Obsah (4)

§ 165§ 108§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-23-2593 Otsuse kuupäev 13. september 2024 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi X.X.-i kaebus Ida-Virumaa Kutseharidus-kesk

) § 152 lg 2 alusel menetlust vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes. 8. Kohtu hinnangul ei anna kaebaja väited alust pidada vaidlustatud käskkirja õigusvastaseks. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega (vt otsuse punkti 3) ning

§ 165lg 2 alusel ei korda neid.

Kohus toob lisaks välja järgmist.

1. Kaebusega kaitstavaks õiguseks on õigus haridusele. Kohtupraktikas leitakse, et haridustasemest sõltuvalt erinevad selle põhiõiguse ulatus ja avaliku võimu positiivne tegutsemiskohustus – mida kõrgem haridustase, seda suuremad on lubatavad piirangud ja seda väiksemad avaliku võimu kohustused (Riigikohtu lahend 3-3-1-68-12, p 13). Kohtuasja dokumentide põhjal on kaebaja täiskasvanud õppija, kes asus õppima uue eriala omandamiseks. Avaliku võimu kohustused kaebaja suhtes seoses hariduse omandamise reguleerimisega on pigem väikesed. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud KutÕS redaktsioon ei reguleerinud üldse õpilase koolist väljaarvamist. Reguleeritud oli üksnes õpingute lõpetamine (KutÕS § 34). On selge, et reaalne elu ei saa toimuda nii, et ainsaks võimaluseks õpilane koolist välja arvata on õpingute lõpetamine. Vastustaja reguleeris õpilase koolist väljaarvamise otsuse punktis 3.6 toodud volitusnormidele tuginedes ja viisil, s.h on sisulised alused õpilase väljaarvamiseks ette nähtud kooli õppekorralduseeskirjas. Seejuures on punkti 3.5 Õpilase kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamine kõrval ka punkt 3.6 Ennistamine, mille sisu on järgmine. 3.6.
2. Õpilase võib ennistada kooli õpilaste nimekirja vabade kohtade olemasolul. 4 3.6.
3. Õpilane taotleb ennistamist isikliku avalduse alusel ja ennistamine vormistatakse Kooli direktori käskkirjaga. 3.6.
4. Ennistamist kooli õpilaste nimekirja on õigus taotleda kuni kolme aasta jooksul pärast kooli õpilaste nimekirjast väljaarvamist. See tähendab, et õpilase väljaarvamine oli õppekorralduseeskirjas reguleeritud tasakaalustatult ja õpilase huvidega arvestades. Väljaarvamine ei ole pöördumatu, vaid eeltoodud korras oli õpilasel (s.h kaebajal) võimalus esitada avaldus tema ennistamiseks.
5. Õiguskantsler on tähelepanu juhtinud, et õiguslik alus näha õpilase kutsekoolist väljaarvamise alused ette õppekorralduseeskirjas on vaieldav (õiguskantsleri seisukoht 17.04.2019 nr 6-3/190133/1901964). Kohus ei hinda aga vastava regulatsiooni õiguspärasust abstraktselt, vaid konkreetselt kaebaja õiguste võimaliku riive seisukohast lähtudes. Kohtu hinnangul ei kujuta asjaolu, et õpilase väljaarvamise alused olid kindlaks määratud haldusakti, mitte õigusaktiga, otsuse punktis 9 toodut arvestades ja otsuse punktides 11-14 välja toodud asjaoludel endast kaebaja õiguste sellist riivet, mis tooks kaasa vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse.
6. Vastustaja on kaebaja väljaarvamise alusena esiteks toonud õppekorralduseeskirja punkti 3.5.5.6 ehk edasijõudmatuse õppetöös. Vastustaja on esitanud kohtule õppekava (dtl 114121). Sellest nähtub, et õppekava maht on 90 EKAP, s.h põhiõpingud 76 EKAP ja valikõpingud 14 EKAP. Põhiõpingutest toimub esimesel õppeaastal 59 EKAP ja teisel õppeaastal 17 EKAP. Praktika õppe maht on 22,5 EKAP ja see on arvestatud moodulite õppe mahu hulka. Vastustaja esitas andmed kaebaja õpitulemuste kohta (dtl 76), mille järgi kaebaja on läbinud õppeaineid 38 EKAP ulatuses, neist põhiõpingud 37 EKAP ulatuses. See on 64,4 % põhiõpingute mahust esimesel õppeaastal. Põhjendatud on vaidlustatud käskkirja väide, et kaebajal olid võlgnevused. See tähendab edasijõudmatust õppetöös. Kaebaja ei ole omalt poolt esitanud mingeid vastuväiteid vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendusele, et kaebajal on õppevõlgnevused moodulites ehitustööde tehnoloogiad, kinnisvara haldamine (puhastustööde korraldamine) ning andme- ja tekstitöötlus. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väitele, et tal on läbitud ligikaudu 90 % õpingutest.
7. Kaebaja on sisulisi vastuväiteid esitanud ainult sellele, et tema praktikat ei loetud läbituks. Vastustaja viitas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse praktika korraldamise ja läbiviimise korrale. Kohus lisas selle dokumendi elektroonilise resolutsiooniga kohtuasja toimikusse. Tegemist ei ole uue tõendiga, vaid vastustaja 14.06.2024.a avalduses viidatud tõendiga, millega pooltel oli võimalik selle asukohas tutvuda. Kohus lisas dokumendi toimikusse selguse huvides. Korra punktis 10.2 on ette nähtud, et praktikapäevikus märgib õpilane tehtud töö sisu ja tundide arvu, mis ta antud ettevõttes oli. J. Šabarovi e-kirjas A. Silele 03.06.2024 (dtl 77) on öeldud, et kaebaja ei täitnud praktikapäevikut korralikult - ta kopeeris päevaosas seaduste tsitaate ja esitluses kirjutas kinnisvarahalduri kohustustest ja nõuetest. Kaitsmisel selgitati kaebajale, et praktikapäevik on täidetud ebakorrektselt, sest seal puudub kirjeldus kaebaja tegevuste kohta. A. Sile on kohtuasja dokumentide põhjal erialade ehitus ja puit juht ning kaebaja õppekava kontaktisik (dtl 116). A. Sile selgitas oma 14.09.2023.a e-kirjas kaebajale (dtl 72), et päevikus, esitluses ja lõputöös on vaja ära märkida, mida konkreetselt kaebaja 5 praktikal tegi. Seda, mida kaebaja praktika ajal tegi, peab saama kaebaja kirjutatust välja lugeda. Kaebajal tuleb teha vastavad muudatused ja kõik on korras. Eeltoodu tõendab, et vastustaja etteheited kaebajale olid põhjendatud ja praktikat ei saanud lugeda läbituks enne, kui kaebaja on praktikapäeviku korda teinud. Kui kaebaja oleks seda teinud, siis oleks vastustaja tema praktika sooritatuks lugenud. Vastustaja teatas 11.10.2023.a e-kirjaga (dtl 75) kaebajale, et talle on antud tähtaeg kuni 20.10.2023, mille jooksul tuleb kaitsta eelmise õppeaasta praktika. Kui võlg jääb alles pärast seda kuupäeva, siis arvatakse kaebaja koolist välja. Kaebaja ei ole väitnud või tõendanud, et ta tegi selle tähtaja jooksul praktikadokumentidesse nõutud täiendused.
8. Teiseks on vastustaja tuginenud õppekorralduseeskirja punktile 3.5.5.7 ehk õppetöölt mõjuva põhjuseta puudumisele. Kaebaja on kohtule esitanud arstitõendid ajavahemike 12-18.09.2023, 27-29.09.2023, 1113.10.2023 ja 25-27.10.2023 kohta (dtl 8-11). Kohus juhtis 15.01.2024.a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et kaebaja väitel edastas ta haiguslehed oma puudumiste kohta koolile ekirjaga, kuid vastavaid e-kirju ei ole kaebusele lisatud. Kaebaja tõendas pärast seda, et ta edastas 27-29.09.2023 kohta antud arstitõendi, faili nimi „image-02-10-23-10-25.jpeg“, J. Šabarovile e-kirjaga 04.10.2023 (dtl 20-21). Kaebaja esitas kohtule ka 20.09.2023.a e-kirja J. Šabarovile (dtl 17-18), kirjal puudub sisu ja sellest ei nähtu, et kirjale oleks lisatud dokumente. Vastustaja kinnitab, et selle e-kirjaga edastas kaebaja arstitõendi 12-18.09.2023 kohta (dtl 70). Muude arstitõendite vastustajale edastamist ei ole kaebaja tõendanud. Vastustaja väitel ei ole kaebaja seda teinud ning vastustaja sai kaebaja muudest haigestumistest teada kohtumenetluse raames. Kohus möönab, et kaebaja puudumiste käsitlemisele saab teha etteheiteid. Kui kaebaja edastas vastustajale arstitõendid ajavahemike 12-18.09.2023 ja 27-29.09.2023 kohta, siis ei ole korrektne öelda, et kõik puudumised on olnud põhjuseta. Samas oli kaebaja pika ajavahemiku jooksul puudunud õppetöölt ka põhjuseta. Vaidlustatud käskkirjast nähtub, et J. Šabarovi 23.10.2023.a esildise põhjal kaebaja ei osale õppetöös alates 27.09.
9. See on ligikaudu ühe kuu pikkune ajavahemik, millest kaebaja oli edastanud arstitõendi kolme päeva ehk 27-29.09.2023 kohta. Õige on vastustaja väide, et vaidlustatud käskkirja andmise seisuga ei olnud vastustajal mingit alust arvata, et kaebaja on muudel kuupäevadel puudunud haiguse tõttu, on haigestunud pikaajaliselt või et haigestumised on põhjustanud edasijõudmatuse õppetöös.
10. Vastustaja teatas kaebajale 04.10.2023, et teda oodatakse 11.10.2023 osakonna komisjoni, et arutada eelmise õppeaasta võlgnevuste kõrvaldamise tulemusi ja teha otsus (dtl 73). Kaebaja vastas sellele e-kirjaga 05.10.2023 (dtl 74), mille sisu on järgmine. Kahjuks ma ei saa sellel ajal komisjonis osaleda. Mina arvan, et minul võlgnevusi ei ole. Eelnevast lähtudes palun:
11. Tehke otsus ilma minu kohalolekuta.
12. Viige mind sellega võimalikult kiiresti kurssi, sest ma ei saa aru, kas peaksin edasi õppima või mitte. Kohtu hinnangul ei olnud vastustajal sellest e-kirjast võimalik aru saada nii, et kaebajal on tervisest tingitud takistus õppetöös osaleda või võlgnevusi likvideerida või et kaebajal on huvi seda teha. Kirja saab pigem mõista nii, et kaebaja möönab tema väljaarvamist ja aktsepteerib 6 seda. Arstitõendi kaebaja ärakuulamiseks määratud aja kohta esitas kaebaja alles kohtumenetluses.
13. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
14. Kohus selgitab kaebajale, et kaebuse rahuldamine ei mõjuta seda, et vaidlustatud käskkiri on kehtetuks tunnistatud ja kaebaja on arvatud 2025.a veebruaris Jõhvi linnas avatava kinnisvarahalduri õpperühma õpilaseks. Õpingute jätkamisel ei kehti kaebaja nõutud tingimused (viimati dtl 136). Kohus peab võimalikuks, et olenemata kokkuleppe puudumisest saab vastustaja arvesse võtta, et mõned õppeained on kaebaja juba läbinud. Kaebajal on võimalus seda vastustajalt üle küsida. Kui kaebaja ei soovi õpinguid jätkata, siis on kaebajal võimalus lahkuda koolist omal soovil (KutÕS § 341 lg 1 p 2). Menetluskulud. Selgitused 17.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab

§ 109lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.

18.

§ 175lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas.

Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 175lg 3-5).

Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks Tartu Halduskohtu 13.09.2024 lahend muudetud Tartu Ringkonnakohtu 30.07.2025.a lahendiga 7