lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav M.Q , isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; põhiharidus; XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; XXX; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana oli kinni peetud 24.11.2018.a kuni 26.11.2018.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M.Q
lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestada M.Q eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2018.a – 26.11.2018.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning lugeda M.Q kandmata karistuseks 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust M.Q suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M.Q ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata M.Q katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata M.Q-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
75 lg 4 alusel kohustada M.Q-d alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel määrata M.Q-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
MS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista M.Q-lt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et M.Q-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 72,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700024640 ning selgituse “M.Q, otsus nr 1-19-3008, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2
Kokkuleppe sisu
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (24.- 26.november 2018), mille vältel M.Q oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes
§-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui M.Q ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab M.Q endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu 3
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 870 eurot ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades M.Q-d tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 eurot ja 50 senti. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.Q aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.Q , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.Q süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.Q menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.