2-25-7047/4

2-25-7047 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 12.august 2025, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasi Bondora AS hagi A.K. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Bondora AS (registrikood: 11483929; asukoht: Tammsaare tee 56, Tallinn, 11316 Harju maakond); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post: menetlus.bondora@lindebrg.legal); Kostja: A.K. (isikukood: XXX; surnud:xxxxxxxxxxxxxxxxx). Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine 2-25-7047 RESOLUTSIOON

1. Jätta Bondora AS hagi A.K. vastu võla nõudes läbi vaatamata.
2. Menetluskulud jätta Bondora AS kanda. Määrus toimetada kätte hageja esindajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti Asjaolud Bondora AS esitas 7.mail 2025 Tartu Maakohtule hagi A.K. vastu võla väljamõistmiseks. Kohus võttis hagi 19.mai 2025 määrusega menetlusse. Kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise püüdluste käigus sai kohtule teatavaks, et kostja A.K. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Venemaal. Tsiviilasjas nr 2-23-105430 on kostja sugulane (täditütar) esitanud kostja surmatõendi. 1 2-25-7047 Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 1 järgi isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on TsMS § 201 lg 2 järgi igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Igal füüsilisel isikul on TsÜS § 7 lg 1 järgi õigusvõime. Õigusvõime algab TsÜS § 7 lg 2 järgi inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Kohus peab TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime olemasolu ega saa selle puudumisel lubada isikul menetluses osaleda. Surnud inimene ei saa tsiviilkohtumenetluses seega õigusi ega kohustusi omada ning seega ka menetlusosaliseks olla. Kuna surnud inimene ei saa menetlusosaliseks olla, ei saa surnud inimese vastu ka hagi esitada. TsMS § 209 lg 1 näeb küll füüsilisest isikust poole surma korral ette füüsilisest isikust poole üldõigusjärglasele võimaluse menetlusse astumiseks. Nimetatud säte eeldab aga, et menetlusosaline sureb menetluse ajal, mitte enne seda. Sellele viitavad mh TsMS § 209 lg 1 teine lause, sama paragrahvi lõige 2 ja ka TsMS §
3. TsMS §-st 209 ei tulene seega võimalus esitada surnud inimese vastu hagi. Kostja suri xxxxxxxxxxxxxxxxx, s.o enam kui kaks aastat kaheksa kuud enne hagiavalduse esitamist. Hageja ei saanud surnud kostja vastu hagi esitada. Kohus on hagi ekslikult menetlusse võtnud. Hagi tuleb jätta TsMS § 432 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuivõrd hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui hageja nõue kostja vastu läks kostja pärijatele üle, on hagejal võimalik esitada hagi kostja pärijate vastu. Selleks tuleb nende isik enne välja selgitada. Kui kostja pärijad ei ole teada, saab hageja kui kostja võlausaldaja PärS § 166 lg 1 järgi esitada notarile notariaalselt tõestatud avalduse kostja pärimismenetluse algatamiseks. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatu kohaldamiseks, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 2