2-25-5087/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-5087 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad Kohtuistung ja nende Hageja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Irina Vassiljeva Kostja: Y (isikukood XXX) 27.05.2025, 16.06.2025 RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
2. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
3. Lahutada X ja Y xx.xx.xxxx sõlmitud abielu.
4. Taastada X abielueelne perekonnanimi Z. X nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist Z.
5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
6. X esitas 01.04.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt tutvusid X ja Y
7. aastal ning abiellusid xx.xx.xxxx. Peale abielu sõlmimist arenes poolte kooselu positiivselt.
8. aastal sündis pooltel ühine laps. Aastate möödudes ei jäänud hageja enam rahule abikaasade vahelise rollijaotusega perekonnaelus ja majapidamises. Hageja pidi hoolitsema nii lapse kui ka nende ühise majapidamise eest, kostja aga pühendus enda vabaajategevustele. Hagiavalduse esitamise seisuga elavad hageja ja kostja ühises korteris nagu naabrid, mitte nagu abikaasad. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepanekuid lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja ei pea võimalikuks abielu jätkamist, kuna pooled on juba mitmeid kordi üritanud suhteid parandada, kuid kõik katsed on ebaõnnestunud.
9. 27.05.2025 kohtuistungil oli kostja abielu lahutamise vastu. Kostja leidis, et on oma tegevusega põhjustanud abikaasade teineteisest võõrandumise, kuna ta ei ole pööranud perekonnale piisavalt tähelepanu. Kostja selgitas, et ta olnud endassetõmbunud murest Ukrainas rinde lähedal elavate omaste pärast ning veetnud palju aega suvilas omaette. Samas avaldas kostja lootust, et suudab oma vead parandada ning suhte hagejaga taastada. Kostja leidis, et kohus võiks anda abikaasadele leppimisaja. Hageja jäi 27.05.2025 istungil abielu lahutamise nõude juurde ning leidis, et tema otsus on läbimõeldud ning pooltele lepitusaja andmisel ei ole mõtet. Hageja selgitas, et konfliktid kostjaga on kestnud pikka aega, kostja on käitunud temaga vägivaldselt ning kohelnud teda ka sõnades alandavalt. Kostja selgitas, et sai abikaasa lahutussoovist teada alles hiljuti ega mõistnud kohe, et hageja soov abielu lahutamiseks oli tõsine. Kohus andis abikaasadele võimaluse abielu jätkamise võimalikkus omavahel läbi arutada ning määras järgmiseks istungiajaks 16.06.
10. Kohus selgitas kostjale, et kui ta järgmisel korral kohtusse ei ilmu, ei takista see kohtul abielu lahutamast.
11. 16.06.2025 istungile ilmus üksnes hageja, kes selgitas, et kostja oli küll vahepeal palunud hageja lahutusest loobuda, kuid hageja jääb sellele vaatamata abielu lahutamise nõude juurde ega pea abielu jätkamist jätkuvalt võimalikuks. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
13. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasade kooselu ei taasta.
14. Kostja ei soovi abielu lahutada. Kostja kinnitab, et peab võimalikuks abielusuhete taastamist. Hageja ei soovi lepitusaega põhjusel, et abielusuhted on lõppenud. Kohtu hinnangul ei ole abielulisi suhteid võimalik taastada üksnes ühe abikaasa tahtel ja ainuüksi tema jõupingutuste tulemusena. Kuigi kostja on väljendanud soovi abielu jätkata ja hagejaga leppida, ei nähtu poolte avaldatust nende suhet iseloomustavaid asjaolusid, mis võiksid pooli leppimisele viia, või sellisele võimalusele viitaksid. Kostja möönis, et hageja on temast võõrdunud kostja enda süül, kuna kostja on perekonna vajadustele vähe tähelepanu pööranud. Kuigi kostja soov abielusuhteid taastada võib olla siiras, ei piisa kohtu hinnangul ainuüksi kostja soovist, et abielusuhted taastada, või nende taastamist perspektiivikaks pidada. Seejuures on kostjal olnud võimalik abielusuhete taastamise nimel töötada ka varem.
15. PKS § 67 lg 3 esimese lause kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. PKS § 67 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. 2 Kohus leiab, et ülalkirjeldatud olukorras ei oleks pooltele leppeaja andmine mõistlik. Hageja on kohtule väljendatud, et tema otsus abielu lõpetamiseks on läbimõeldud ja lõplik ning et tal puudub igasugune tahe abielusuhteid kostjaga taastada. Niisamuti ilmneb kostja selgitatust, et kostjal puudub reaalne ülevaade sammudest, läbi mille oleks võimalik abielusuhteid hagejaga taastada. Üksnes kostja soov hagejaga leppida ei ole piisav, et pidada abikaasade lepitamist (ja seeläbi abielusuhete taastamist) võimalikuks.
16. Kohtu hinnangul ei ole hageja ja kostja avaldatu põhjal alust arvata, et poolte abielu taastamine on võimalik. Hageja leiab, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning on kohtule väljendanud korduvalt soovimatust abielusuhteid taastada. Arvestades eeltoodud asjaolusid, sh seda, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada, nähtub kohtu hinnangul mõlema poole ütlustest, et hageja ja kostja abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning PKS § 67 lg 1 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud.
17. Hageja on avaldanud soovi peale abielu lahutamist kanda perekonnanime Z. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. NS § 11 lg 2 p 1 sätestab, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Rahvastikuregistrist nähtuvalt kandis hageja enne abiellumist perekonnanime Z. Kohus rahuldab hageja taotluse ning taastab tema abielueelse perekonnanime.
18. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
19. Kohus selgitab, et PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb poolte abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. TsMS § 456 lg 2 p 1 sätestab, et maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik 3