile. X.J-il tuleb antud postitus koheselt kustutada. Apellatsioon
  33. Maakohtu otsuse peale esitas
  34. märtsil 2025 apellatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja A. Vesterinen, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist või alternatiivselt KarS § 1511 lg 1 alusel uue otsuse tegemist ning mõlemas kohtuastmes tekkinud menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmist. Apellatsiooni seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
  35. Maakohtu otsus tuleb tühistada, sest tuvastatud ei ole, et kasutatud sümbol, s.o jalgpalliklubi Spartak-Moskva lipp koos Venemaa Föderatsiooni vapielemendiga kujutaks etteheidetavas olukorras agressioonisümboli näitamist. X.J ei väljendanud isiklikku heakskiitu ega toetanud agressiooni, vaid selgitas, kuidas käsitletakse kõnealust konflikti teise riigi õigussüsteemis, samastumata selle positsiooniga. Otseülekandes puudusid üleskutsed 3 4-24-3669 vägivallale, vaenule või sõjategevuse toetuseks. Vastupidi, X.J-i kommentaarid olid selgitava iseloomuga. Arutledes Luganski ja Donetski Rahvavabariikide liitmise õiguspärasuse üle Venemaa Föderatsiooniga
  36. aastal, lähtus X.J Venemaa Föderatsiooni ehk oma kodakondsusriigi kehtivast seadusandlusest. X.J , olles Venemaa Föderatsiooni kodanik ning lähtudes sõnavabaduse põhimõttest, kasutas õigust arutleda selle üle, millistele Venemaa Föderatsiooni seadustele tuginedes nimetatud territooriumid Venemaa Föderatsiooniga liideti. Eeltoodu aga ei tähenda, et X.J agressiooni õigustaks.
  37. Videol nähtav lipp oli jalgpallifännist X.J-ile kingitud ega olnud tema jaoks poliitilise tähendusega riiklik sümbol. EIK praktika järgi on poliitilise iseloomuga avaldused, sh provokatiivsed, kriitilised või ebameeldivad, erilise kaitse all, kui need ei sisalda vaenukõnet (vt Perincek vs Šveits, Savva Terentyev vs Venemaa). Sõnavabadus hõlmab ka õigust sümboolseks väljenduseks, seega lipu kujutise avaldamine kui visuaalse eneseväljenduse vorm kuulub sõnavabaduse kaitse alla. Poliitilise seisukoha sümboolne väljendamine (sh lippude või muude visuaalsete elementide kaudu) on osa lubatavast poliitilisest eneseväljendusest (vt Karácsony jt vs Ungari). Maakohus, tunnistades X.J-i süüdi teatud visuaalsete sümbolite (sh Venemaa Föderatsiooni lipu ja iroonilise ajaloolise pildi) kasutamise eest, laiendas väärteo mõistet selliselt, et iga arvamuseavaldust, mis ei ühti valitseva poliitilise narratiiviga, võib tõlgendada kui agressiooni õigustamist. Selline tõlgendus loob soodsa pinnase politsei kaalutlusõiguse laienemiseks ja kodanikuühiskonna survestamiseks. Sõnavabaduse piiramise lubamine ilma mõjuvate ja veenvate põhjusteta toob kaasa hirmu, usaldamatuse ja poliitilise pluralismi mahasurumise õhkkonna.
  38. Venemaa Föderatsiooni lipp ja vapp ei ole rahvusvahelise üldsuse poolt tunnistatud sümboliteks, mis oleksid üheselt seotud agressiooni või genotsiidiga, erinevalt näiteks natsionaalsotsialistlikust haakristist või organisatsioonide sümboolikast, mis on kuulutatud terroristlikeks. EIK on korduvalt rõhutanud, et sümbolite kasutamise piiramine on õigustatud vaid erandjuhtudel – siis, kui need on lahutamatult seotud vihkamise, vägivalla või kuritegude propageerimisega (vt Vajnai vs Ungari). Menetlusaluse isiku süüdimõistmine riigilipu näitamise eest, mida ei ole seadusega keelatud, loob ohtliku pretsedendi, mis võib viia poliitiliste, kultuuriliste või identiteediga seotud elementide avaliku väljendamise enesepiiramiseni ja hirmuni. EIK on mitmes lahendis rõhutanud, et selline vaoshoituse efekt õõnestab demokraatia põhimõtteid.
  39. Samuti ei ole tõendamist leidnud väärteo subjektiivne koosseis ehk menetlusalusel isikul puudus kavatsus agressiooniakti või genotsiidi õigustada. Maakohus jättis sealjuures hindamata, kas X.J-i eesmärk oli agressiooni toetamine või lipu kasutamine visuaalse taustana, mis seondus tema jalgpallihuviga. Maakohtu seisukoht põhines üksnes oletustel ja assotsiatsioonidel, ilma menetlusaluse isiku tegeliku tahte hindamiseta. Lisaks on maakohus rikkunud süütuse presumptsiooni põhimõtet, sest kohus eiras menetlusaluse isiku selgitusi, ei võtnud arvesse tema esitatud tõendeid ning hindas asjaolusid ühekülgselt.
  40. Saksamaa sõduri ja Ukraina rahvariietes naise pilti käsitleva episoodi osas on maakohtu järeldus õigusrikkumise esinemise kohta liialdatud, vastuolus sõnavabaduse konstitutsiooniliste põhimõtetega ja ei põhine konteksti ja kavatsuse analüüsil. Etteheidetavat väljendust tuleks käsitleda poliitilise arvamuse või irooniana, mis on kaitstud nii riikliku õiguse kui ka Euroopa konventsiooni alusel. 4 4-24-3669
  41. Apellatsioonis annab X.J üheksa videolõigu kohta, mis puudutavad nii väärteoprotokollis etteheidetavaid episoode kui maakohtu poolt iseloomustava materjalina uuritud tõendeid, omapoolse selgituse.
  42. EIK on korduvalt rõhutanud, et kaitse alla kuuluvad ka sellised väljendid, mis võivad olla solvavad, šokeerivad või häirivad (vt Handyside vs. Ühendkuningriik) - Sõnavabadus kehtib mitte ainult informatsiooni ja ideede puhul, mida võetakse vastu heameelega või mida peetakse kahjutuks või ükskõikseks, vaid ka nende puhul, mis on solvavad, šokeerivad või häirivad riiki või ühiskonna mingit osa. Need on demokraatliku ühiskonna lahutamatud omadused ja tingimused. Menetlus ringkonnakohtus
  43. Ringkonnakohus tegi
  44. aprillil 2025 määruse, millega määras arutada esitatud apellatsiooni avalikul kohtuistungil
  45. aprillil 2025 kell 11.
  47. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja esitatud apellatsiooni juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et maakohtu otsus on õiguspärane, palus jätta selle muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 5 4-24-3669 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooni, väärteoasja materjalidega ning kuulanud kohtuistungil ära kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, leiab, et X.J-i suhtes tuleb
  49. augusti
  50. a episoodis väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.
  51. Maakohus on leidnud, et KarS § 1511 lg 1 alusel kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu jaatamiseks peavad esinema järgmised elemendid: agressiooniakti või genotsiidi toimepanemisega seotud sümbol, nimetatud sümboli avalik eksponeerimine ja selle eksponeerimine agressiooniakti või genotsiidi toetaval või õigustaval viisil.
  52. Põhimõtteliselt saab nõustuda maakohtuga selles, et Venemaa Föderatsiooni nimel tegutsevad isikud panevad Ukraina riigi ja selle elanike suhtes toime erinevaid rahvusvahelisi kuritegusid, sh agressioonikuritegu.
  53. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsiooni väitega, et Venemaa Föderatsiooni kui riigi sümboleid, s.o lippu ja/või vappi ei saa pidada rahvusvahelise kuriteo toimepanemisel kasutatud sümboliteks. Kohtukolleegium nõustub maakohtu arutluskäiguga, mille kohaselt X.J-i
  54. augusti
  55. a episoodis eksponeeritud Venemaa Föderatsiooni vapp on agressiooni toimepanemisel kasutatav sümbol. See, et Venemaa riigivapi sümbolina kasutamine ei ole keelatud, ei tähenda veel, et seda ei saaks pidada KarS § 151 1 lg 1 tähenduses sümboliks, mis seondub agressioonikuriteo või teiste rahvusvaheliste kuritegude toimepanemisega. Sümboliks süüteokoosseisu tähenduses saab lugeda ka sellist sümbolit, millega määratletakse rahvusvahelise kuriteo toimepanija kuuluvust (nt riigilipp või -vapp vmt). Seejures ei ole vajalik, et sümbolit oleks kasutatud vahetult rahvusvahelise kuriteo toimepanemise juures, kuid seos peab olema siiski üheselt mõistetav.
  56. Ringkonnakohus märgib aga, et väärteokoosseisu täitmiseks ei piisa pelgalt Venemaa Föderatsiooni lipu ja/või vapi kasutamise faktist iseenesest. Väärteovastutuse eelduseks on, et esinevad kõik kolm eespool nimetatud objektiivse koosseisu elementi.
  57. Vaidlus puudub selles, et X.J eksponeeris Venemaa Föderatsiooni vappi avalikult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ning sellele ei esitata ka apellatsioonis vastuväiteid, et sotsiaalmeediaplatvormi TikTok vahendusel voogedastust saab pidada avalikuks kohaks, kuivõrd see on potentsiaalselt tajutav määramatule hulgale isikutele.
  58. Küll aga ei saa kohtukolleegiumi hinnangul pidada Venemaa Föderatsiooni vapi avalikku eksponeerimist selliseks, millega oleks X.J õigustanud agressiooniakti või mõne muu rahvusvahelise kuriteo toimepanemist. Esmalt juhib kolleegium tähelepanu sellele, et väärteoprotokolli kohaselt X.J-ile
  59. augusti
  60. a episoodina etteheidetava käitumise näol menetlusalune isik vastas talle esitatud küsimusele selle kohta, kas Venemaa Föderatsiooni president ei rikkunud iseenda lubadust Ukrainat mitte okupeerida. 6 4-24-3669
  61. See, et küsimusele vastamise ajal oli X.J-i taustaks mh Venemaa Föderatsiooni vapp kui agressiooniakti toimepanemisega seotud sümbol, ei saa pidada nimetatud sümboolika eksponeerimist agressiooniakti õigustaval viisil. X.J-i voogedastuse taustaks oli Venemaa jalgpalliklubi Spartak lipp, millel omakorda kujutati Venemaa Föderatsiooni vappi ja omakorda selle peal jalgpalliklubi Spartak vappi. Voogedastuses toimus vestlus erinevatel teemadel, millest väärteoprotokolli on välja nopitud üksnes üks lõik. Seega on kaheldav, kas on üldse põhjust rääkida sellest, et voogedastuse eesmärk oli kõneleda X.J-ile väärteoprotokollis etteheidetaval teemal ehk asuda õigustama Venemaa Föderatsiooni nimel tegutsevate isikute toimepandud agressioonikuritegusid. Ka on mõistetamatu, kuidas saaks niisugust sümbolikasutuse läbi rääkida sellest, et see hõlbustaks rahvusvaheliste kuritegude raskuse pisendamist või väljendaks püüdu taolisi tegusid normaliseerida. Erinevalt nt Nõukogude armee dessantvägede lipust ja Venemaa Föderatsiooni dessantvägede sümboolikast (vt
  62. märtsi
  63. a RKKKo asjas nr 4-22-3610/16), ei seondu jalgpalliklubi sümboolika eeskätt ega üldarusaadavalt rahvusvaheliste kuritegudega. Kui Vene jalgpalliklubi lippu ja vappi on kasutatud kombineerituna koos Venemaa riigivapiga, ei seondu ka see üldarusaadavalt rahvusvaheliste kuritegudega.
  64. Tulles tagasi X.J-ile esitatud küsimusele antud vastuse juurde, ehk sõnalise väljenduse juurde, millega justkui on loodud seos sümboli ja rahvusvahelise kuriteo õigustamise ning toetamise vahele, siis esitatud küsimusele vastab X.J alljärgnevalt: „No vaata, okupeerimine… Mis asi on okupeerimine?“ ja seejärel pikemalt veel nii: „Vastavalt Venemaa põhiseadusele liitsid nad seaduslikult need oblastid, vastavalt Venemaa põhiseadusele. Ja teine põhiseadus, ükskõik mis riigi oma – Euroopa, Ameerika, Ukraina – neid lihtsalt ei kepi, ongi kõik. Ja kui ta ütles, et ei hakka okupeerima, nende, Venemaa oma, seaduse järgi, pole nad okupeerinud, nad liitsid need referendumi alusel, kõik.“
  65. X.J-i eeltsiteeritud vastusest ei ole võimalik näha mingit rahvusvahelise kuriteo õigustamist või X.J-i enda kujundatud seisukohta, vaid sisuliselt on tegemist pelgalt konstateeringuga, kuidas käsitleb Ukraina territooriumide hõivamist Venemaa. Lugemaks juba selliste hinnanguvabade väljaütlemiste väljendamist keelatuks, kui seda tehakse agressorriigi vapi elementide taustal, välistataks sisuliselt igasugune võimalus käsitleda teemasid, mis puudutavad rahvusvahelisi kuritegusid. Kolleegiumi hinnangul ei oleks selline tõlgendus KarS § 1511 lg 1 koosseisu rakendusalast kooskõlas väljendusvabaduse ega sellele demokraatlikus ühiskonnas põhjendatud piirangutega.
  66. Seega puudub eeltoodu valguses X.J-i käitumises KarS § 151 1 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivne koosseis, mistõttu maakohus, mõistes X.J-i süüdi KarS § 151 1 lg 1 järgi, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust VTMS § 149 p 2 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt, jättes kõnealuses episoodis väärteomenetluse lõpetamata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes. 7 4-24-3669
  67. Apellatsioonis on kaitsja esitanud taotluse nii maa- kui ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude Eesti Vabariigi kanda jätmiseks. Eeltoodut ei pea ringkonnakohus olenemata maakohtu otsuse osalisest tühistamisest siiski võimalikuks. Maakohus jättis kaitsja esitatud menetluskulude taotluse koos menetluskulude nimekirjaga vastu võtmata, sest kaitsja esitas need hilinenult ehk pärast kohtu teadaannet nõupidamistuppa siirdumisest. Ringkonnakohus nõustub selles küsimuses maakohtuga ning leiab samuti, et taotlus, mis on esitatud peale kohtu nõupidamistuppa siirdumist, tuleb jätta vastu võtmata, mistõttu ei ole seda võimalik ka läbi vaadata. Sisulisi vastuväiteid maakohtu sellekohasele käitumisele apellatsioonist ei nähtu. Ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulusid kinnitavat nimekirja kaitsja ei esitanud. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude osas võimalik seisukohta võtta. Seega jääb kaitsja taotlus menetluskulude riigi kanda jätmiseks sisutühjaks.
  68. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda järgneval. Kohtukolleegiumil tekkisid kaitsja kohtuvaidlustes esitatud seisukohti ning täpsustavatele küsimustele antud vastuseid kuulates kahtlused tema kriminaalmenetlusõiguse ja karistusõiguse alastes teadmistes ning seega ka kaitsja võimekuses kaitsta menetlusaluse isiku huve sellisel määral, nagu seda kvalifitseeritud kaitsjalt oodatakse. Ringkonnakohtu istungil ei olnud kaitsja võimeline korrektselt vastama kohtu täpsustavatele küsimustele, mis puudutasid X.J-i teo subjektiivset koosseisu. Samuti tekkis kohtul apellatsiooniga tutvumise järgselt kahtlus, kas kaitsja on täiel määral saanud aru maakohtu otsusest, millega maakohus mõistis X.J-i kahes episoodis õigeks, kuivõrd apellatsioonis vaidlustati ka nimetatud episoode ning leiti, et ka neis ei ole X.J-i süü tõendamist leidnud.
  69. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-dest 2 ja 3, § 151 lg 1 p-st 1 rahuldab ringkonnakohus X.J-i kaitsja apellatsiooni osaliselt ja tühistab Harju Maakohtu
  70. märtsi
  71. a otsuse menetlusaluse süüdi tunnistamises
  72. augusti 2024 episoodis KarS § 1511 lg 1 järgi ja tema karistamises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.