Obsah (5)

§ 236§ 49§ 223§ 169§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-1552 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia

) § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Istungil osalenud isikud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

1. aprilli 2025 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,25,001682 kaebuse esitaja I K kaitsja vandeadvokaat Rainer Kuulme kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
2. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri politseijaoskonna
3. aprilli 2025 otsus väärteoasjas nr 2317,25,
4. Lääne-Harju
5. Menetlusaluse isiku I Ki kaebus jätta rahuldamata.
6. Menetlusaluse isiku I Ki taotlus menetluskulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis
7. juunil
8. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
10. aprilli 2025 otsusega väärteoasjas nr 2317,25,001682 karistati I Kit liiklusseaduse (edaspidi

) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 53 trahviühiku ulatuses, s.o 424 eurot ja

§ 236lg 1 järgi rahatrahviga 55 trahviühiku ulatuses, s.o 440 eurot.

1. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt heidetakse I Kile ette seda, et juhtides
2. veebruaril 2025 kell 20.30 mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx, aadressil xxx, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit xxx, registreerimismärgiga xxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx ASle ja A K (varaline kahju fikseeritud fotodel ja sõiduki vaatlusprotokollil). Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalusele isikule omistatakse

§ 49lg 1, § 169 lg 4 p-de 4 ja 5 ning § 169 lg 5 rikkumist.

Väärteod on kvalifitseeritud

§ 223lg 1 ning § 236 lg 1 järgi.

1. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetlusalune isik vaidlustab otsust tervikuna, kuna ta ei ole väärtegu toime pannud.
2. Isikule heidetakse ette

§ 49

lg 1 rikkumist, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Eelviidatud säte eeldab teise liikleja olemasolu, keda isik on oma tagurdamisega kas ohustanud või takistanud. Väärteoprotokolli kohaselt käesoleval juhul sellist teist liiklejat ei eksisteerinud, sest menetlusalune isik riivas parklast välja tagurdades pargitud sõidukit (millises pargitud sõidukis inimesi ei olnud). Seega ei ole I K väärteoprotokolli kohaselt

§ 49

lg 1 rikkunud, mistõttu on

§ 223lg 1 alusel trahvi määramine alusetu.

5. Menetlusalusele isikule heidetakse ette ka liiklusõnnetusest mitteteatamist (

§ 236

lg 1), s.o

§ 169

lg 5 ning

§ 169lg 4 p-de 4, 5 rikkumist.

Viidatud rikkumine eeldab isiku tahtlust. Juhul, kui isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik, ei saa ka järgneda tema vastutust, sest isikult ei saa nõuda, et ta teataks asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire. Käesoleval juhul ongi tegemist just nimelt sellise olukorraga, kus menetlusalune isik ei olnud liiklusõnnetusest teadlik. Seda, et ta riivas parklast välja tagurdades teist sõidukit, sai menetlusaluse isik esimest korda teada alles kaks päeva hiljem, kui sellest andis talle teada korteriühistu esimees. Tagurdamise hetkel ja tagurdamise manöövrit lõpetades ei teadnud menetlusalune isik, et ta on selle käigus riivanud teist pargitud sõidukit – ei olnud tunda ei põrkumist vastu teist autot, ei vastavat põrkumise heli vm heli, samuti ei läinud tööle parkiva auto signalisatsioon. Arvestades eelnevat on alusetu trahvi määramine ka

§ 236lg 1 alusel.

1. Juhul kui kohtu hinnangul ei ole eelviidatud alusel väärteomenetluse lõpetamine põhjendatud, siis taotleb menetlusalune isik alternatiivselt otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist 2 otstarbekuse kaalutlusel. Juhul kui kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluse lõpetamine põhjendatud, siis taotleb menetlusalune isik trahvisumma vähendamist.
2. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuse juurde, paludes kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 724,38 eurot.
3. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas on tehtud õige ja objektiivne otsus, karistus on määratud proportsionaalselt ning palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaitsja kaebus rahuldamata. MAAKOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu 10.

Väärteoasjas heidetakse I Kile ette liiklusõnnetuse ja sellega kaasnevalt ka varalise kahju põhjustamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit xxx, registreerimisnumbriga xxx. Tuvastada tuleb, kas menetlusalune isik sõitis vastu pargitud sõiduautole xxx, registreerimismärgiga xxx.

1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle M K, kes selgitas, et elab viiendal korrusel majas, mille ees sündmus toimus. Päeva täpselt ei mäleta, kuid kella 20.30 paiku ootas elukaaslast koju. Oli köögis ja tegi süüa, aken oli avatud. Nägi, et üks auto hakkab tagurdama, kuid trajektoor oli vale. Tal oli hirm, et tagurdav auto rihib mõne auto ära. Juht ei korrigeerinud oma suunda ja sõitis hooga maja ees parkivale xxx otsa. Kuna xxx natukene ikkagi liikus, siis oli kontakt selle autoga. Viga sai xxx tagumine osa. Auto signalisatsioon ega tuled kokkupõrke tagajärjel tööle ei hakanud. Tunnistaja eeldas, et autojuht tuleb autost välja ja vaatab, mis vigastused on, kuid selle asemel sõitis juht natuke edasi ja korrigeeris ennast nii, et ta sai sealt autode vahelt välja tagurdada. Kuna tunnistaja auto oli ka maja ette pargitud, siis kartis, et tema auto on järgmine, mis ära rihitakse. Juht autost välja ei tulnud ja sõitis lihtsalt ära. Kokkupõrke tagajärjel kukkus xxx rattakoopast maha pori või soolakäkk. Kui kokkupõrge oli ära olnud ja auto oli ära sõitnud, siis tegi köögi akna kaudu igaks juhuks mõne pildi. Arvab, et juht pidi aru saama, et sõitis millelegi otsa, kuna ta ei saanud tagurdada, auto oli tal vastas. Ta pidi korrigeerima ennast, miks ta muidu edasi tõmbas ja siis uuesti alustas tagurdamise manöövrit. xxx omanikku ta ei tunne, kuid tunnistaja elukaaslane teavitas xxx omanikku toimunud kokkupõrkest.
2. Tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta elukaaslane teavitas sõiduauto xxx omanikku
3. veebruaril 2025 kell 20.30 toimunud liiklusõnnetusest kinnitab ka süüteoteade, milles xxx omanik K N-K kirjeldab, kuidas ta sai teada toimunud liiklusõnnetusest. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki xxx juht lahkus sündmuskohalt.
4. Samuti kinnitavad tunnistaja ütluste usaldusväärsust sõiduki kokkupõrke toimumise kohta xxx rattakoopast kokkupõrke tagajärjel eemaldunud pori/sool, mis nähtuvad tunnistaja poolt tehtud ja kohtule edastatud fotodel, mida kohus kohtuistungil menetlusosaliste juuresolekul uuris.
5. Tunnistaja ütlused xxx tagaosa kahjustamise kohta haakuvad
6. märtsil 2025 koostatud sõiduki xxx, registreerimismärgiga xxx, vaatlusprotokolli ja fotodega. Vaatlusega tuvastati nimetatud sõiduki tagumisel pamperil kriimustuse jäljed. 3
7. Sõiduki xxxy, registreerimisnumbriga xxx vigastused on fikseeritud
8. märtsil 2025 koostatud sõiduki vaatlusprotokollis koos fotodega, mille kohaselt on xxx tagaosa paremal pool kriimustuse jäljed.
9. Kohtumenetluses antud ütlustes I K selgitas, et kell 20.23 tuli kodust välja. Istus oma sõidukisse ja hakkas tagurdama. Üritas manöövrit teha, et esiotsaga välja sõita. Kahe päeva pärast helistati korteriühistust ja öeldi, et ta riivas teist sõidukit. Tema ei teadnud sellest midagi. Hiljem üle kontrollides selgus, et tema autol on väikesed kriimustused taga paremat kätt. Enne neid vigastusi ei olnud. Tagurdamise ajal teises autos inimest ei olnud ja auto signalisatsioon tööle ei hakanud. Hiljem nägi fotodelt, et teise sõiduki pamperi peal olid kriimustused.
10. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta. Tunnistaja ütlustega on tõendamist leidnud, et I Ki poolt juhitud sõiduki liikumise tagajärjel sai vigastada K N-K kasutuses olev mootorsõiduk xxx. Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukil tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga kui ka sõiduki vaatlusprotokoll ning fotod, mille kohaselt on sõiduautol xxx kriimustused tagumisel pamperil.
11. Tuvastatud on ka see, et liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustati varaline kahju sõiduki xxx xxx omanikule. Varalise kahju tekkimist ja mootorsõidukil tekkinud vigastusi kinnitavad nii sündmuskoha vaatlusprotokoll koos liiklusõnnetuse aktiga kui ka sõiduki vaatlusprotokoll ning fotod, mille kohaselt on sõiduautol kriimustuse jäljed paremal tagaosal.
12. Väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ette heidetud

§ 49

lg 1 järgi ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. 20. Kohus nõustub kaitsjaga, et viidatud säte kehtestab teise liikleja ohustamise või takistamise keelu ja käesoleval juhul ei olnud pargitud sõiduki puhul tegemist teise liiklejaga, mistõttu viide

§ 49

lg 1 keelu rikkumisele väärteoprotokollis oli asjakohatu ega olnud ka selles liiklussituatsioonis kohaldatav. Küll aga kohus ei nõustu kaitsja arvamusega trahvi alusetu määramise kohta

§ 223lg 1 alusel.

1. VTMS §-st 87 tulenevalt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi 2015 otsuses asjas 3-1-1-5-15 on selgitatud (p-d 9, 10), et süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tuvastamine toimub eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise teel. Õigusliku hinnangu puudulikkusega ei kaasne üldjuhul selliste asjaolude kindlakstegemise võimatust. Seega saab ja peab kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus lahendama kõik VTMS § 133 p-des 2-7 loetletud küsimused ka siis, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang või jäetud blanketset süüteokoosseisu sisustava õigusakti sätetele osutamata või täpsustamata, missuguse väärteokoosseisu alternatiivi tunnustele süüdlasele etteheidetav käitumine vastab. Menetlusaluse isiku teo ebaõige õiguslik hindamine kohtuvälise menetleja ja maakohtu poolt ei tingi seega iseenesest väärteomenetluse lõpetamist. Nimelt on kolleegium märkinud, et kuivõrd VTMS § 133 p 4 kohaselt peab kohus väärteomenetluses otsustama, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud, siis ei ole kohtumenetluses, sh Riigikohtu menetluses, välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-71-13, p 7 ja otsus asjas nr 31-1-75-03, p 7). 4
3. Seega pole kohus seotud kohtuvälise menetleja õigusliku hinnanguga, küll aga väärteoprotokollis toodud süüteo faktiliste asjaoludega. Väärteoprotokollis heidetakse I Kile ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit ja tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel riivas pargitud sõidukit. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxx ASle ja A Kile.
4. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ei olnud piisavalt tähelepanelik ja hoolikas ning tagurdas vastu pargitud autot, millega tekitas varalise kahju. Olukorras, kus menetlusalusel isikul oli vaja parklast ära sõitmiseks mööduda pargitud sõidukist, ei veendunud juht selles, et tema poolt valitud liikumistrajektoor tagaks ka tema sõiduki taga asuva auto ohutuse. Kohtu hinnangul ei hoidunud menetlusalune isik kõigest, mis võib kahjustada vara ning kohtu arvates on menetlusalune isik rikkunud

§ 16lg 1 sätestatud kohustust hoiduda oma käitumises vara kahjustamisest.

24. Kuigi kohtumenetluses ei arutatud võimalikku

§ 16

lg 1 rikkumist, siis kohtuvälise menetleja poolt väärteoprotokolli märgitud ebatäpsuse korrigeerimine on võimalik. Kohus ei raskenda mingilgi moel menetlusaluse isiku olukorda, kuivõrd tema tegu on väärtegu ja see on ka kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud, mis tähendab, et õiguslik hinnang tema teole ei muutu. I Ki käitumises esinevad

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo koosseisu objektiivsed tunnused.

1. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et menetlusalune isik pani temale etteheidetava väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. KarS § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani menetlusalune isik väärteo toime kergemeelsusest, kuna tagurdamisel ta ei hoidunud teise sõidukiga ohutut vahemaad. I K ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et parklast välja sõites võib hooletu juhtimise korral tema tegevus kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise.
2. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
3. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et I K põhjustas liiklusõnnetuse ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud tegu 28.

Lisaks heidetakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kirjeldatud teoga rikkus I K

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg-s 1 sätestatud väärteo.

29.

§ 169

lg 4 p-de 4 ja 5 kohaselt ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused, sh: nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ning varalise kahju saajad on punktides 2-4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5).

§ 169

lg 5

1 kohaselt lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 236

lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. 5

1. Tunnistaja M K sõnul juht ei korrigeerinud oma suunda ja sõitis hooga maja ees parkivale xxx otsa. Kuna xxx natukene ikkagi liikus, siis oli kontakt selle autoga. Autojuht autost välja ei tulnud ja selle asemel sõitis ta natuke edasi ja siis uuesti alustas tagurdamise manöövrit. Kokkupõrke tagajärjel kukkus xxx rattakoopast maha pori või soolakäkk. Juht lahkus sündmuskohalt.
2. Tunnistaja ütlused haakuvad ka menetlusaluse isiku selgitusetega, milles viimane ise kinnitab, et lahkus sündmuskohalt, kuna ta ei teadnud toimunud liiklusõnnetusest. Kuna I K kui sõiduauto juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169

lg 4 sätestatud kohustusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.

1. Kohus suhtub menetlusaluse isiku väitesse, et ta ei teadnud liiklusõnnetuse toimumisest, kriitiliselt. Käesoleval juhul on mõlemal sõidukil vigastused, kuid isegi siis, kui sõidukite plastosad liiklusõnnetuse käigus omavahel kokku puutuvad ja terveks jäävad, on kokkupõrke heli kuulda. Kuna sõiduki xxx liikumist kokkupõrke tagajärjel nägi eemal viiendal korrusel olev inimene ja menetlusaluse isiku sõiduki rattakoopast eraldus kokkupõrke tagajärjel sinna kogunenud pori/sool, siis pidi kokkupuude kahe sõiduki vahel olema piisavalt tugev. Menetlusalune isik sai aru, et ta on sõitnud vastu takistust, milleks on pargitud sõiduk. Vastasel juhul ei oleks ta oma sõidutrajektoori edasi liikudes muutma hakanud, vaid oleks edasi tagurdanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusalune isik oli liiklusõnnetuse põhjustamisest teadlik, kuid jättis sellest politseile teatamata.
2. Vaidlust ei ole asjaolus, et menetlusalune isik ei olnud teadlik kahju saajast ega teavitanud ka liiklusõnnetusest politseid. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud vähemalt kaudse tahtlusega. I K on väitnud enda õigustuseks, et ta ei olnud teadlik liiklusõnnetuse põhjustamisest, kuid väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole see eluliselt usutav. Menetlusalune isik sai aru, et ta on põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt.
3. Isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
4. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p-de 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistus 36. Karistuse mõistmisel lähtub kohus Kar

S § 56 lg 1 sättest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. 37. Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtub, et menetlusalune isik on toime pannud kaks eraldiseisvat väärtegu KarS § 63 lg 3 mõttes. Vastavalt KarS § 63 lg-le 3, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Seega tuleb I Kile kohaldada karistust nii

§ 223lg-s 1 kui ka § 236 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest.

38.

§ 223

lg 1 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 424 eurot, s.o sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Kohus leiab, et arvestades I Kile süüks arvatava teo sisu vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid, sh sõidukitele tekitatud kahju ulatust. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et menetlusalune isik ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Samas on kohtu hinnangul tegu toime pandud ettevaatamatusest ning samuti tuleb arvestada, et I Kil ei ole kehtivaid karistusi. Tegemist on algaja juhiga. I Kile karistuse 6 mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja mõistetud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. 39.

§ 236

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalust isikut on karistatud rahatrahviga 440 eurot, s.o samuti sanktsiooni keskmisest määrast tunduvalt väiksemas määras. Ka

§ 236

lg 1 alusel määratud karistuse puhul leiab kohus, et I Ki karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist on algaja juhiga, kes ei ole oma süüd tunnistanud ega kahetsust avaldanud ning tegu on toime pandud tahtlikult. Samas tuleb arvesse võtta asjaolu, et tal puuduvad kehtivad karistused. Eeltoodust tulenevalt jääb ka

§ 236lg 1 alusel määratud karistuse suurus muutmata.

1. Kohtuväline menetleja on I Ki avalduse alusel lükanud mõlema rahatrahvi tasumise edasi ja võimaldanud talle nende tasumist 10 kuu jooksul. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamise määrus igati põhjendatud, arvestades, et menetlusalune isik on õpilane ning vaatamata sellele, et trahvid on määratud oluliselt alla sanktsiooni keskmäära, on need oma suuruselt kogumis sellised, millede tasumine 45 päeva jooksul ei pruugi talle jõukohane olla.
2. Kaitsja taotluse kohta menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel märgib kohus järgmist. Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et menetlusaluse isiku teo tagajärjel tekkis teise sõiduki omanikule varaline kahju, siis ei saa käesolevas asjas pidada I Ki süüd väikeseks. Menetlusalune isik algaja juhina peab sõidukogemuse puudumise tõttu olema eriti tähelepanelik. Isik rikkus hoolsuskohusust ning antud liiklussituatsioonis tekitatud kahju eest vastutab vaid menetlusalune isik. Kuna liikluses on igapäevaseks saanud juhtumid, kus liiklusõnnetuse põhjustaja lahkub sündmuskohalt, jättes kahjusaaja täielikku teadmatusse, siis toime pandud väärteo iseloomu tõttu ei saa rääkida avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks I Ki suhtes VTMS § 30 lg 1 p 1 järgi.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
4. aprilli 2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2317,25,
5. Menetlusaluse isiku kaebus jääb rahuldamata. Menetluskulud
6. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd kohus ei lõpeta väärteomenetlust I Ki suhtes, siis tuleb ka kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 724,38 eurot jätta rahuldamata ja menetluskulud jäävad I Ki enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 7