) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, palusid kohtul kompromiss kinnitada ning menetlus tsiviilasjas nr 2-23-11060 lõpetada. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud
§-s 432 sätestatud tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt ei saa isik uuesti samas asjas kohtusse pöörduda. Asjas ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kompromisslepingu sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku mistahes viisil avalikku huvi. Kompromissleping on selge ja täidetav ning vastab
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seoses kompromissi kinnitamisega ja
Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei ole kompromissimäärus edasikaevatav. Menetluskulud
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas
Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Koos kompromissiga on kohtule esitatud taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas Harju Maakohtule hagiavalduse esitamisel riigilõivu 560 eurot ja hagi tagamise taotluselt – 70 eurot. Hageja ja kostja on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu
lg 2 p 1 alusel on hageja õigustatud taotlema hagilt tasutud riigilõivu tagastamist summas 280 eurot. Harju Maakohtu 04.08.2023 määrusega oli hageja hagi tagamise taotlus jäetud rahuldamata. Hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise korral ei kuulu riigilõiv tagastamisele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt ja hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.