) §296 lg.1 alusel. Kontrollimise ajal viibisid ehitusobjektil 7 Ukraina kodanikku ja 2 Usbekistani kodanikku, kes teostasid töid ettevõttes VKV Grupp OÜ (edaspidi tekstis OÜ). Ukraina kodanikud oli V.B, R.H., I.V, P.S, M.S, V.K, M.K ning Usbekistani kodanikud olid G.Y ja A.S (edaspidi tekstis välismaalased). Töötamise registri andmetel alustasid isikud töölepingud OÜ-ga järgmiselt: V.B alates 21.11.2024, R.H. alates 25.11.2024, I.V alates 16.12.2024, P.S alates 25.11.2024, M.S alates 25.11.2024, V.K alates 16.12.2024, M.K alates 16.12.2024, G.Y alates 12.06.2024 ja A.S alates 08.08.2024. Välismaalaste Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi elamisload on väljastatud töötamiseks teises ettevõttes. Seega peavad 7 UKR ja 2 UZB kodanikku Eestis teise tööandja juures töötamiseks omama lühiajalist Eestis töötamise registreerimist. OÜ ei ole nende töötamist enne Eestis tööle asumist PPA-s nõuetekohaselt registreerinud. Kontrollimise käigus selgus ka, et A.Sl puudus alates 08.08.2024 seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks, kuna talle väljastatud LVA elamisluba oli tunnistatud alates 08.08.2024 seoses töösuhte lõppemisega kehtetuks. Vastavalt
lg.1 on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. 2 Tulenevalt KarS §14 lg.1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Välismaalaste tööandja OÜ seaduslik esindaja on Viktor Kostin, kellel on vastavalt
kohustus kontrollida, et tema juures töötavatel välismaalastel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus, tegutses ettevõtte ärihuvides ning võimaldas Eestis ajutiselt viibivatel välismaalastel rikkuda töötamise tingimusi, rakendades 7 UKR kodanikku ja 2 UZB kodanikku tööle, jättes eelnevalt nende lühiajalise töötamise PPA-s registreerimata ning jättis täitmata
Seega võimaldas OÜ Eestis tingimustele mittevastava töötamise 7 UKR kodanikul ja 2 UZB kodanikul. Sellega rikkus OÜ
lg.1, §104 lg.2, 3 ja pani toime väärteo
Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse teabegrupi järelevalveekspert Artjom Fedjajevi 17.02.2025 otsusega väärteoasjas nr.2403,25,000010 määrati OÜ-le
Otsuse esimeses osas on korratud väärteoprotokolli sisu. Nimetatud otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult, raskendava asjaoluna on viidatud KarS §58 p.1. Karistamise alused on sätestatud KarS §56 lg.1.
lg.1 kohaselt võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise PPA-s registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.
lg.1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud PPA-s.
kohaselt on Eestis töötamine mistahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. OÜ pani toime
lg.2 kvalifitseeritava väärteo, mis seisnes selles, et OÜ juhatuse liige Viktor Kostin võimaldas ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibivatel välismaalastel töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta, mida tõendavad Lühiajalise töötamise registreerimise taotluste väljavõtted PPA dokumentide andmebaasist ning väljavõtted MTA Töötamise registreerimise väljavõtetest ja menetlusaluse isiku ütlused. Ettevõtte juhatuse liige Viktor Kostin, kelle kohustuseks tulenevalt ettevõtte tööülesannete jaotusest oli välismaalaste töötamine PPA-s registreerida ja kes polnud vastavasisulist taotlust välismaalaste töötamiseks esitanud. Seega puudus välismaalastel Eesti Vabariigis töötamiseks seaduslik alus. Toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega.
Kohtuväline menetleja leidis, et kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu toime pandud tahtlikult. Kohtuväline menetleja tuvastas KarS §58 p.1 järgi raskendavad asjaolud. OÜ eesmärk oli säilitada endale antud ehitusobjektiga seotud leping, et saada teostatud tööde eest tasu. OÜ juhatuse liige kinnitas oma ütlustes, et 3 kui ta ei kutsuks tööle ehitajaid, ei saaks ta antud ehitusobjektiga lepingut sõlmida ning kaotaks raha teostamata tööde tõttu. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari esitas 27.02.2025 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada või alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas, määrata miinimumilähedane rahatrahv ja võimaldada see tasuda ositi 12 kuu jooksul. Kaebuse kohaselt tuleneb
lg.2, 3 ja §106 lg.1, et välismaalane, kelle lühiajaline töötamine on PPA-s registreeritud, peab ise hoolitsema selle eest, et tal oleks kogu töötamise aja Eestis viibimiseks seaduslik alus. Nimetatud sätted ei sätesta juriidilisele isikule mitte mingeid kohustusi. Kohtuväline menetleja nendib väärteoprotokollis, et
Käesoleval juhul on tööandjaks juriidiline isik. Juhatuse liiget Viktor Kostinit, kes väidetavalt jättis
lg.1 sätestatud kohustused täitmata, ei saa samastada juriidilise isikuga, keda ta esindas. Kuna menetlusaluse isiku nimel tegutsenud juhatuse liige ei täitnud erilise isikutunnuse (tööandja) puudumise tõttu
S §14 lg.1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides teo, peab olema ära toodud väärteoprotokollis. Protokolli kohaselt võimaldati välismaalastel töötamist menetlusaluse isiku ärihuvides. Protokollist ega otsusest ei selgu, millist tähendust omistab kohtuväline menetleja selle väitele. Protokolli kohaselt on etteheidetavaks teoks juhatuse liikme tegevusetus. Käesoleval juhul tuli protokollis kajastada ka see, millest tulenevalt kohtuväline menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just juhatuse liikmel Viktor Kostinil ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti Viktor Kostini väidetava teo subjektiivne koosseis. Kohtuvälisel menetlejal tulnuks otsuses ära näidata, millest tulenevalt leiti, et tegutsemiskohustus oli just menetlusaluse isiku juhatuse liikmel ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et käesoleval juhul ei ole füüsilise isiku koosseisupärast tegu, mis oleks võimalik menetlusalusele isikule omistada ja väärteomenetlus tuleb lõpetada. Alternatiivselt, kui käesoleval juhul saab jaatada menetlusaluse isiku vastutust, siis määratud rahatrahv irdub täielikult karistuse kohaldamise põhimõtetest ja süü suurusest. Rahatrahv 2/3 sanktsiooni maksimummäärast on ilmselgelt õigusvastane. Kohtuvälise menetleja poolt raskendava asjaoluna märgitud omakasu motiiv on käesoleval juhul täiesti otsitud ega ole millegagi põhjendatud. Kohtuvälise menetleja etteheide, et menetlusaluse isiku eesmärk oli säilitada endale ehitusobjektiga seotud leping, on kummaline, kuna leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja karistada isikut selle eest, et ta soovib lepingulisi kohustusi täita, on asjakohatu. Samuti jääb arusaamatuks, millele tuginedes on menetleja leidnud, et lepingu täitmine toob menetlusalusele isikule kasu. Kohtuväline menetleja ei ole üldse käsitlenud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, määrates rahatrahvi lähedaselt maksimummäärale ja isikule, keda ei ole varem karistatud. Kohtuväline menetleja jätab tähelepanuta, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Töötajad olid Töötamise registris registreeritud, samuti olid töötajatel Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi 4 elamisload väljastatud, olgugi, et töötamiseks teises ettevõttes. Taotlused töötajate V.B, R.H., I.V, P.S, M.S, V.K ja M.K menetlusaluse isiku juures töötamise registreerimiseks olid PPA-le esitatud perioodil 08.12.2024 – 14.12.2024, s.o. enne kohtuvälise menetleja poolt 18.12.2024 korraldatud kontrolli. VTMS §19 lg.1 p.4-1 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus taotleda rahatrahvi tasumist ositi. Menetlusaluse isiku majanduslik olukord on keeruline ja juhul, kui menetlusalune isik siiski vastutab, palub kaitsja võimaldada tasuda rahatrahv KarS §66 lg.2 alusel ositi 12 kuu jooksul. Kaitsja kinnitas, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohtuvälise menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse menetlusgrupi grupijuht Veljo Uustal esitas 11.06.2025 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha nr.3.1-1.1/4017-4 kaebuse osas, milles vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebus on põhjendamatu ning määratud karistus proportsionaalne. PPA 17.01.2025 otsusega karistati menetlusalust isikut
lg.2 alusel rahatrahviga 24 000 € selle eest, et menetlusalune isik võimaldas Eestis tingimustele mittevastava töötamise välismaalastel. PPA teostas 18.12.2024 kell 13.21 kontrolli ehitusobjektil Männiku põik 5 Uusküla Alutaguse vald Ida-Virumaa. Kontrolli käigus tuvastati, et nimetatud objektil töötasid välismaalased, kes allusid tööülesannete täitmisel OÜ juhtimisele. Samuti ilmnes, et välismaalaste lühiajaline töötamine ei olnud PPA-s nõuetekohaselt registreeritud.
lg.1 kohaselt võib Eestis ajutiselt viibiv välismaalane siin töötada üksnes juhul, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise registreerinud PPA-s või kui tema töötamise õigus Eestis tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud rahvusvahelisest lepingust. Lühiajalise töötamise registreerimise kohustus on tööandjal.
lg.1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks kehtiv õiguslik alus. Käesoleval juhul on tööandja rollis menetlusalune isik, mistõttu on kohustus temal. Tööandja on kohustatud veenduma, et enne tööle asumist on kõigil välismaalastel, kes tema juurde tööle asuvad, nõuetekohaselt vormistatud kõik vajalikud dokumendid ning et neil on seaduslik alus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Otsuse koostamisel on arvestatud kõiki asjaolusid kogumis ning rahatrahv on määratud proportsionaalselt toimepandud rikkumisega. OÜ osanik, tegelik kasusaaja ja ainus esindusõigusega juhatuse liige on Viktor Kostin. Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja kinnitas ülekuulamisel, et vajalikud toimingud välismaalaste seaduslikuks töötamiseks olid peaaegu tehtud. Samas oli menetlusalune isik välismaalastega töölepingu sõlmimisel ja neid ehitusobjektile tööde teostamiseks saatmisel teadlik, et neil puudus
tulenev õigus Eestis töötamiseks ja et nende dokumendid ei olnud korrektselt vormistatud. Samuti märkis seaduslik esindaja, et juhul, kui ta ei oleks töötajaid objektile kutsunud, poleks tal olnud võimalik lepingut antud ehitusobjekti teostamiseks sõlmida. Seetõttu on kohtuväline menetleja seisukohal, et teos esinevad karistust raskendavad asjaolud (omakasu või muu madal motiiv). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toimepandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Maakohtu otsuse põhjendused 5 Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et OÜ kaebus on osaliselt põhjendatud. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku kaitsja poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik ei soovi kohtuistungist osa võtta. Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2025 kirjalikust vastusest nr.3.1-1.1/4017-4 Viru Maakohtu 28.05.2025 päringule nr.4-25-802 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo
lg.2 järgi.
lg.2 näeb ette vastutuse juriidilise isiku poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik kontrollis käesolevas kohtuotsuses ülalviidatud välismaalaste osas nende seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja registreeris nende lühiajalise töötamise PPA-s ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 17.02.2025 koostatud otsusest väärteoasjas nr.2403,25,000010, rikkus menetlusalune isik
lg.1 ja §104 lg.2, 3.
lg.1 sätestab, et lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.
lg.2, 3 sätestavad, et Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel ning välismaalasel, kes viibib Eestis seadusliku aluseta, sealhulgas kellele on haldusaktiga või kohtulahendiga pandud kohustus Eestist lahkuda, on keelatud Eestis töötada. 6 Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et järelevalve teostamise ajal 18.12.2024 töötasid välismaalased OÜ alluvuses ehitusobjektil Männiku põik 5 Uusküla, Alutaguse vald Ida-Virumaa. Töötamise registri andmetel olid töölepingud sõlmitud V.Bga alates 21.11.2024, R.H.ga alates 25.11.2024, I.Vga alates 16.12.2024, P.Sga alates 25.11.2024, M.Sga alates 25.11.2024, V.Kga alates 16.12.2024, M.Kga alates 16.12.2024, G.Yga alates 12.06.2024 ja A.Sga alates 08.08.2024. Küll aga seisneb vaidlus käesolevas asjas selle üle, kes peab hoolitsema selle eest, et välismaalasel oleks Eestis viibimiseks seaduslik alus ning kes vastutab välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise eest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tulenevalt
lg.1 sätestatud nõuded kehtivad üksnes välismaalasele ja välismaalane peab ise hoolitsema selle eest, et tal oleks kogu töötamise aja Eestis viibimiseks seaduslik alus ning nimetatud säte ei tekita juriidilisele isikule mingeid kohustusi. Maakohus nõustub selle seisukohaga osaliselt, nimelt osas, et välismaalane peab tõepoolest ise hoolitsema selle eest, et tal oleks välisriigis (käesoleval juhul Eesti Vabariigis) viibimiseks õiguslik alus. Küll aga ei nõustu maakohus seisukohaga, et välismaalase töölevõtmisel juriidilisel isikul sellega seoses kohustust. ei ole
lg.1 sätestab selgelt ja üheseltmõistetavalt, et tööandja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Käesolevas väärteoasjas on tuvastatud, et ühel välismaalasel – A.Sl – puudus õiguslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Töötamise registri andmete kohaselt oli OÜ temaga sõlminud töölepingu 08.08.2024. Maakohus leiab, et seega on OÜ rikkunud
ja jätnud selgelt välismaalase töölevõtmisel kontrollimata, kas nimetatud välismaalasel oli Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Kaebuse esitaja on ka seisukohal, et juhatuse liiget Viktor Kostinit ei saa samastada juriidilise isikuga, keda ta esindas. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides teo, peab olema ära toodud väärteoprotokollis, protokolli kohaselt on etteheidetavaks teoks juhatuse liikme tegevusetus. Samuti leidis kaebuse esitaja, et protokollis ja otsuses tuli kajastada ka see, millest tulenevalt oli tegutsemiskohustus juhatuse liikmel Viktor Kostinil, milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis ja väidetava teo subjektiivne koosseis. Maakohtule jääb selline kaebuse esitaja seisukoht täiesti arusaamatuks. Maakohus leiab, et kõik nimetatud asjaolud on nii väärteoprotokollis kui kohtuvälise menetleja otsuses korrektselt ja arusaadavalt kajastatud. Asjaolu, et Viktor Kostin on OÜ osanik ja ainus esindusõigusega juhatuse liige, ei ole käesolevas väärteoasjas vaidlustatud. 7 Kaebuses on viidatud KarS §14 lg.1 ja maakohus leiab, et seda on tehtud õigesti. Asjaolu, et menetlusaluse isiku nimel pidi välismaalaste lühiajalise töötamise registreerima PPA-s OÜ nimel just Viktor Kostin, ei ole viimane samuti käesolevas väärteoasjas vaidlustanud. Seda, et justnimelt tema pidi selle registreerimise tegema, nähtub ka kaebusele lisatud materjalidest – OÜ esindusõigust omav isik Viktor Kostin on esitanud 14.12.2024 taotluse M.K, 09.12.2024 P.S, 08.12.2024 M.S, 14.12.2024 V.K, 14.12.2024 I.V, 10.12.2024 V.B ja 09.12.2024 R.H. lühiajalise töötamise registreerimiseks. Maakohus on seisukohal, et OÜ on rikkunud
ja jätnud välismaalased koheselt töölepingu sõlmimise järgselt PPA-s registreerimata. Järelevalve teostamise ajal 18.12.2024 ei olnud OÜ veel saanud oma taotlustele vastuseid, seega olid välismaalased registreerimata. Vastavalt KarS §15 lg.3 on väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuväline menetleja leidis oma otsuses, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, sealjuures täpsustamata, missuguse tahtluse vormiga on tegu. Maakohus sellega ei nõustu ja leiab, et menetlusalune isik pani mõlemal juhul teo toime hooletusest KarS §18 lg.3 mõistes – menetlusalune isik teadis, et tegemist oli välismaalastega ja seega oleks ta pidanud veelgi hoolikamalt pidanud huvi tundma nende Eestis viibimise õigusliku aluse ning nende lühiajalise töötamise võimalikkus kohta. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Samas peab maakohus vajalikuks välja tuua puudused kohtuvälise menetleja 17.02.2025 otsuses väärteoasjas nr.2403,25,000010, sest see on oma põhjenduste poolest puudulik. Tahtluse vormi nimetamata jätmisele maakohus juba viitas. Sealjuures puuduvad ka igasugused põhjendused. Järgnevalt on kohtuväline menetleja välja toonud tõendite loetelu, ent ei ole täpsemalt avaldanud nende sisu. Maakohus peab seda taunimisväärseks ja on seisukohal, et kõik tõendid peavad olema lahti kirjutatud, et neist oleks aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Järgnevalt nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, et selles on viidatud nii KarS §58 lg.1 kui ka §58 p.1. Karistusseadustikus puudub kohtuvälise menetleja otsuses viidatud §58 lg.1. Maakohus leiab, et tegemist on hooletusega, mida kohtuväline menetleja otsuse koostamisel ilmselgelt teha ei tohi. Samas on maakohus kokkuvõttes seisukohal, et kuivõrd menetlusalune isik ei ole oma kaebuses viidanud ühelegi eelnimetatud menetlusnormi rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt ning maakohus on kontrollinud kõiki väiteid ja tõendeid kogumis, 8 siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuste tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu käesolevas väärteoasjas alust ei ole. Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Seega on sanktsiooni keskmine määr 16 000 €. Käesolevas väärteoasjas määras kohtuväline menetleja oma 17.02.2025 otsusega väärteoasjas nr.2403,25,000010 menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvi summas 24 000 €. Nagu nähtub
lg.2 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule määratud karistuseks rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt kõrgemas määras. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud ning raskendava asjaoluna on kohtuväline menetleja märkinud vaid KarS §58 p.1, täpsustamata sealjuures, mida sellega täpsemalt silmas peetakse. Oma kirjalikus vastuses kaebusele on kohtuväline menetleja viidanud omakasule või muule madalale motiivile ja selgitanud, et juhatuse liige tegutses OÜ huvides, eesmärk oli säilitada antud ehitusobjektiga seotud leping ning saada tasu teostatud tööde eest. Maakohus leiab, et juhatuse liikmel ongi kohustus tegutseda OÜ nimel, sõlmitud lepingu raamides ning seda lepingut täites. Tegemist ei ole omakasuga või muu madala motiiviga. Käesoleva väärteoasja materjalidest ja kohtuvälise menetleja kirjalikust vastusest kaebusele nähtub, et menetlusalune isik on kohustuste täitmata jätmist alates ülekuulamisest tunnistanud. Maakohtule jääb täiesti arusaamatuks, missugustel põhjendustel ei ole kohtuväline menetleja seda arvestanud karistust kergendava asjaoluna. Lisaks sellele nähtub väärteoasja materjalidest ka asjaolu, et menetlusalune isik oli välismaalaste lühiajalise töötamise registreerimise taotlused vähemalt osaliselt esitanud tõepoolest juba enne järelevalve teostamise aega. Maakohus leiab, et ka seda saab käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Samuti tuleb arvestada, et OÜ on varasemalt väärteokorras karistamata. Kokkuvõttes ei tuvastanud maakohus käesolevas väärteoasjas karistust raskendavaid asjaolusid ja arvestab kolme ülalviidatud karistust kergendava asjaoluga. 9 Eeltoodu alusel mõistab maakohus menetlusalusele isikule
lg.2 alusel karistuseks rahatrahvi summas 12 000 € ja võimaldab selle tasumise ositi 1 aasta jooksul. Koos kaebusega esitas kaitsja kaitsjatasu hüvitamise taotluse summas 1444 €. Kuna kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele, kuulub ka kaitsjatasu samas proportsioonis (50% ulatuses) OÜ-le hüvitamisele. Kuna kaebuses ja kaitsjatasu hüvitamise taotluses ei ole märgitud, kas OÜ on kaitsjatasu vastavalt esitatud arvele ära maksnud, siis mõistab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigilt välja OÜ kasuks. OÜ arvelduskonto numbrit ei ole kaebuses ega taotluses samuti märgitud. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.