lg 1 alusel määrati isikule karistuseks
21.06.2024 registreeriti Viru Maakohtus menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejevi kaebus kohtuvälise menetleja 11.06.2024 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas 244024002889. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil. Menetlusalune isik tunnistab sõidumeerikut häiriva seadme ehk magneti kasutamist, seda aga Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Seega ei ole isiku tegu Eestis karistatav. Kaitsja leiab, et kuna asjaolud ei olnud selged, siis ei tohiks menetleja kohaldama kiirmenetlust (VTMS § 55 lg 1 p 1-3). Samuti leiab kaitsja, et väärteoprotokollist peaks olema näidatud kuskohast ja mille alusel menetleja leiab, et magnet on sõidumeerikut häiriv seade ja mõjutab sõidumeerikut selliselt , et see salvestab aega valesti. Isikule peab olema selge, milles teda süüdistatakse, vastasel juhul on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega. 10.07.2024 esitas menetlusaluse isiku kaitsja kohtule avalduse, et menetlusalune isik on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasja materjalidega ja esitatud kaebusega kogumis on seisukohal, et otsuse tühistamiseks alust ei ole. Seisukohad on järgmised. Patrullpolitseinik K K poolt koostatud kiirmenetluse otsusest nr 11220192081244 nähtub, et 11.06.2024 kell 12:44 juhtis V V (ik: xxx) mootorsõidukit Xxx XXX r/n xxx. Juhti töö-, sõidu- ja puhkeaja andmete kontrollimisel selgus, et juht oli eelnevalt Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelist riigipiiri ületades kasutanud sõidumeeriku töö häirimiseks magnetit ajavahemikul 10.06.2024 kell 21:36 kuni 11.06.2024 kell 06:
Töö-, sõidu- ja puhkeaja normidega on liitunud ka Vene Föderatsioon AETR (Rahvusvahelisel maanteeveol töötava sõiduki meeskonna tööaja Euroopa kokkulepe) kokkuleppe alusel. Antud kokkuleppe Lisa´32 artikkel 12´34 p 8 sätestab, et Andmeid, mis on registreeritud salvestuslehel, salvestatud sõidumeerikusse või juhikaardile või 1B liites määratletud sõidumeeriku väljatrükil, on keelatud võltsida, varjata või hävitada. Sama kehtib ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardiga manipuleerimise kohta, mis võib kaasa tuua andmete ja/või trükitud teabe võltsimise, varjamise või hävitamise. Sõidukis ei tohi olla ühtegi seadet, mida saaks kasutada sellisel otstarbel. Seega on sõidumeeriku töö häirimine keelatud nii Euroopa riikides kui ka Venemaal. Oluline on märkida, et 3 / 11 24.04.2024 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 2024/1258, mis käsitleb selgelt ka riikide õigusi määrata karistusi määruse (EL) 165/2014 rikkumiste eest, mis on toime pandud teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Regulatsiooni vastuvõtmise ajendiks oli 09.09.2021 Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-906/19, milles osutati sellel ajal määruse (EL) nr 165/2014 puudulikkusele, mis ei võimaldanud tegelikult liikmesriikidel määrata karistust sama määruse rikkumiste eest teise riigi territooriumil. Tegemist oli puudusega mis ilmnes kohtus ning peale anud kohtuotsust tegi Komisjon määrustes vajalikud muudatused olukorra vastavusse viimiseks ning need jõustati määrusega 2024/
Sätte pealkiri: „Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamine„ . See sõnastus tõesti võib viidata, et sanktsioon on ette nähtud seadme kasutamise eest. Koosseisulise teo kirjelduse sõnastus on hoopis teine - karistatakse mitte seadme kasutamise eest, vaid sõiduki juhtimise eest, mis on varustatud vastava seadmega -„Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest –… „. Seega, LS § 215 järgi ettenähtud väärteokoosseis on täidetud juba siis, kui isik juhib mootorsõidukit, milles on sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade ( antud juhul magnet). Koosseisu täitmine ei eelda seadme kasutamist, piisab kui juht juhib sõidukit ja sõiduk on selle seadmega varustatud. Liiklusseaduse eelnõu 476 seletuskirjast, lk 50, tuleneb, et seaduseandja tahe oli kehtestada karistust just sõiduki juhtimise eest, milles on vastav tööd häirida võimaldav seade, ehk karistatav juba seadmega varustatud sõiduki juhtimine, sest juba selline tegu loob ohu puhke- ja tööaja põhjendatud balansile, kuna juht võib igal hetkel hakata ajaga manipuleerima: „Uuendusena on karistatav mootorsõiduki juhtimine, milles asub sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade. Sellise seade lubamatusele osutab määruse (EÜ) nr 3821/85 artikli 15 lõige 8, mis jõustus 1998. aastal (määruse (EÜ) nr 3821/85 muutmise määrus (EÜ) nr 2135/98). Ärilistel eesmärkidel kasutatava sõiduki juht võib sellise seadme kasutamisel manipuleerida määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud sõidu- ja puhkeaja kestvuse tegelike väärtustega, võib kasutada saadud valeandmeid pettuseks ning takistada mistahes EL liikmesriigis järelevalvet. Eelnevat arvestades nähakse sellise väärteo eest maksimaalseks karistuseks 300 trahviühikut. Analoogne tegu karistusseadustiku §-s 279 „Riikliku järelevalve takistamine” näeb ette samuti sanktsiooni 300 trahviühikut või aresti.“ Euroopa Nõukogu määruse 165/2014 Määrus - 165/2014 - EN - EUR-Lex (europa.eu) ( millega tunnistatakse kehtetuks määrus 3821/85 ja kehtestatakse uued reeglid) art 32 lg 3 ( mille rikkumist on isikule süüks arvatud) sätestab: „Salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud. Keelatud on ka sõidumeeriku, salvestuslehe või juhikaardi mis tahes manipuleerimine, mille tulemus võiks olla andmete ja/või prinditud andmete võltsimine, esitamise takistamine või hävitamine. Ühtegi sellisel eesmärgil kasutatavat seadet ei tohi sõidukis olla.“ Ehk ka Euroopa Liidu õiguslik regilatsioon rõhutab, et ühtegi sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet „ei tohi sõidukis olla“. Kohus ei näe vastuolu isikule esitatud süüdistuse aluseks oleva Euroopa määruse 165/2014 art 32 lg 3 ja LS § 215 regulatsioonide vahel. Euroopa õigus keelab selgesõnaliselt sellise seadme olemasolu sõidukis, Eesti õigus kehtestabki sellise teo eest, nimelt sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud sõiduki juhtimine, karistuse LS § 215 järgi. Kohus on kirjalikus menetluses tuvastanud, et 11.06.2024 kl 12.44 paiku Alutaguse vallas IdaVirumaal Jõhvi-Tartu-Valga 23-l kilomeetril juhtis V V mootorsõidukit (Xxx registreerimismärgiga xxx) , milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut ning sõidumeeriku andurile oli paigaldatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade (magnet). 6 / 11 Subjektiivses mõttes on menetlusalune isik tegutsenud otsese tahtlusega
lg 3 mõttes, ta teadis, et ta juhtis mootorsõidukit, milles on sõidumeeriku andurile paigaldatud magnet ehk sõidumeeriku tööd häirida võimaldav seade, ehk teadis süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Juhtides Eeestis sõidukit, mis on varustatud eelpool mainitud seadmega, magnetiga, sooviski ta juhtida selle seadmega varustatud sõidukit ehk soovis süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist. Isiku tahtlusele osutab asjaolu, et isik on vahetult eelnevalt muus riigis kasutanud sellist seadet ja just töö- ja puhkeajaga manipuleerimisel. Isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 215 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus seoses selle rikkumisega tuvastanud. Kohus peab vajalikuks vastata kohtuotuses kohtuvälise menetleja arvamuses toodud argimendile, miks isikut tuleks karistada Eestis vastava seadme kasutamise eest kolmanda riigi territooriumil. Kohus selle arvamusega nõustub osaliselt ja märgib järgmist. 1.kohtuvälise menetleja seisukoha tsitaat: “ Väärteoasjas esitatud kaebuses omab tähelepanu osas, milles kaitsja on asunud seisukohale, et Venemaal toime pandud teo eest ei justkui autojuhti karistada Eestis. Antud väide ei vast tõele ning kohtuväline menetleja sellega ei nõustu. Karistusseadustiku § 8 sätestab, et teo toimepanemise koha õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, kui teo karistatavus tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. V Vile on ette heidetud rikkumist, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) nr 165/2014 artiklist 32 lg 3, mille kohaselt salvestuslehele kantud andmete või sõidumeerikule või juhikaardile salvestatud andmete või sõidumeerikust välja trükitud andmete võltsimine, varjamine, esitamise takistamine või hävitamine on keelatud.“ Kohus selgitab kohtuvälisele menetlejale, et tegemist on
kehtestatud nö universaalsuspõhimõttega ja mainitud
-u säte kehtib üksnes rahvusvahelise kuritegude kohta ( terrirism, narkokuriteod, inimsusevastased kuriteod), mille hulka eu kuulu mingigil juhul
järgi ettenähtud tegu ( vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 49). Menetleja argument on antud juhul kohatu.
6 kehtestab, et eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti terrrotooriumil. Kohus juhib menetleja tähelepanu, et Eesti Vabariigi seaduseandja ei pidanud (veel) vajalikuks eesti karistusseadust muuta seoses 1258/2024 määruse vastuvõtmisega. Kohus juhib täelepanu, et 1258/2024 määruse art-ga 1 lg 6 muudetakse hoopis muu määruse 561/2006 art 19 lg 2, mis uue redaktsiooniga sätestab: „
). Kohus kordab, et Eesti seaduseandja ei võimaldanud (veel) , et pädev asutus saaks hakata karistama isikuid mainitud Euroopa määrusega kehtestatud rikkumiste eest ka siis, kui see on toime pandud mujal, ka kolmandas riigis. 8 / 11 Kuigi
sätestab, et eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis on toime pandud Eesti territooriumil, on sellest mitmeid erandeid. Nimelt,
ja 9, mis käesoleval juhtumil ei ole kohaldatav, sest erandid puudutavad kuritegusid, käesoleval ajal on tegemist väärteoga. Muid seadusemuudatusi ei ole regulatsioonisse tehtud. Siin tuleb kohtu arvates hinnata probleemi ka teise aspekti poolest.
11 lg 1 sätestab, kus on teo toimepanemise koht – kus isik tegutses, või õiguslikult oli kohustatud tegutsema, kus saabus koosseisule kuuluv tagajärg või isiku ettekujutuse järgi peaks saabuma koosseisuline tagajärg. Regulatsioon annab vastuse küsimusele, kas on võimalik lähtuda territoriaalsuspõhimõttest ehk lugeda, et tegu on toime pandud Eestis ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 52). Käesoleval juhtumil on oluline seega kontrollida, kas Venemaa territooriumil ajavahemikus 10.06.2024 kl 21.36 kuni 11.06.2024 kl 06.48 sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme ehk magneti kasutamine tähendab koosseisulise teo toimepanemist tegelikult hoopis Eestis
Kui tegemist on ohudeliktiga, on teo toimepanemise kohaks koht, kus isik tegutses ( vt Riigikohtu lahend 1-21-3514/40 p 12). LS § 215 rikkumise puhul on tegemist ohudeliktiga – koosseisulist tagajärge siin ei ole ja karistatav on juba abstraktse ohu loov tegu, nimelt sõiduki juhtimine, mis on varustatud sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega ( antud juhul magnet). Vaidlust ei ole, et isik tegutses ka Venemaal – juhtis ka seal sõidukit, milles oli paigaldatud magnet ja isiku enda sõnul ta kasutaski magnetit Venemaal töö- ja puhkeajaga manipuleerimiseks. Samas võivad ohudeliktid olla abstraktsed ja konkreetsed ( kommenteeritud väljaanne, 2021 lk 53). Kohus leiab, et LS § 215 järgi ettenähtud teo puhul võib rääkida abstraktsest ohudeliktist. Seda põhjusel, et tegu ise - sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud sõiduki juhtimine – tekitab abstraktset ohtu liiklusohutusele. LS § 1 sätestab, et liiklusseaduse üheks eesmärgiks ongi liiklusohutuse tagamine.
järgi ettenähtud teo ebaõigusest tulenev tagajärg – juhi poolt puhke- ja tööaja nõuetekohase balansi mittejärgimisel tekkiv seisund ( näiteks väsimus, reaktsioonide häired) ja see ei määra siiski väärteokohta ( Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021 lk 53). Ka senine kohtupraktika on jäänud ustavaks sellele, et kui teo ebaõigusest tulenev tagajärg ilmneb Eestis, et tähenda see siiski karistatavat tegu Eestis, juhul, kui tegemist on abstraktse ohudeliktiga ( 3-1-1-16-09 p 9,10,11). Kohtupraktikas on rõhutatud, et süüteo koht võib olla korraga mitmes kohas, ei ole määratletud, et toimepanemise koht oleks seotud ainult ühe konkreetse kohaga. Riigikohtu lahend 1-21-3514/40: „13. Karistusseadustik määratleb teokoha nn ubikviteedipõhimõttel: süüteo koht on igal pool, kus ilmnevad süüteokoosseisu asjaolud, kuivõrd kõik koosseisuasjaolud kirjeldavad võrdselt teo ebaõigussisu ning ühe eelistamine teisele ei ole õigustatud. (Vt ka Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad J. Sootak ja P. Pikamäe. Tallinn: Juura, 2021, § 11 komm 2 ja Karistusõigus. Üldosa. Koostaja J. Sootak. Tallinn: Juura 2018, ptk III, vnr 237.) Järelikult võib tegu
mõttes olla toime pandud korraga mitmes kohas, samuti ei ole
14. Kolleegium nõustub õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et
eesmärk on lülitada süüteokohast välja kohad, kus ilmneb mõni teo selline järelmõju, mis on koosseisu kaitseala seisukohalt ebaoluline ning mille ilmnemise koha arvestamine süüteokohaks laiendaks alusetult normi kohaldamisala. Samuti vastupidi,
regulatsioonialasse tuleb lugeda need teo osad, mis kuuluvad süüteokoosseisu kaitsealasse. (Karistusõigus. Üldosa. Koostaja J. Sootak. Tallinn: Juura 2018, ptk III, vnr 249).“ 9 / 11 Arvestades ülaltoodut, leiab maakohus, et LS § 215 kaitseala seisukohalt on täiesti ebaoluline, kas sõiduki juhtimisel isik kasutas sõidumeeriku tööd häirida võimaldavat seadet või ei kasutanud ja puudub igasugune vajadus hakata laiendama LS § 215 kaitseala veel ka häiriva seadme kasutamise asjaoludele. Sest LS § 215 on karistatav juba sõiduki juhtimine, milles see seade lihtsalt olemas, sest ohtu tekitab juba sellise seadme olemasolu sõidukis, kuna juhil on võimalus hakata seda kasutama sõidumeeriku manipuleerimise eesmärgil igal hetkel. Maakohus leiab, et
koosseisu täitmisel tegutses isik just Eestis – juhtis Eestis sõidukit, milles oli sõidumeeriku tööd häirida võimaldav magnet. Puudub kohtu arvates igasugune vajadus hakata laiendama kooseisu toimepanemise asjaolusid kolmanda riigi territooriumile, kui Eesti territooriumil on konkreetne tegu toime pandud. Kas isik ka kasutas seadet või ei kasutanud seda enam kolmandas riigis, ei oma koosseisu seisukohalt mingitki tähtsust, seega
lg 1 kohaldamisega lülitakse süüteokohast välja seadme kasutamine koht Venemaal, kus ilmnes seadme kasutamine, kuna see on teo kui sellise ( sõidumeerikut häirida võimaldava magnetiga varustatud sõiduki juhtimine ) ebaoluline järelmõju. Karistus Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-5813 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. LS § 215 näeb ette vastutuse: Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadmega varustatud mootorsõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga summas 520 eurot, so 130 trahviühikut. Kuna LS § 215 ettenähtud sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 ühikut, on 130 trahviühiku suurune trahv sanktsiooni keskmisest määrast ( mis oleks 150 ühikut) väiksemal määral. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kuigi ütlustes tunnistas isik rikkumist ja süüd, ei väljendanud ta selgesõnalist kahetsust. Ka kaebuses ei sisada ühtgi viidet, millal alusel saaks kohus jaatada isiku kahetsust. Taunimisväärne, et kutseline autojuht ei saa oma veast aru ega suhtugi teosse kriitiliselt, vaid vastupidi, õigustab sõidumeeriku manipuleerimiseks ettenähtud seadme olemasolu vajadusega korrekteerida töö- ja puhkeaega piiride ületamisel. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü suurus on alla keskmise. Tegemist on ühe teoga, millele vastab üks väärteokoosseis. Isiku poolt toime pandud rikkumise tagajärjel keegi kannatada ei saanud ning kellelegi kahju ei tekitatud. Seega, toimepandud teole ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist on ohudeliktidega. Kohus arvestab, et väärteokoosseis on täidetud subjektiivses mõttes otsese tahtlusega. 10 / 11 Kohus arvestab süüdlase isikut. Väärteotoimikus ei ole andmeid, et isik oleks karistatud. Isikul on töökoht, seega ka kindel sissetulek. Arvestades süü suurust (alla keskmise), isikut, kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist, karistamise eesmärke, et isik ei paneks enam toime uusi liiklusalaseis süütegusid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse liik ja ka määr on vastavuses süü suuruse, süüdlase isiku ja karistamise eesmärkidega. Karistuse kergendamiseks kohus aluseid hetkel ei näe. Rahatrahv summas 520 eurot ehk 130 trahviühikut on ettenähtud sanktsiooni raames ( kuni 300 trahviühikut) alla keskmise määra. Sellise määra sisse jääb konkreetse isiku süü suurus ( alla keskmine), kergendavate ja raskendavate asjaolude puudus ja süüdlase isik ( varasemalt ei ole karistatud). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv 520 eurot ei kitsenda isiku töö- ja pereelu põhjendamatult ega ebaproportsionaalselt. KOHTU MEETMED V V kaitsja vandeadvokaat Deniss Matvejevi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 11.06.2024 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244024002889 tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 11 / 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.