Obsah (8)

§ 113§ 108§ 82§ 103§ 4034§ 403§ 416§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaie Almere Kohtujurist Getlin Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 09.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-136056 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 113

2 lg 2 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 15.07.2024 kiri 25 eurot; 30.07.2024 kiri 5 eurot; 12.08.2024 kiri 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud); sissenõutavaks muutunud viiviseid 397,10 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 3775,13 eurot alates 28.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 28.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 17,9% aastas; edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.01.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 17,9% aastas.

1. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 13.01.2022 sõlmitud 5000 euro tarbijakrediidilepingus nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1200 eurot ja kohustused 0 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 622,87 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 117,06 eurot.
2. Hageja esitas 28.05.2025 ümberarvutuse juhuks, kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ümberarvutuse kohaselt sai kostja laenu 5000 eurot ning on teinud tagasimakseid kogusummas 3082,40 eurot, millest 2708,13 eurot põhiosa katteks ja 374,27 eurot seadusjärgse intressi katteks. Seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud summa 2291,87 eurot (5000 – 2708,13 eurot). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.06.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Hageja esitab alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

15.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2041,98 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 2708,13 eurot seega kostja ei ole veel võlgnevuses. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis 3 seadusjärgses määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku alusel (resolutsioonis graafik). KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostjale A Tile on hagimaterjalid kätte toimetatud 24.04.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. 15.05.2025 kohtumäärus lahendi aja ja seisukohtade esitamiseks on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu 10.06.2025, kuid kostja ei ole kohtule vastanud kuni kohtuotsuse tegemiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud üksnes ümberarvutatud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
3. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.

1. Kohus tuvastab, et kostja A T ja xxx AS sõlmisid 13.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 5000 eurot. Kostja tegi nimetatud lepingu alusel tagasimakseid kokku 1224,87 eurot. Kostja ja xxx AS vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. xxx AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 28.06.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le.
2. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/
3. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu
4. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23). 13.

§ 4034

lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

1. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses ning avalikes registrites esitatud andmete alusel.
2. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste 4 võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

1. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
2. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja 13.01.2022 sõlmitud 5000 euro tarbijakrediidilepingus nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1200 eurot ja kohustused 0 eurot) ja maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) avaldatud andmetest. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid ka Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 622,87 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest sissetulekust kuumakseid 35,91 eurot.
3. Kostjale laenu väljastanud krediidiandja on kontrollinud maksehäireregistrit ja sissetulekut Maksu- ja Tolliametist ning lähtunud kostja laenutaotluses esitatud andmetest, mida ei saa pidada piisavaks. Hageja on hagiavalduses küll märkinud, et esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametist, mille andmetel oli kostja sissetulekuks 622,87 eurot, kuid samas pole hageja esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja kohustusi. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Krediidiandja oleks ilmselgelt pidanud küsima kostjalt selgitusi sissetuleku andmete erinevuste kohta (taotluses 1200 eurot aga Maksu – ja Tolliameti andmetel 622,87 eurot). Lisaks oleks pidanud krediidiandja tegema päringu kostja ülalpeetavate kohta ja arvestama ka nende kuludega. Samuti oleks pidanud arvestama kostja elamiskuludega, mida krediidiandja ei ole teinud.
4. Asjaolu, et kostja poolt sõlmitud järelmaksu lepingu puhul on tegemist pangatootega, mille puhul on välja kujunenud teatud teenusstandard, mille kohaselt teeb pank kiireid otsuseid, ei vabasta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustusest. Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida

§ 403

4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. 5 20.

§ 4034

lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 21. Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 19-21), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. 22.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 3775,13 eurot (5000-1224,87), kuivõrd kostja sai laenu 5000 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 15.02.2022 kuni 15.01.2028, kostja tasus põhiosa katteks 1224,87 eurot.
2. Hageja 28.05.2025 ümberarvutuse kohaselt on hagejal tulevikus sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu 2291,87 eurot, sest kostja sai laenu 5000 eurot ja on teinud tagasimakseid 2708,13 eurot põhiosa katteks ja 374,27 eurot seadusjärgse intressi katteks ning lepingut ei saa lugeda 27.06.2024 seisuga kehtivalt ülesöelduks.
3. Hageja on tõendanud, et kostjale on 17.01.2022 väljastatud krediiti kokku 5000 euro ulatuses ja kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 3082,40 eurot.
4. Kohus tuvastab järgmisena, kas krediidiandja on laenulepingu kehtivalt üles öelnud. Krediidiandja edastas kostjale 17.06.2024 meeldetuletuskirja hoiatusega, et kostja on võlgnevuses kolme osamakse tasumisega ning andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 25.06.
5. Esialgne võlausaldaja ütles 27.06.2024 teatisega lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
6. Kohus tuvastab, et kostja ei olnud 27.06.2024 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus

§ 416

lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut üles öelda ning leping kehtib. 28. Hageja esitas 28.05.2025 ümberarvutuse, et juhul kui kohus leiab, et ülesütlemine ei olnud kehtiv, palub hageja alternatiivselt rahuldada hagi

§ 108

lg 1 alusel ning välja mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed kogusummas 2291,87 eurot alates TsMS § 369 alusel alates 15.02.2026 kuni 15.01.2028, kuna kostja ilmselgelt ei täida oma kohustusi.

1. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 09.07.2025, seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi osamakset vastavalt ümberarvutatud nõudele. 15.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summa 2041,98 eurot ning kostja on põhiosa katteks maksnud 2708,13 eurot seega kostja ei ole veel võlgnevuses.
2. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude täitmiseks vaidlusalusest lepingust, sest kostja käitumisest on alust eeldada, et kostja kohustust ka edaspidi ei täida. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole teostanud rohkem kui aasta aega ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks.
3. Alates 15.02.2026 muutub hageja põhinõue 2291,87 eurot sissenõutavaks järgmiselt: 6 Maksetähtaeg Jääk Makse suurus 15.02.2026 2291,87eurot 79,23 eurot 15.03.2026 2212,64 eurot 83,76 eurot 15.04.2026 2128,88 eurot 81,75 eurot 15.05.2026 2047,13 eurot 84,02 eurot 15.06.2026 1963,11 eurot 84,30 eurot 15.07.2026 1878,81 eurot 86,53 eurot 15.08.2026 1792,28 eurot 86,93 eurot 15.09.2026 1705,35 eurot 88,27 eurot 15.10.2026 1617,08 eurot 90,44 eurot 15.11.2026 1526,64 eurot 91,03 eurot 15.12.2026 1435,61 eurot 93,15 eurot 15.01.2027 1342,46 eurot 93,87 eurot 15.02.2027 1248,59 eurot 95,31 eurot 15.03.2027 1153,28 eurot 98,50 eurot 15.04.2027 1054,78 eurot 98,30 eurot 15.05.2027 956,48 eurot 100,29 eurot 15.06.2027 856,19 eurot 101,36 eurot 15.07.2027 754,83 eurot 103,30 eurot 15.08.2027 651,53 eurot 104,52 eurot 15.09.2027 547,01 eurot 106,13 eurot 15.10.2027 440,88 eurot 107,98 eurot 15.11.2027 332,90 eurot 109,43 eurot 15.12.2027 223,47 eurot 111,23 eurot 15.01.2028 112,24 eurot 112,24 eurot
4. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt eelmises punktis toodud graafikule.
5. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti

§ 4034

lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Edasiulatuvat intressinõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5). 34. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja ka laenuhaldustasu 10 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis muid tasusid (sh laenuhaldustasu jms) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne

§ 4034 lg 7 alusel.

Kohus jätab hageja laenuhaldustasu nõude rahuldamata.

1. Hagiavalduses esitas hageja sissenõutavaks muutunud viiviste nõude 397,10 eurot. Kohus tuvastas eelnevalt, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Hageja poolt esitatud ümberarvutuse kohaselt ei ole kostja maksetega viivituses (esimese makse tähtaeg on 15.02.2025). Seetõttu pole hageja viiviste nõue põhjendatud.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast vastavalt maksegraafikule. 37. Hageja nõuab sissenõudekulude hüvitist 50 eurot

§ 1132lg 2 p 3 alusel.

Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ja muude väidetavate kulude kandmise ajal kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei 7 ole

§ 1132

lg 2 p 3 kohaldamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet.

1. Sel põhjusel rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva, nõude osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
4. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (5099,54 eurot) ning sissenõutavaks muutunud põhinõude summat kokku 2291,87 eurot. Samuti arvestab kohus menetluskulude jaotamisel hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega ning asjaoluga, et hageja esitas nõude ümberarvestuse alles kohtu nõudmisel.
5. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus resolutsioonis). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
6. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 24.04.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.15.05.2025 kohtumäärus lahendi aja ja seisukohtade esitamiseks on kostjale kätte toimetatud KÄPO kaudu. Kohtule on kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 8