KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Priit Kama Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7100 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks ning Xi avaldus Ye va

) § 550 lg 1 p-i 2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses hooldus- ja suhtlusõiguse asjad.

§ 550

lg 2 kohaselt võib kohus aga lahendada hooldusõiguse asja hagimenetluses, kui seda nõutakse hagimenetluses koos abielu lahutamisega. Kuna praegu on hageja esitanud kostja vastu ka hagi abielu lahutamiseks, võib kohus ühes menetluses lahendada ka lapse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõude, järgides viimase puhul siiski hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (

§ 477lg 1).

Abielu lahutamise nõue

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tegemist on eeldusega, mille mittetäitmine ei välista järelduseni jõudmist, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhete pöördumatu lõppemine võib seega väljenduda ka muudest asjaoludest.
2. Hageja on kohtule kinnitanud, et tema ja kostja vahelised abielusuhted on lõppenud ning hageja ei näe võimalust neid suhteid enam taastada. Seejuures on hageja ja kostja menetluse kestel püüdnud ebaõnnestunult leppida ja abielusuhteid taastada, mis kinnitab, et hageja veendumus abielu jätkamise võimatusest on põhjalikult läbi mõeldud. Hageja on esitanud enda veenvad järeldused selle kohta, et hageja ja kostja arusaamad abielust ning abikaasade rollijaotusest on jäänud püsivalt erinevateks ning ta ei ole jäänud rahule kostja valmidusega ühisesse ellu panustada. Kuigi kostja on esindaja vahendusel väljendanud kohtule seda, et ta ei ole abielu lahutamisega nõus, ei ole see vastuseis määrav olukorras, kus kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi teist asjaolu, mis viitaksid võimalusele abielusuhete taastamiseks või seaksid abielusuhete pöördumatu lõppemise kahtluse alla. Hageja on veendunud, et kostjal on ka uus suhe, mis teeb hageja ja kostja vahelise suhte taastamise võimatuks.
3. Seega peab kohus poolte esitatud seisukohti arvesse võttes usutavaks, et poolte abielusuhted on lõppenud ning nende taastamine ei ole tõenäoline. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning lahutab poolte abielu. Ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise nõue
4. Hageja on taotlenud kohtult lapse suhtes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja lapse viibimiskohta puudutavas osas ainuhooldusõiguse üleandmist hagejale. Kohtu hinnangul tuleb avaldaja taotlus rahuldada. Kuna avaldaja ei ole soovinud ühist hooldusõigust lõpetada suuremas ulatuses kui viibimiskohaga seotud küsimustes, siis ei ole kohtul põhjust kaaluda hooldusõiguse lõpetamist suuremas ulatuses.
5. PKS § 118 lg 1 sätestab, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg-st 1 tulenevalt õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Lõikest 2 tulenevalt ei rahulda kohus avaldust, kui vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. See tähendab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldus tuleb jätta rahuldamata üksnes siis, kui see pole lapse huvidega kooskõlas (p 1), või vähemalt 14-aastane laps sellele vastu vaidleb (p 2). Kohtu hinnangul ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavaid asjaolusid praegu ei esine. 21.
6. Kuigi kohus ei ole menetluse käigus tuvastanud seda, et lapse vanemate vahel oleks esinenud ületamatuid erimeelsusi lapse viibimiskohta puudutavates küsimustes, ei ole vastupidiselt kostja arusaamale ühise hooldusõiguse lõpetamisel vaieldamatult määravaks üksnes vanemate vahel tekkinud erimeelsused ühise hooldusõiguse teostamisel. Asjaolu, et seni ei ole teadaolevalt hagejal lapsega reisimisel takistusi olnud, ei põhjenda ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmist, kuna ei saa eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks peaks olema hagejal lapsega mõne konkreetse riigi piiri ületamisel juba takistusi tekkinud olema. On usutav, et hagejal võib lapsega reisimisel raskusi tõendamaks, et tal on õigus lapsega üksinda reisida, kui vanematel on viibimiskoha määramisel ühine hooldusõigus. Riigikohus on selgitanud, et vanemate lahuselu korral on põhjendatud vaadata ümber vanemate ühine hooldusõigus ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ning milliseid kohustusi täidab (RKTKo 07.06.2011, nr 3-2-1-45-11, p 21). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et last on senini kasvatanud hageja ning kostja ei ole lapse elus aktiivselt osalenud ega oma hooldusõigust olulisel määral teostanud. Kui vanemate suhted on lõppenud ning kostja ilmutab huvi lapse hooldusõiguse teostamise vastu minimaalsel määral (üksikute külastustega Eestisse) või teostab seda üksnes passiivselt teise vanemaga nõustumise teel, ei saa jõuda järeldusele, et lapse huvides on ilmtingimata säilitada mõlema vanema hooldusõigus. 21.
7. Kuna tegelikkuses teostab lapse suhtes hooldusõigust ja lahendab lapse huve puudutavaid küsimusi hageja üksinda, on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus hageja taotletud ulatuses, st viibimiskoha küsimustes ning anda selle osas ainuhooldusõigus üle hagejale. Kuna lapse viibimiskoha määramine hõlmab lisaks võimalust määrata, kellega, kus ja millal laps viibib (RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 12), võimaldab ühise hooldusõiguse lõpetamine käesoleval juhul saavutada õiguslikus olukorras selgust ning võimaldab otsuseid lapse viibimiskoha osas kiiremini vastu võtta. See muudatus viib õigusliku olukorra kooskõlla tegelikkusega arvestades, et laps elab püsivalt hageja juures ning kostja Peruus, mistõttu temalt vajalike nõusolekut saamine võib olla aeganõudev ning hageja jaoks, kes kannab peamist vastutust lapse kasvatamisel, koormav.
8. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei võta kostjalt tema õigust lapsega suhelda, tema elus osaleda ning teda toetada. Samuti on isal võimalik olukorra muutumisel taotleda ühise hooldusõiguse taastamist PKS § 1231 lg 1 alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5631 alusel saadab kohus määruse arvates jõustumisest 10 päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

§ 172

lg 1 ja lg 3 järgi jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lapsele ja kostjale riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik