← Eesti

3-25-2502/4

Obsah (5)§ 252§ 249§ 104§ 110§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2502 Määruse kuupäev 1. august 2025 Kohtunik Ene Andresen Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 27. juuli 2025. a käsk

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele (

§ 252lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Viru Vanglas kinni peetav X esitas
  2. juulil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotlusest nähtuvalt kohaldas Viru Vangla
  3. juuli
  4. a käskkirjaga nr 3-25/12/273 X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Ta taotleb, et kohus peataks nimetatud käskkirja täitmise. X selgitas, et ta on esitanud käskkirja peale vanglale vaide. Samuti palub ta end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
  5. Vastuseks kohtunõudele teatas Viru Vangla
  6. augustil 2025 kohtule, et Viru Vangla tunnistas
  7. juuli
  8. a käskkirjaga nr 3-25/1-2/276 sama vangla
  9. juuli
  10. a käskkirja nr 3-25/1-2/273 seoses asjaolude äralangemisega kehtetuks. 3-25-2502 KOHTU SEISUKOHT
  11. X taotleb, et kohus peataks Viru Vangla
  12. juuli
  13. a käskkirja nr 3-25/1-2/273 täitmise (

4. § 251 lg 1 p 1). 5.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlus on

§ 249lg 2 alusel lubatav.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas X

  1. juulil 2025 Viru Vangla
  2. juuli
  3. a käskkirja nr 3-25/1-2/273 peale vaide, milles ta taotleb käskkirja kehtetuks tunnistamist. Viru Vangla kinnitusel on vaie menetluses. 6.

§ 104

lg-st 1 tuleneb kohustus tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja ei ole riigilõivu tasunud ning taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kohus vabastab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt taotleja

§ 110

lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

  1. Kohtu hinnangul ei ole taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, sest Viru Vangla lõpetas
  2. juuli
  3. a käskkirjaga nr 3-25/1-2/276 X suhtes
  4. juuli
  5. a käskkirjaga nr 3-25/1-2/273 kohaldatud julgeolekuabinõude rakendamise (dtl 12–13). Kuna
  6. juuli
  7. a käskkirjast nähtuvalt ei täida vangla enam
  8. juuli
  9. a käskkirja, ei ähvarda taotlejat
  10. juuli
  11. a käskkirja alusel kahjulik tagajärg, mida oleks hiljem keeruline kõrvaldada. Eelnevast tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu

§ 249lg 1 alusel rahuldamata.

9. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.