← Eesti

1-19-10044/2

Obsah (5)§ 424§ 65§ 83§ 68§ 85

Kriminaalasi nr 1-19-10044 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 17. detsember 2019. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Evelin Merilaine Kriminaalasi A.G s

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav A.G , IK XXX; sünniaeg:

  1. august
  2. a; XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud KOHUS OTSUSTAS Süüdi tunnistada A.G

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust A.G-le 13. mai 2019. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-3008 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolm

(3)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust, võrra ning mõista A.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üksteist
(11)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates A.G kahtlustatavana kinnipidamisest 16. detsembrist 2019.a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada A.G suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või vangistuse ärakandmiseni.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida A.G-le XXX na kuuluv (Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel registreeritud S.K. IK XXX nimele) sõiduauto Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX (VIN-kood XXX, mis asub Tartus, XXX asuvas parklas) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista A.G-lt sundraha nelisada viis

(405)eurot ja kaitsjatasu nelikümmend kolm
(43)eurot 20 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.G-l on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kaheteistkümne
(12)kuu jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700064736. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning jõustumisel konfiskeerimise täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus A.G-d süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mille eest teda karistati
  1. mail
  2. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-3008 ja milline karistus ei ole kustunud,
  3. detsembril
  4. a kella 14.03 paiku Tartu linnas XXX juures juhtis mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles alkoholijoobes, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,17 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,29 mg/l kohta laiendmääramatusega +/-0,12 mg/l kohta). Eeltooduga rikkus A.G kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani A.G toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale A.G-le karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust A.G-le 13.

mai 2019. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-3008 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud ja 27 päeva vangistust, võrra ning mõista A.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.G eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda

  1. detsember
  2. a. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldada A.G suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Konfiskeerimisele kuuluv vara: A.G-le ja S.K. XXX na kuuluv mootorsõiduk Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemise vahend.

S.K. on

  1. detsembril
  2. a andnud nõusoleku eelnimetatud mootorsõiduki konfiskeerimiseks. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 43.20 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, mida KrMS § 2565 lg 2 alusel on kohtul õigus vähendada kuni poole võrra, s.o 405 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista A.G-lt menetluskuluna välja sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 43.20 eurot, s.o kokku 448.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 448.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.G tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse täitmise tagamiseks mõistetud vangistuse osas tuleb süüdistatava puhul kohaldada vahistamist. Kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör konfiskeerida A.G-le kuuluv mootorsõiduk mootorsõiduk Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX .

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistaks süüdlase poolt uute samalaadsete tegude toimepanemist, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud A.G poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Teda on ka varem, märkimisväärselt hiljuti, kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vaatamata sellele on ta aga oma õigusvastast samaliigilist tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada täiendavaid meetmeid peale tavapäraste karistuste. Lisaks puudub A.G-l ka mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuriteo toimepanemiseks kasutas A.G mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX, mis kuulub Maanteeameti liiklusregistri andmetel tema abikaasale S.K. Viimane on avaldanud, et tema küll ostis selle sõiduki, kuid neil on abikaasaga XXX ja tegelikult neil kummalgi juhtimisõigust ei ole. S.K. on andnud nõusoleku sõiduki konfiskeerimiseks. Kohus leiab, et kuna nimetatud sõidukit on A.G kasutanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiseks tahtliku kuriteo toimepanemisel, tuleb nimetatud sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 1 mõttes.

Arvestades eeltoodut, et süüdistatavat on ka varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid varasemad karistused talle vajalikku mõju avaldanud ei ole ning ta on jätkanud samasugust tegevust ka katseajal, leiab kohtunik, et süüdistatava edasise samalaadse ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ning tema täiendavaks mõjutamiseks on põhjendatud kohaldada A.G kasutuses oleva sõiduki konfiskeerimist kuriteo toimepanemise vahendina. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. A.G-lt väljamõistetavateks menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses osalenud kaitsja tasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.