lg 1 sätestab, et kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Hageja on hagi hinnaks märkinud 4500 eurot arvestades kahjunõude suurust. Hageja on jätnud tsiviilasja hinna määramisel arvestamata enda esimese, valeandmete ümberlükkamise nõude, mille hinnaks tuleb
Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ühes hagis sisalduvad nõuded tuleb hagihinna arvutades liita (
Hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasunud ei ole. Kohus leiab, et mõlemad nõuded tuleb jätta menetlusse võtmata seetõttu, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (
Hageja loeb kostja rikkumiseks valeväiteid sisaldava hagiavalduse esitamist kohtule. Seega peab hageja õigusvastaseks kostja poolt kohtule andmete avaldamist. Kohus leiab, et olukorras, kus andmed on kohtule avaldatud sellise menetluse läbi viimiseks, milleks riigil on seadusest tulenev kohustus, ei ole tegemist avaldamisega VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Riigi poolt õiguskonfliktide lahendamiseks pakutud võimaluse kasutamisel andmete avaldamist menetlejale ei saa pidada avaldamiseks VÕS § 1046 ega § 1047 mõttes. See ei oleks kooskõlas seaduse mõtte ja eesmärgiga. Kohtule tehtud avalduses esitatud väiteid on riigil kohustus kontrollida ning kohustus anda hinnang nende väidete paikapidavusele menetlust lõpetavas lahendis. Kui andmeid on avaldatud üksnes kohtule ning seaduses sätestatud menetluse läbi viimiseks, siis selline avaldamine ei ole VÕS § 1046 ega § 1047 kaitsealas, mistõttu ei saa ka andmete avaldamist kohtule lugeda andmete avaldamiseks viidatud normide tähenduses. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-20-15027 leidnud, et VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla kohtu poolt ära kuulatud (
Valeandmete ümberlükkamise nõue tuleb jätta menetlusse võtmata ka seetõttu, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (
Kohtu hinnangul puudub hagejal hagi alusena toodud asjaoludel õiguskaitsevajadus. Hageja hagi eesmärgiks on ümber lükata kohtuasja nr 2-25-9419 hagis avaldatud ebaõiged faktiväited. Olukorras, kus 2
Seadus ei kaitse hageja õigust saada praeguses olukorras mittevaralise kahju hüvitist. VÕS § 1043 kohaselt on hageja kahjunõude rahuldamise vältimatuks eelduseks kostja käitumise õigusvastasus. Nende asjaolude alusel, mis on hagi alusena esile toodud, ei saa väita, et kostja on käitunud õigusvastaselt. Lisaks eelpooltoodule ei saa rääkida mittevaralise kahju hüvitamise nõudest ka põhjusel, et kohtuasjas 2-25-9419 ei ole hagi menetlusse võetud, see tähendab, et käesolevas asjas hagi esitanud J.P. ei ole olnud menetlusosaline. On puudunud vajadus kulutada oma isiklikku aega ja energiat tegeleda põhjendamatu kohtuasjaga. Sellise olukorra ja vajaduse vältimiseks näeb
lg.6 ette, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Määrust, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, (potentsiaalsele) kostjale ei saadeta. Tsiviilkohtumenetluse reeglid ongi suunatud sellele, et enne hagi menetlusse võtmist ja kostjale väljastamist ei pea potentsiaalne kostja tegelema hüpoteetilise kohtuasjaga. Kohtuasja 2-25-9419 materjalist nähtub, et seda on kohtuametnikud J.P.-le ka selgitanud. Kohus jätab
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.