KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 13.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-626 Kohtuasi

) § 157 lg 1 alusel aegunud, sest täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisest veebruaris 2012 on möödas üle 10 aasta. Täitedokumendi 2012 veebruaris esimest korda täitmiseks esitamise on tuvastanud ka Pärnu Maakohus 30.06.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-22-9509. Samas on nõude täitmine aegunud ka siis, kui täitedokument esitati esimest korda täitmiseks 12.12.2012 ning kui kohaldada täitedokumendi teist korda täimisele esitamise ajal kehtinud

§ 159redaktsiooni.

Riigikohus on selle kohaldamise kohta mitmes lahendis selgitanud, et aegumist ei loeta

159 lg 2 järgi katkenuks mh juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel, ning aegumist arvestatakse sel juhul täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast (vt RKTKo 13.12.2018, 2-15-16664, p 21; 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29). 1.3. Täitmist ei ole alust lugeda

§ 157lg 6 alusel peatunuks.

Kuni 29.03.2019 kehtinud TMS § 14 lg 2 redaktsiooni järgi oli sissenõudja ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Sissenõudja esitas ühisvara jagamise hagi 28.11.2022, olles selleks ajaks hagemisõiguse kaotanud. Sissenõudja seisukoht

1. Sissenõudja vaidles avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. 2.
2. Sissenõudja esitas täitedokumendi esimest korda täitmiseks 12.12.2012, mitte veebruaris
3. Vastupidine ei tulene ka Pärnu Maakohtu 30.06.2022 määrusest tsiviilasjas nr 2-229509, milles kohus lahendas kohtutäituri taotlust loa saamiseks avaldaja ruumidesse sisenemiseks ja milles ei tulnud vastavat asjaolu isegi tuvastada. 2.
4. Nõude täitmine ei ole aegunud. Teine täitemenetlus alustati 26.02.
5. Sel ajal kehtinud

§ 157

lg 1 redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning sama sätte lg 2 järgi algas aegumistähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Siinne täitedokument jõustus 20.12.2011, seega ei olnud aegumistähtaeg teise täitemenetluse algatamise ajaks veel möödunud ning ei olnud takistusi selle uuesti täitmiseks esitamiseks.

§ 159

lg 1 praegu 2 2-23-626 kehtiv redaktsioon jõustus 01.04.2021 ning kuna ei ole rakendussätteid selle tagasiulatuva rakendamise kohta, tuleb kohaldada teise täitemenetluse alustamise ajal kehtinud

§ 159

lg 1 redaktsiooni, millest lähtudes katkes aegumine täitedokumendi teistkordse täitmiseks esitamisega ja algas uuesti 26.02.

1. 2.
2. Nõude täitmine ei ole aegunud ka juhul, kui lähtuda tuleb täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamise ajast, sest täitmise aegumine on alates 28.11.2022

§ 157lg 6 alusel peatunud.

Nimelt peatub täitmise aegumine

§ 157

lg 6 järgi täitemenetluse ajal sissenõudja poolt esitatud hagi või avalduse alusel võlgniku vara või selle kindlakstegemise kohta toimuva kohtumenetluse ajaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 6 alusel kohaldatakse viidatud sätet ka enne 01.04.2021 täitmiseks esitatud nõuetele. Sissenõudja esitas 28.11.2022 Pärnu Maakohtule avaldaja ja tema abikaasa vastu ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamise hagi, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-

1. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Pärnu Maakohus rahuldas 11.10.2024 määrusega avalduse ning lõpetas täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu. Menetluskulud jättis maakohus sissenõudja kanda ning mõistis sissenõudjalt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 800 eurot. 3.
3. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - täitedokumendiks on Soome kohtu 17.11.2011 otsus, mis jõustus 20.12.2011; täitedokumendi alusel alustati esimest korda täitemenetlus 12.12.2012 ning kohtutäituri tsiviilasjas nr 2-22-9509 esitatud väide selle algatamise kohta veebruaris 2012 oli ekslik; - esimene täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse ja TMS § 48 lg 1 p 1 alusel 25.02.
4. 3.
5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on täitedokumendist tuleneva nõude täitmine aegunud ning täitemenetlus tuleb lõpetada. Asjas ei ole tähtsust sellel, et esimene täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel 25.02.2021 ja järgmisel päeval alustati sama täitedokumendi alusel uus täitemenetlus. Nimelt võib võlgnik TMS § 2231 lg 1 esimese lause järgi esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg. TMS § 2231 lg 1 jõustus 01.04.2021, mil muutus ka

§ 159

lg 1 redaktsioon, mis seob aegumise katkemise ja uuesti algamise täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Lisaks on Riigikohus ka varem kehtinud redaktsiooni osas selgelt väljendanud, et kui täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja avalduse alusel TMS § 48 lg 1 p 1 järgi, on tegemist täitedokumendi tagasivõtmisega, mida ei loeta kuni 01.04.2021 kehtinud

§ 159lg 2 redaktsiooni järgi aegumise katkemiseks.

10-aastane aegumistähtaeg on möödunud sõltumata sellest, kas lähtuda selle kulgemise alguse osas

§ 157

lg 1 enne või pärast 01.04.2021 kehtinud redaktsioonist (varasem seob aegumistähtaja alguse lahendi jõustumisega, hilisem esimest korda täitmiseks esitamisega). Sissenõudja nõude täitmine on seega aegunud, kui ühisvara jagamise hagi esitamine tsiviilasjas nr 2-22-17896 aegumist

§ 157lg 6 alusel ei peatanud.

Kuna sissenõudja 3 2-23-626 esitas hagi 28.11.2022 ja nõude aegumisele tuleb kohaldada selle algamise ajal kehtinud seadust ehk

§ 157

lg-t 2, siis algas nõude täitmise aegumistähtaeg täitedokumendi jõustumisest, s.o 20.12.

1. Nõude täitmine aegus seega 20.12.2021, st enne märgitud hagi esitamist. 3.
2. Avalduse rahuldamise tõttu on õiglane jätta avaldaja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel sissenõudja kanda. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot on põhjendatud. Avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on aga põhjendatud ja vajalik osaliselt, s.o 8 tunni ulatuses. Hüvitavate menetluskulude suurus on seega 800 eurot, mis tuleb sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõista. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
3. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt jääb sissenõudja maakohtu menetluses esitatu juurde, lisades järgmist. Täitemenetluse alustamise ajal kehtinud

§ 159

lg 1 alusel oli võimalik täitedokumendiks oleva kohtulahendi korduv täitmiselt tagasivõtmine ja selle uuesti täitmiseks esitamine, kui see toimus enne 10 aasta möödumist viimasest sundtäitmisele esitamisest. Seletuskirja järgi on 01.04.2021 jõustunud

§ 159

lg 1 muudatuse eesmärk seni kehtinud regulatsioonist tulenevat olukorda edaspidi muuta ning lugeda aegumine katkenuks üksnes täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Täitedokumendi teist korda täitmiseks esitamisega 26.02.2021 algas seega uus 10-aastane aegumistähtaeg. Maakohus on täitemenetluse alustamise ajal kehtinud

§ 159

lg 1 redaktsiooni kohta käivat Riigikohtu praktikat kohaldanud poolikult ja vääralt. Riigikohus pidas lubatavaks täitedokumendiks oleva kohtulahendi korduvat sundtäitmisele esitamist, kui see toimub 10 aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest. Riigikohus ei avaldanud aga seisukohta, et täitedokumendiks oleva kohtulahendi sundtäitmiselt tagasivõtmise korral oleks seda võimalik sundtäita ainult 10 aasta jooksul jõustumisest. Samuti ei tulene sellest, et selle aja sees täitedokumendi uuesti täitmiseks esitamisel aegumine ei katke. Äärmisel juhul saaks Riigikohtu käsitlust lugeda sarnaseks alates 01.04.2021 kehtiva

§ 159lg 1 redaktsiooniga.

Igal juhul ei ole Riigikohus leidnud, et täitedokumendi täitmiseks esitamine täitmise aegumist üldse ei mõjutaks ja seda kordagi ei katkestaks. Siinne täitedokument oli seega igal juhul sundtäidetav 10 aasta jooksul alates selle esimest korda täitmiseks esitamisest, s.o kuni 12.12.2022. Maakohtu käsitlus täitmise aegumise kohta 10 aasta möödumisel täitedokumendi jõustumisest on ebaõige ja lühendab täitmise aegumise tähtaega nii vana kui ka uue regulatsiooniga võrreldes. Maakohus on õigesti leidnud, et ühisvara jagamise hagi esitamine on täitmise aegumise peatumise aluseks

§ 157lg 6 mõttes.

Täitmine ei olnud aga hagi esitamise ajaks aegunud, mistõttu hagi esitamine peatas selle aegumise. 5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja jääb maakohtu menetluses esitatu juurde, lisades järgmist. Täitmise aegumine ei katkenud 21.02.2021 täitmisavalduse esitamisega ega alanud uuesti. Kuna esimene täitemenetlus lõpetati sissenõudja avalduse alusel 25.02.2021, ei katkenud

§ 159lg-st 2 lähtuvalt aegumine ka 12.12.2012 täitmisavalduse esitamisega.

Täitmise aegumistähtaeg hakkas seega kulgema täitedokumendi jõustumisest 20.12.2011 ja lõppes 20.12.

1. 4 2-23-626 Kuivõrd täitmine oli sissenõudja 28.11.2022 ühisvara jagamise hagi esitamise ajaks aegunud, ei saanud aegumine enam peatuda. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.

§ 157

lg 1 nägi alates 05.04.2011 kuni 30.03.2021 kehtinud sõnastuses ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat. Alates

-i jõustumisest kuni 30.06.2018 nägi

§ 157

lg 2 ette, et lg-s 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. 01.07.2019 jõustus muudatus, millega kehtestati

§ 157

lg 1 1 ja

§ 157

lg-t 2 täiendati viitega

§ 157lg-le 11.

01.04.2021 jõustusid muudatused, millega mh korrastati

§ 157

lg-te 1 ja 2 teksti selliselt, et neist nähtuks üheselt, et need reguleerivad jõustunud kohtulahendiga tunnustatud ja muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumist, mitte nõude aegumist, st sisulisi muudatusi aegumistähtaegade pikkuse ega arvestamise põhimõtete osas ei tehtud. Seega, kuna siinsel juhul jõustus täitedokumendiks olev kohtulahend 20.12.2011, oleks sellest tulenevate nõuete täitmine aegumise katkemiste või peatumisteta 10-aastase aegumistähtaja möödumise tõttu aegunud 20.12.2021. 9. Kolleegiumi hinnangul ei saa aegumist lugeda katkenuks ei täitedokumendi 03.12.2012 ega 25.02.2021 täitmiseks esitamisega. 9.1.

§ 159

lg 1 nägi alates

-i jõustumisest kuni 30.03.2021 kehtinud sõnastuses ette, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega, ning lg 2 sätestas, et aegumist ei loeta katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks või kui täitedokument võetakse enne täitetoimingut tagasi või kui tehtud täitetoiming tühistatakse. Alates 01.04.2021 kehtivas redaktsioonis sätestab

§ 159

lg 1, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Sama sätte lg 2 järgi ei loeta aegumist katkenuks, kui täitedokumenti ei võeta täitmiseks. 9.

1. Täitedokumendi täitmiseks esitamise ajaks tuleb pidada täitmisavalduse kohtutäiturile esitamise aega. Asja materjalide kohaselt alustati esimene täitemenetlus sissenõudja 03.12.2012 täitmisavalduse alusel ja teine täitemenetlus sissenõudja 25.02.2021 täitmisavalduse alusel (vt kohtutäituri 07.02.2023 vastus kohtunõudele ning sellele lisatud sissenõudja 03.12.2012 ja 25.02.2021 täitmisavaldused, dtl-d 49, 54 ja 56–58). 5 2-23-626 9.
2. Maakohus kohaldas selle hindamisel, kas aegumine katkes täitedokumendi täitmiseks esitamistega, õigesti enne 01.04.2021, s.o täitmisavalduste esitamise ajal kehtinud

§ 159lg-te 1 ja 2 redaktsiooni ega eksinud viidatud sätete tõlgendamisel.

Sel ajal kehtinud

§ 159

lg 2 kohta käivast Riigikohtu praktikast tuleneb, et „täitedokumendi tagasivõtmiseks“ selle sätte tähenduses tuleb lugeda eelkõige TMS § 48 lg 1 p 1 järgset täitemenetluse lõpetamist sissenõudja avalduse alusel ning sel juhul ei loeta aegumist katkenuks ja seda arvestatakse täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29; RKTKo 13.12.2018, 2-15-16664, p 21). Seega, kuna kohtutäitur lõpetas esimese täitemenetluse 25.02.2021 otsusega (dtl 29) TMS § 48 lg 1 p 1 alusel, langes aegumise katkemise toime sel ajal kehtinud

§ 159

lg 2 alusel tagasiulatuvalt ära (vt ka

komm

§ 159

lg-st 1 ei tulene erinevalt kehtivast

§ 159

lg-st 1, et täitmise aegumine ei saaks katkeda täitedokumendi teist korda täitmiseks esitamisega, saab seda kolleegiumi hinnangul järeldada nii sätte eesmärgist kui ka Riigikohtu seisukohast, et sellega, et aegumist ei loeta täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja avalduse alusel katkenuks, välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (RKTKo 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 29). Sätte peamiseks eesmärgiks saab pidada seda, et pärast täitemenetluse alustamist oleks selle läbiviimiseks piisavalt aega (

komm

§ 159

lg-t 1 tõlgendada eesmärgipäraselt selliselt, et nõude täitmise aegumist ei katkesta teistkordne täitmisavalduse esitamine. Lisaks tuleb arvestada, et siinsel juhul kestis sissenõudja esimese täitmisavalduse alusel toimunud täitemenetlus enne selle lõpetamist 25.02.2021 enam kui 8 aastat. Samal päeval, kui esimene täitemenetlus lõpetati, esitas sissenõudja kohtutäiturile uue täitmisavalduse, mille alusel alustati teine täitemenetlus. Sissenõudjal ei olnud seega tegelikku soovi sundtäitmist avaldaja suhtes lõpetada, vaid seda jätkata. Kui lugeda aegumine 25.02.2021 täitmisavalduse esitamisega katkenuks ja uuesti alanuks, saaks avaldaja suhtes täitemenetlust (arvestamata võimalikke aegumise peatumisi ja täiendavaid katkemisi) läbi viia 18 aastat. Sellisel viisil sissenõudja tegevuse läbi täitmise aegumise pikendamine oleks vastuolus aegumise üldiste eesmärkidega, milleks on võlgniku kaitse, võlgniku käsutusvabaduse tagamine ning õigusrahu ja õiguskindlus (vt ka

komm

§ 159

lg-t 1 saaks tõlgendada sissenõudja soovitud viisil, jätta see võlaõigusseaduse § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Eelnevat arvestades võis sissenõudja küll 25.02.2021, mil täitmise aegumistähtaeg ei olnud veel möödunud, esitada uue täitmisavalduse, kuid aegumine selle tulemusel ei katkenud. Täitmine aegus kümne aasta möödumisel täitedokumendi jõustumisest, s.o 20.12.2021, kui aegumine vahepeal muudel alustel ei katkenud või peatunud. Sissenõudja põhjustas esimese täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamisega ise selle, et ta jäi ilma selle alusel algselt tekkinud ja tagantjärele ära langenud aegumise katkemise toimest, mistõttu ei ole alust seda tema suhtes ebaõiglaseks pidada. 6 2-23-626 9.

1. Kolleegium nõustub avaldaja ja maakohtuga, et kuivõrd täitmine oli sissenõudja 28.11.2022 ühisvara jagamise hagi, mida menetletakse tsiviilasjas nr 2-22-17896, esitamise ajaks aegunud, ei saanud aegumine selle menetlemise ajaks enam peatuda. Kohtu ette ei ole toodud muid asjaolusid, mille alusel võinuks täitmise aegumine vahepeal peatuda või katkeda.
2. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebemenetlusega menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. seotud
4. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Avaldaja esitatud menetlusekulude nimekirja järgi on tema määruskaebemenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 700 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal määruskaebemenetluse toimingutele kokku 7 tundi, sh maakohtu määruse analüüs 1 tund, sissenõudja määruskaebuse analüüs ja nõupidamine kliendiga 2 tundi ning vastus määruskaebusele 4 tundi. Muid kulusid toimikust ei nähtu. Arvestades maakohtu määruse, määruskaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid toimingutele kulunud aeg osaliselt ülemäärane. Kuna maakohus lahendas asja avaldaja kasuks ja avaldajal ei olnud vajadust maakohtu määrust analüüsida ning piisas sellega tutvumisest, sissenõudja on määruskaebuses suures osas korranud oma varasemaid seisukohti ning avaldaja on vastuses määruskaebusele refereerinud sissenõudja määruskaebuse sisu, suures osas korranud oma varasemaid seisukohti ning andnud mitmel korral ühte ja sama mõtet erinevas sõnastuses edasi, loeb ringkonnakohus esindaja tehtud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 5 tundi. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa juristi keskmist tasumäära sarnase keerukusega asja puhul. Seega on avaldaja vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 500 eurot (5 tundi × 100 eurot/tund = 500 eurot), mis tuleb sissenõudjalt avaldaja kasuks välja mõista. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb sissenõudjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
5. Kolleegium juhib lisaks tähelepanu sellele, et sissenõudja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot, kuid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 1 ja § 59 lg 15 alusel ei tulnud tal riigilõivu tasuda, sest avaldaja oli enne kohtule avalduse esitamist pöördunud täitemenetluse lõpetamise avaldusega kohtutäituri poole. Sissenõudjal on seega TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus taotleda riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 6 järgi lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. 7 2-23-626 Kaebeõigus
6. Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, saavad avaldaja ja sissenõudja TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TMS § 2231 lg-ga 4 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8