lg 2 p 2, § 214 lg 2 p 4, 5, J.R süüdistatuna
lg 2 p 4, 5, § 121 lg 1, D.L
lg 2 p 4, 5 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Miilvee Süüdistatav Raimo Männik – isikukood 37911150280, elukoht Xxxx (viibib Vanglas), Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, õpib xxxx, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit käesoleval ajal kohaldatud ei ole Kaitsja Liis Suik (kokkuleppel) Süüdistatav J.R – isikukood XXX , elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel vene keel, valdab eesti keelt, töökoht xxxx OÜ juhataja, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Kaitsja Vladimir Sadekov (määratud korras) Süüdistatav D.L – isikukood XXX, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, töökoht OÜ xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, väärteokorras eelnevalt karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld Kaitsja Rait Kaarma (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Raimo Männik
Süüdi tunnistada Raimo Männik
lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat ja 8 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
lg 2 alusel mõista liitkaristus suurendades mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.03.2012.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 aasta 10 kuud ja 20 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 6 aastat 10 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22.12.2015 – 06.04.2016.a, s.o 3 kuud ja 15 päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat 7 kuud ja 5 päeva, millise karistusaja algust arvestada alates 30.08.2016.a. Välja mõista Raimo Männikult KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 10 alusel ekspertiisikulu 1113 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 68.40 eurot riigituludesse. Kohustada Raimo Männikut tasuma väljamõistetud sundraha, ekspertiisikulu ja sõiduki teisaldamise kulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 188.03 eurot. Sundraha, ekspertiisikulu ja sõiduki teisaldamise kulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Raimo Männikule posti teel Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Süüdi tunnistada J.R
Süüdi tunnistada J.R
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks 4 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud.
lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.04.2015 – 19.04.2015.a., seega kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 1 kuu ja 28 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg.
4 aastat täitmisele, kui J.R ei pane 4-aasta ja 2-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. J.R-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 168 eurot ja ekspertiisikulu 61 eurot riigituludesse. Kohustada J.R-i tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 108.66 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „J.R , kriminaalasi 1-164870, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada D.L
lg 2 p 4, 5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat ja 2 kuud.
lg 1 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 kuud.
lg 1 alusel arvestada koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.01.2016 – 06.01.2016.a., seega kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 1 kuu ja 28 päeva. Koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise aja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise aeg.
4 aastat täitmisele, kui D.L ei pane 4-aasta ja 2-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. D.L suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista D.L-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot riigituludesse. Kohustada D.L tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 89.58 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „D.L , kriminaalasi 1-16-4870, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - plastikpudel minigrip kilekotid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Nuga koos tupega (18.04.2015 sündmus, asuvad Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - Nuga koos tupega (24.11.2015 sündmus, asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - Sõiduki läbiotsimisel võetud puuteproovid, suitsukonid ja pakendid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada. Välja mõista Raimo Männikult, J.R-ilt ja D.L-ilt kannatanu Xxxx(elukoht Xxxx) kasuks 20 000 eurot. Ekspertiisikulud summas 798 eurot jätta riigi kanda solidaarselt Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Samuti tema olles isik, keda on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 26.03.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-2765 karistatud
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, omandas eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 22.12.2015 kella 21.35, täpselt tuvastamata kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi) gammahüdroksüvõihapet (GHB) sisaldavat vedelikku kokku massiga 324,40 grammi, milles gammahürdoksüvõihapet 136,20 grammi ja narkootilist ainet marihuaanat massiga 0,68 grammi. Omandatud gammahüdroksüvõihapet sisaldavat vedelikku massiga 324,40 grammi, milles gammahürdoksüvõihapet 136,20 grammi hoidis Raimo Männik enda kasutuses olevas sõiduautos BMW, registreerimisnumbriga xxxx, kuni 22.12.2015.a kella 22.05-ni, mil need politseiametnike poolt sõiduauto läbivaatuse käigus leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Gammahüdroksüvõihape kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt narkootilise aine GHB puhul 16 grammist. Seega kokku käitles Raimo Männik GHB-d koguses, millest piisaks vähemalt 85 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Raimo Männik isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime
J.R-i süüdistatakse selles, et tema 18.04.2016 ajavahemikus 05:25 kuni 05:30 Paide linnas Väike-Aia 2 maja taga lõi tahtlikult, füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eesmärgil xxxx noaga vasaku tuhara piirkonda ja samuti maha kukkunud kannatanule vähemalt ühe korra jalaga näo piirkonda, tekitades kannatanule tervisekahjustusi – lõike-torkehaava vasaku tuhara piirkonnas, põrutushaava peas ja marrastusi näol. Oma tegevusega pani J.R toime teise inimese tervise kahjustamise, s.o
Samuti tema kooskõlastatult ja grupis koos D.L ja Raimo Männik’iga 24.11.2015 kella 13:30 paiku Tallinnas Linnu tee 9 juures parkimisplatsil nõudis Xxxxja Xxxxalusetult raha üleandmist. Kui Xxxxistus D.L kasutatavasse sõidukisse Audi Q5 reg xxxx, lõi Raimo Männik teda vähemalt kahel korras rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja ninaluude murru. Kui seejärel istus J.R-i korraldusel autosse ka Xxxx, nõudis D.L Xxxxja Xxxxraha ja kui Xxxxküsis põhjendusi, lõi D.L Xxxxrusikaga näkku huulepiirkonda, tekitades füüsilist valu ja haava suu limaskestal. Kui Raimo Männik jätkas Xxxxlöömist keresse, samuti lõi teda D.L vastu nägu, üritas Xxxxoma nägu peita ja löökidest pääseda, mistõttu asetas J.R tal käes olnud relvataolise eseme toru Xxxxvastu põlve ja ähvardas lasta põlve sodiks, kui Xxxxei istu rahulikult. Hirmu tekitamiseks võttis Raimo Männik ehitusnoa, vehkis sellega Xxxxnäo ees ja lubas teda noaga lüüa. Jätkates raha nõudmist, leppisid Raimo Männik ja D.L viia kannatanud metsa. Raimo Männik otsis Xxxxja Xxxxtaskuid läbi ja võttis neilt ära mobiiltelefonid. Kannatanutel ei lubatud lahkuda ja viidi D.L poolt juhitud sõiduautoga Harku vallas Humala piirkonnas asuvasse mahajäetud raketibaasi, jätkates sõidu ajal raha nõudmist ja ähvardades kannatanuid surma tekitamisega. Sõidu ajal hoidis J.R kannatanute hirmu süvendamiseks relva käes nähtaval. Raketibaasi territooriumil peatuti mahajäetud, vähemalt viie meetri sügavuse šahti kõrval, kus D.L , J.R ja Raimo Männik arutasid omavahel, keda kannatanutest nad sinna auku viskavad, mis süvendas kannatanute hirmu oma elu pärast. Seal võttis J.R sõiduki pagasiruumist kurikalaadset kaigast ja talutas Xxxxkõrvalolevasse hoonesse, kus J.R lõi kaikaga Xxxxparema jala põlve piirkonda, millest Xxxxkukkus maha, R.Šešnjov aga jätkas tema peksmist kaikaga vastu keha, tekitades kannatanule valu, verevalumeid ja paistetust parema põlve piirkonnas. Samal ajal jätkasid D.L ja Raimo Männik auto juures Xxxxraha nõudmist, kuni Xxxx oli nõus koheselt 20 000 eurot hankima ja neile andma. Seejärel sõidutati kannatanud tagasi Tallinna parkimisplatsile, kus Raimo Männik andis Xxxxtelefoni, kes helistas Xxxxja palus anda laenuks 20 000 eurot sularahas. Jätkates Xxxxvabaduse piiramist, lubati Xxxxsõita oma autoga raha järele. Seejärel, kui Xxxxtõi raha ja andis J.R-i kätte 20 000 eurot, lubati neil vabalt liikuda ja lahkuda. 27.11.2015 kohtus D.L XxxxKose ristil ja jätkas väljapressimist, nõudes XxxxXxxxeest võla maksmist selliselt, et kui Xxxx tasub Xxxxettevõttele liisitud sõiduki eest 6500 eurot, peab Xxxxsee raha sularahana D.L-ile ära andma, millise nõudmisega Xxxxtema suhtes 24.11.2015 kasutatud vägivalla ja jätkuvate valude mõju tõttu oli ka nõus. Oma tahtliku tegevusega pani J.R toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades vägivalda, piirates isiku vabadust, grupi poolt, s.o
D.L’t süüdistatakse selles, et tema kooskõlastatult ja grupis koos J.R ’i ja Raimo Männik’iga 24.11.2015 kella 13:30 paiku Tallinnas Linnu tee 9 juures parkimisplatsil nõudis Xxxxja Xxxxalusetult raha üleandmist. Kui Xxxxistus D.L kasutatavasse sõidukisse Audi Q5 reg xxxx, lõi Raimo Männik teda vähemalt kahel korras rusikaga näkku, tekitades füüsilist valu ja ninaluude murru. Kui seejärel istus J.R-i korraldusel autosse ka Xxxx, nõudis D.L Xxxxja Xxxxraha ja kui Xxxxküsis põhjendusi, lõi D.L Xxxxrusikaga näkku huulepiirkonda, tekitades füüsilist valu ja haava suu limaskestal. Kui Raimo Männik jätkas Xxxxlöömist keresse, samuti lõi teda D.L vastu nägu, üritas Xxxxoma nägu peita ja löökidest pääseda, mistõttu asetas J.R tal käes olnud relvataolise eseme toru Xxxxvastu põlve ja ähvardas lasta põlve sodiks, kui Xxxxei istu rahulikult. Hirmu tekitamiseks võttis Raimo Männik ehitusnoa, vehkis sellega Xxxxnäo ees ja lubas teda noaga lüüa. Jätkates raha nõudmist, leppisid Raimo Männik ja D.L viia kannatanud metsa. Raimo Männik otsis Xxxxja Xxxxtaskuid läbi ja võttis neilt ära mobiiltelefonid. Kannatanutel ei lubatud lahkuda ja viidi D.L poolt juhitud sõiduautoga Harku vallas Humala piirkonnas asuvasse mahajäetud raketibaasi, jätkates sõidu ajal raha nõudmist ja ähvardades kannatanuid surma tekitamisega. Sõidu ajal hoidis J.R kannatanute hirmu süvendamiseks relva käes nähtaval. Raketibaasi territooriumil peatuti mahajäetud, vähemalt viie meetri sügavuse šahti kõrval, kus D.L, J.R ja Raimo Männik arutasid omavahel, keda kannatanutest nad sinna auku viskavad, mis süvendas kannatanute hirmu oma elu pärast. Seal võttis J.R sõiduki pagasiruumist kurikalaadset kaigast ja talutas Xxxxkõrvalolevasse hoonesse, kus J.R lõi kaikaga Xxxxparema jala põlve piirkonda, millest Xxxxkukkus maha, R.Šešnjov aga jätkas tema peksmist kaikaga vastu keha, tekitades kannatanule valu, verevalumeid ja paistetust parema põlve piirkonnas. Samal ajal jätkasid D.L ja Raimo Männik auto juures Xxxxraha nõudmist, kuni Xxxx oli nõus koheselt 20 000 eurot hankima ja neile andma. Seejärel sõidutati kannatanud tagasi Tallinna parkimisplatsile, kus Raimo Männik andis Xxxxtelefoni, kes helistas Xxxxja palus anda laenuks 20 000 eurot sularahas. Jätkates Xxxxvabaduse piiramist, lubati Xxxxsõita oma autoga raha järele. Seejärel, kui Xxxxtõi raha ja andis J.R-i kätte 20 000 eurot, lubati neil vabalt liikuda ja lahkuda. 27.11.2015 kohtus D.L XxxxKose ristil ja jätkas väljapressimist, nõudes XxxxXxxxeest võla maksmist selliselt, et kui Xxxx tasub Xxxxettevõttele liisitud sõiduki eest 6500 eurot, peab Xxxxsee raha sularahana D.L-ile ära andma, millise nõudmisega Xxxxtema suhtes 24.11.2015 kasutatud vägivalla ja jätkuvate valude mõju tõttu oli ka nõus. Oma tahtliku tegevusega pani D.L toime varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades vägivalda, piirates isiku vabadust, grupi poolt, s.o
Süüdistatav Raimo Männik, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.08.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Raimo Männiku karistamist
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat.
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 3 aastase ja 8 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendada karistus Harju Maakohtu 26.03.2012 otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse võrra. Ajavahemikus 07.04.2016 kuni 29.08.2016 on varasemast vangistusest kantud 4 kuud ja 22 päeva ning 30.08.2016 seisuga on ärakandmata 1 aasta 10 kuud ja 20 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka eelvangistus käesolevas kriminaalasjas ajavahemikus 22.12.2015 kuni 06.04.2016, s.o 3 kuud ja 15 päeva. Kokkuleppe sõlmimise hetkel on kandmata liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 5 päeva vangistust. Süüdistatav J.R , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.08.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör J.R-i karistamist
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist 4-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel suurendada raskeim karistus ja liitkaristuseks mõista vangistus 4 aastat ja 2 kuud.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kantakse koheselt ära 2 kuud vangistust (millest
lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva vangistust ajavahemikus 18.04.2015 kuni 19.04.2015) ning 4 aasta osas karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4-aastase ja 2-kuulise katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks on jõustunud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumise päev. Süüdistatav D.L , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 30.08.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D.L karistamist
lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat ja 2 kuud.
lg 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kantakse koheselt ära 2 kuud vangistust (millest
lg 1 alusel lugeda kantuks 2 päeva vangistust ajavahemikus 05.01.2016 kuni 06.01.2016) ning 4 aasta osas karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 4-aastase ja 2-kuulise katseaja kestel uut tahtlikku kuritegu. Kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks on jõustunud kohtuotsuse alusel karistuse kandmisele asumise päev.
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - plastikpudel minigrip kilekotid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) jätta kriminaalasja materjalide juurde; - Nuga koos tupega (18.04.2015 sündmus, asuvad Lääne Prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - Nuga koos tupega (24.11.2015 sündmus, asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada; - Sõiduki läbiotsimisel võetud puuteproovid, suitsukonid ja pakendid (asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) konfiskeerida ja hävitada. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Raimo Männik: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 10 alusel ekspertiisikulu 1113 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 68.40 eurot riigituludesse. J.R Šersnjov: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 168 eurot, ekspertiisikulu 61 eurot riigituludesse. D.L: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.