Obsah (4)

§ 127§ 224§ 69§ 91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL LÕPPOSA Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. aprillil 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-24-1840 (2302,24,005408) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi se

) § 224 lg 2 järgi, millega teda karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) J J: isikukood: xxx; elukoht: xxx; xxx kodakondsusega; emakeel: xxx keel; e-post: xxx Kaebuse esitaja kaitsja A M: OÜ Juridium; registrikood 12723363; aadress: Meistri 16, Tallinn; e-post: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi esindaja Jekaterina Aleinikova RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 02.05.2024 otsus väärteoasjas 2302,24,005408 muutmata ning J J kaebus rahuldamata. 2. Juhtimisõiguse äravõtmise 3-kuuline tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.

§ 127

alusel on J J kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Jätta kaebuse esitaja kaitsja A Mi taotlus menetluskulude hüvitamiseks summas 854 eurot rahuldamata ning jätta nimetatud menetluskulud kaebuse esitaja enda kanda.
2. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
3. juunil
4. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Riigikohtu 28.11.2024 otsusega nr 4-24-1840 tühistati Harju Maakohtu 12.06.2024 otsus (millega arutati sama kaebust) ning saadeti väärteoasi uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.
6. Väärteotoimikust nähtuvalt karistati J. Jt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija Kairi Palitsi 02.05.2024 otsusega

§ 224lg 2 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

3. Otsuse aluseks oleva 12.04.2024 väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis J. J 12.04.2024 kella 15.06 ajal aadressil xxx maakonnas mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,26 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid, pannes toime

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo.

1. J. J kaitsja A M esitas kohtuotsuse punktis 2 nimetatud otsuse peale kaebuse, milles kokkuvõtvalt leiab, et J. J ei ole sõidukit juhile keelavas seisundis juhtinud, vaid ta jõi alkoholi peale sõiduki parkimist. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas kohtuvälise menetleja poolt on sõitmise fakt keelavas seisundis üldse tuvastatud, kuna tõendid selle kohta puuduvad. Kaebajale jääb ebaselgeks ka väärteo toimepanemise aeg. Kui lähtuda tunnistaja ütlustest, et kaebaja parkis sõiduki kell 15.06 ning väljus sõidukist kell 15.43, kinnitab see vaid kaebaja ütlusi, et ta on tarvitanud alkoholi peale sõiduki parkimist, istudes autos ca pool tundi. Kaebaja ostis alkoholi xxx samal päeval kell 13.40 aadressil xxx ning tegi pudeli lahti peale sõiduki parkimist enda maja juures. Kaebaja selgitab, et ta ei olnud võimeline kõndima peale sõidukist väljumist mitte tarvitatud alkoholikoguse, vaid enda terviseseisundi tõttu, kuna kaebajal on xxx. Seega palub kaebaja kohtuvälise menetleja otsuse väärteoasjas nr 2302,24,005408 tühistada. Alternatiivselt kui kohus leiab, et kaebaja süü on tõendatud ning arvestades kaebaja xxx, määrata põhikaristuseks rahatrahv kohtu äranägemisel, jättes juhtimisõiguse ära võtmata.
2. 18.03.2025 toimunud kohtuistungil jäi J. J esitatud kaebuse juurde, selgitades, et tarvitas 12.04.2024 aadressil xxx oma sõidukis küll alkoholi, umbes 100 ml xxx, kuid tegi seda peale 2 sõiduki juhtimist ning mitte kohe peale parkimist. Abikaasale alkoholi tarvitamine ei meeldi ja kuna neil käivad lapsed ja lapselapsed külas, ei taha ta neile halba eeskuju näidata. Kaebaja möönis, et sõitis autoga vastu äärekivi, kuid nentis selle peale, et juhtub. Tahtis autot ringi parkida ja esimesel korral parkis valesti. Juhilube on tal vaja selleks, et elada, ta peab poes käima, lapselapsi külastama, saab suvilasse sõita. Ühistransporti ta kasutada ei saa, kuna see ei ole talle mugav ja ka seetõttu, et tema liikumine on häiritud. Kaitsja palus kaebuse rahuldada, leides, et kohtuväline menetleja ei ole tõendanud joobeseisundis sõitmise fakti. Menetlusalune isik tarvitas alkoholi siis, kui sõiduk oli pargitud. Eksperdi toksikoloogia arvamus ei ole objektiivne. Kui J. J oleks tarvitanud enne rooli istumist nii palju alkoholi, ei oleks ta üldse olnud võimeline sõidukit juhtima. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine J. J poolt on tõendamist leidnud. Nii tunnistaja ütlused kui videosalvestiselt nähtuv annab võimaluse väärtegu objektiivselt hinnata. Ei esine ühtegi põhjust, miks kaebuse esitajale oleks juhtimisõigus vajalik alles jätta. Kaebaja ei ole tõendanud, miks juhtimisõigus talle eluliselt vajalik on. Selline õigus ei ole eriõigus, vaid privileeg. Kuivõrd kaebaja elukoht asub xxx, saab ta kasutada ka ühistransporti. Toiduaineid ja esmatarbekaupu saab koju tellida kulleriga. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 8.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi ning sellise teo eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 9. Kohtu hinnangul on J. J poolt

§ 224

lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.

1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle M A (xxx juhatuse liige), kelle selgituste kohaselt on ta J. Jga elanud ühes majas terve elu. 12.04.2024 saabus tunnistaja koju, sõitis maja ette ja nägi, et inimesed askeldasid J. J auto ümber ja J. J ise oli auto kõrval pikali. Varem, kui ta kodust lahkus, nägi ta J. Jt xxx tänaval kodu poole sõitmas. Võimalik, et kellaajaliselt juhtus see 14.55 paiku. Aeg, mil tunnistaja koju saabus, võis olla 15.35 ajal. Kui tunnistaja J. Jt maja ees nägi, olid tal alkoholijoobe tunnused: alkoholilõhnad ja ta üritas auto alla peita alkoholipudelit (xxx), mis oli umbes pool või alla selle täis. J. J oli ise pikali ja ei saanud püsti, mistõttu helistas tunnistaja politseisse. Sellises seisundis on ta J. Jt näinud autost väljumas ennegi. Tunnistaja selgitas kohtuistungil iseloomustava asjaoluna, et korteriühistul on J. Jga olnud ka varasemalt probleeme – ta jõi rõdul, viskas oma pudeleid murule. Selles kohas, kus ta auto seisab (enamasti maja taga), on muru pudelitega kaetud. On olnud juhtumeid, kus trepikoda on olnud verega määrdunud ja videolt vaadates on olnud näha, kuidas J. J pole olnud võimeline kõndima. Seoses korteriühistu videosalvestusega teadis tunnistaja öelda, et J. J ei väljunud tol kuupäeval autost kohe, vaid võis väljuda alles poole tunni pärast. Kohtu küsimusele vastates lisas tunnistaja, et J. J liikumine on aeglane, nagu vana inimese liikumine, kuid mingeid 3 abivahendeid (kõndimisraami, keppi) ei ole tunnistaja näinud J. Jt kasutamas.
2. Videosalvestuselt (kaust „Kuldnoka 6 juhtumi videod“, 12.04.2024 juhtumi salvestus.zip alamkaustas olev video nr 1) nähtub, kuidas kell 15.06 sõidab xxx korterelamu ette J. J poolt juhitud sõiduauto ning üritab parkida maja ees seisva sinist värvi auto kõrvale. Esimesel korral tagurdab ta kõnniteest eemale, proovib uuesti parkida ning sõidab seejärel parkimisel vastu kõnnitee äärekivi. Autoklaasil oleva peegelduse tõttu ei ole väga aru saada, mida J. J sõidukis teeb, kuid jääb autosse istuma kuni kella 15.18-ni. Samas kaustas olevalt videosalvestuselt nr 2 nähtub, et J. J jääb autosse istuma ka vahemikus kell 15.18 kuni 15.36, avades mõnel korral autoukse. Kella 15.22 ajal joob isik läbipaistvast pudelist, vahetult enne seda nähtuvad J. J poolt liigutused, mida saab samastada väikesest pudelist lonksu (lonksude) võtmisega. Videosalvestuselt (kaust „xxx juhtumi videod“, 12.04.2024 juhtumi salvestus3) nähtub, kuidas J. J viibib jätkuvalt tema poolt eelnevalt juhitud ning pargitud sõidukis kell 15.35, avab mitmel korral autoukse, mis vajub kinni. Seoses autoklaasil oleva peegeldusega ei ole täpselt aru saada, millega J. J autos tegeleb, kuid on aru saada, et ta vahepeal suitsetab. Kell 15.43 väljub J. J vaevaliselt autost, mõned kümned sekundid hiljem kukub auto esiotsa juures sõiduratta kõrvale põlvili maha, hoides autost kinni ning üritades püsti tõusta, kuid ebaõnnestunult. Videosalvestis lõppeb ajaliselt kell 15.
3. J. J ei eitanud, et videosalvestustel nähtuvas sõidukis istus tema, väidetavalt kuulas ta autos raadiot ja jõi pudelist xxx, u 100 ml, kuid ei hakanud kohe peale parkimist jooma. Alkoholile jõi peale midagi xxx taolist või mineraalvett.
4. Väärteotoimikust nähtuvalt mõõdeti peale politseipatrulli saabumist indikaatorvahendiga J. J väljahingatavas õhus 12.04.2024 kell 15.50 alkoholisisalduseks 0,350 mg/l, seejärel tõendusliku alkomeetriga saadi kell 16.24 mõõtetulemuseks 0,31+-0,05 mg/l ehk 0,26 mg/l. J. J joobeastet mõõdeti veelkordselt indikaatorvahendiga kell 16.37 ning saadi mõõtetulemuseks 0,330 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid J. Jl ka joobele viitavad tunnused – märjad ja läikivad silmad, väga aeglane reaktsioon, segane ja aeglane kõne, aja-, isiku ja kohataju häirete esinemine, väga häiritud koordinatsioon, omamehelik käitumine, suurenenud jutukus ning häiritud tasakaal. Nimetatud asjaolude esinemine on tuvastatav ka politsei vormikaamera videosalvestustelt. Seoses joobekahtlusega kõrvaldati J. J sõiduki xxxx reg. nr. xxx juhtimiselt 12.04.2024 kell 15.50 ning seda

§ 91lg 2 p 2 alusel.

1. Mõõtetulemuse jälgitavus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes antud juhul tõendatud: joovet mõõtis pädev mõõtja K S. Mõõtja pädevust kinnitab väärteotoimikus olev tõend vastavasisulise koolituse läbimise kohta ning nähtub, et kasutati taadeldud mõõtevahendit Dräger Alcotest 9510 EE (taatlustunnistuse nr TTRC-23/00174, taadeldud 29.12.2023, kehtivuse lõpp 30.06.2024). Samuti on järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid.
2. Et J. J jõi vaidlusalusel päeval likööri xxx (40 %), nähtub kohtutoimik lk 6 olevalt tšekilt, et J. J poolt on xxx alkoholikauplusest 12.04.2024 kell 13.40 ostetud 1 tk xxx 0,2 l likööri ning 3 tk 0,04 l sama likööri, antud tšekk on kohtule esitatud kaebuse lisana. Küsimus seisneb aga selles, millal konkreetselt J. J alkoholi tarvitas – kas ta oli seda teinud enne mootorsõiduki juhtima asumist või peale sõiduki parkimist xxx maja ette.
3. Vastuseks menetleja päringule on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuekspert-arsttoksikoloog xxx välja toonud, et üks lonks on tavaliselt 20–40 ml, harvemini 50 ml ning tema poolt tehtud arvutuste järgi on umbes 75-kilogrammisel meesterahval ühest lonksust xxx liköörist tekkiv väljahingatava õhu alkoholi kontsentratsioon 0,05–0,2 mg/l, kuid 100 ml xxx võib tekkida 0,34–0,4 mg/l. xxx hinnangul pidi isik olema ka eelnevalt veidi alkoholi tarvitanud, et kokku tuleks mõõdetud väärtus (ehk see, mis J. Jl tuvastati). Ekspert on veel 4 märkinud, et joobele viitavad tunnused (kohtu märkus: mis on kirjeldatud joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis) ei ole vastavuses kerge alkoholijoobega, vaid kliiniline pilt viitab märkimisväärsele joobele.
4. Kohtu hinnangul saab väärteomaterjalidele tuginedes teha J. J käitumise osas mitmeid järeldusi. Esiteks tuleb märkida, et kuivõrd J. J ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vahemikus kell 15.50–16.37, s.o ligi 50 minuti vältel sisuliselt muutumatu (0,350 mg/l, 0,330 mg/l ehk keskmiseks jääb 0,34 mg/l), pidi J. J olema tarvitanud alkoholi juba enne sõiduki juhtima asumist, mitte peale selle parkimist kella 15.06 ajal. Kuigi videosalvestustelt ei ole selgelt ja täpselt kogu J. J tegevust näha, on tuvastatav kella 15.21– 15.22 ajal tema poolt plastpudelist joomine, millele eelnesid lonksude võtmisele sarnanevad liigutused. J. J selgituste kohaselt hakkas ta alkoholi tarvitama mõne aja möödudes peale parkimist, kuid ekspert (vt kohtuotsuse p 15) on jõudnud järeldusele, et juht (ehk J. J) pidi olema alkoholi tarvitanud juba sõidule eelnevalt. Oluline ongi asjaolu, et kella 15.50-st kuni kella 16.37-ni sisuliselt alkoholisisaldus kaebuse esitaja väljahingatavas õhus ei muutunud. Samas juhul kui J. J oleks xxx (40%) tarvitanud sõidukis istumise ajal, s.o peale kella 15.06 kuni 15.43 (sest videolt ei nähtu, et ta oleks peale autost väljumist joonud, vaid ta kukkus esiratta juurde maha ning ka tunnistaja märkis, et ta lükkas seejärel xxx pudeli auto alla) ja oleks ära joonud 100 ml kanget alkoholi (tulemuseks indikaatorvahendiga fikseeritud joove), oleks alkomeetri näit olnud ligi tunni möödudes mõõtmisel poole väiksem, sest üldteada on, et alkoholisisaldus väheneb organismis peale selle tarbimist. Käesoleval juhul oli alkoholisisaldus organismis sisuliselt muutumatu, mis osutabki sellele, et J. J oli tegelikult juba enne sõiduki juhtima asumist alkoholi joonud ning pärast sõiduki parkimist jätkas selle tarvitamist, mis jättis alkoholisisalduse organismis muutumatuks, kuivõrd alkoholi tarvitati juurde. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisele J. J poolt annab lisaks viiteid videosalvestuselt nähtuv sõidustiil, kuidas kaebaja ei tulnud 12.04.2024 kell 15.06 sõiduki parkimisega toime, vaid peale esimest katset tagurdas mitu meetrit tahapoole ning seejärel sõitis järsult ja hooga vastu kõnnitee äärekivi ehk ta ei orienteerunud selgelt, tema reaktsioonikiirus oli häiritud ning ta ei kasutanud õigeid sõiduvõtteid. Kuigi kaebuse kohaselt ei olnud J. J peale sõidukist väljumist võimeline kõndima enda liikumispuude tõttu, siis kohus kahtleb antud väite paikapidavuses. Arvestades tuvastatud joovet oli kukkumine tingitud pigem alkoholi tarvitamisest ja siinkohal ei saagi vaidlust olla, kuna J. J väitel ta seda sõidukis ju tegigi. Ilmselgelt aga alkohol süvendas liikumispuudest tingitud kõndimisraskust ning sel põhjusel J. J peale sõidukist väljumist ja mõne sammu tegemist kukkuski.
5. 17.03.2025 täiendavas seisukohas on kaitsja välja toonud, et kaebaja tarvitab ravimeid xxx (xxx x 2), xxx (x 2), xxx (x 1) ja xxx (x 1), esitades kohtule seda kinnitava epikriisi. Väärteoprotokolli ajal tarvitas ta ka xxx (xxx x 1). Kaebaja seisukohalt just nende ravimite tõttu koosmõjus alkoholiga võis tekkida kiirem ja tugevam joove, mille fikseeris kohaletulnud politsei. Tutvudes ravimiinfo.ee kaudu kõigi eelnimetatud ravimite infolehtedega, märgib kohus, et ühestki neist ei tulene, et nende kasutamisel koostoimes alkoholiga tekiks kiirem ja tugevam joove või oleks kõrvalmõjuks alkoholi organismist aeglasem väljutamine. Ka asjaolu, et isikul on xxx või üleüldine halb tervislik seisund ei anna alust selliseks arvamuseks.
6. Kaitsja seadis kahtluse alla ka väärteo toimepanemise aja. Kohus märgib, et J. J puhus indikaatorvahendisse esimesel korral küll kell 15.50, kuna teda ei peetud kinni sõiduki juhtimiselt. Teo toimepanemise aeg on tuvastatav tagantjärele videosalvestuselt, mil J. J poolt juhitud sõiduk videopilti sattus - 12.04.2024 kell 15.
7. Seega on väärteo toimepanemise aeg menetleja poolt korrektselt määratletud.
8. Kohtu hinnangul on J. Jle etteheidetud väärteokoosseisu vajalikud tunnused nii objektiivsest kui subjektiivsest küljest täidetud. J. J rikkus

§ 69

lg 3 nõuet ja pani seeläbi 5 toime

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kar

S § 16 lg 2 alusel paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on antud juhul tuvastanud, et kaebuse esitaja oli juba enne sõidu alustamist alkoholi tarvitanud ehk enne sõiduki juhtima asumist juhile keelatud seisundis ja enesetunde põhjal pidi ta oma seisundit ka täielikult aduma. Ometi ei takistanud see tema tegevust. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse taset kaebuse esitaja organismis, pidi J. J mootorsõidukit joobes juhtima asuma teadlikult ja tahtlikult, st ta tegutses eesmärgipäraselt ehk KarS § 16 lg 2 mõttes on süütegu toime pandud kavatsetult. J. J teadis, et paneb selliselt toime mootorsõiduki juhtimise lubatud alkoholi piirmäära ületades. 20. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. J. J on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 21. Kohtuväline menetleja on J. Jt karistanud

§ 224lg 2 järgi põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

1. Koos kaebusega on J. J esitanud kohtule xxx koopia, mille kohaselt on J. Jl xxx kehtivusega 18.03.2024–17.03.2029 ning kaebaja seisukohalt vajab ta seetõttu juhtimisõiguse olemasolu.
2. Riigikohtu seisukoha järgi tähendab mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega seda, et isik kasutab puudest tingitult enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit ning mootorsõiduki kasutamine peab olema isiku puude tõttu vältimatult vajalik. Selliselt peab kohus esmalt välja selgitama, kas inimesel on tuvastatud liikumispuue kooskõlas puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Seejärel peab tuvastama, kas mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu on inimese jaoks liikumispuudest tingitult hädavajalik. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, samuti inimese töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka inimesele kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust (RKKK 4-20-2705, p 7.1–7.2). Riigikohus on rõhutanud ka seda, et KarS § 50 lg 2 säte teeb sõnaselge erandi isikute osas, kes juhivad mootorsõidukit joobeseisundis (RKKK 3-1-1-91-07, p 7).
3. J. Jl esinev xxx on tuvastatud ettenähtud korras ning xxx tõend on hetkel kehtiv, seega selles osas vaidlus puudub. Vaidlus seisneb seevastu selles, kas J. Jl on xxx tingituna mootorsõiduki kasutamine vältimatult vajalik. Kohtu arvates see nii ei ole. Tunnistaja M. A, kes on kaebuse esitajaga elanud samas majas terve elu, selgitas kohtuistungil, et J. J küll liigub vaevaliselt (vana inimese liikumine), kuid mingit tugikeppi või -raami ta ei kasuta. J. J selgitas kohtuistungil, et tal on juhilube vaja selleks, et poes käia, suvilasse sõita ja lapselapsi külastada, kuid kohus märgib, et need ei ole igapäevased vältimatud vajalikud tegevused, milleks peab kindlasti kasutama sõiduautot. xxx, Tallinn lähedal on mitmeid kauplusi (xxx, xxx, xxx), milleni jõudmiseks kuluvaid vahemaid ei ole hädavajalik läbida sõidukiga, vaid kauplused asuvad kaebaja majast vaid mõnesaja meetri kaugusel. Isegi, kui neid vahemaid on J. Jl vaevaline läbida, saab poes käia kas tema abikaasa või lapsed, lapselapsed või toitu koju tellida kullerteenust kasutades. Ka ei pea J. J 3-kuulisel perioodil, mil tema juhtimisõigus on ära võetud, ise sõiduautot kasutades lapselapsi külastama, vaid nemad saavad J. Jt külastada ise. Ka suvilasse sõitmiseks ei ole tingimata vaja J. Jl ise sõidukit juhtida, vaid abi saab paluda lastelt, samuti on võimalus kasutada busse, ühistransporti ning tuleb märkida, et xxx vahetus läheduses asuval xxx on ühistransport väga hästi kättesaadav ning ka näiteks arsti juurde minnes saab ühistransporti või taksoteenust kasutada. Kuigi J. J põhjendas, et ühistransport ei ole talle mugav, ei võta kohus sellist põhjendust arvesse, kuivõrd mugavus ja vältimatu vajadus ei ole omavahel samastatavad. Kohtu hinnangul ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, miks J. J peaks puudest tingituna kasutama enda igapäevase elu korraldamisel liiklemiseks just mootorsõidukit 6 ning selle kasutamine ei ole talle vältimatult vajalik. Kohtuväline menetleja on õigesti märkinud, et juhtimisõigus ei ole eriõigus, vaid privileeg, mille säilimiseks ootab nii riik kui ka ühiskond isikult seaduskuulekat käitumist.
4. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
5. Kohtuväline menetleja on J. Jle karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ja rikkumise raskust ning üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kohus nõustub täielikult menetleja hinnanguga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Selliselt mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja kuna mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgimisel.
6. Kohus leiab, et menetleja on hinnanud õigesti isiku süü suurust, pidades seda suureks, kuna 0,26 mg/l suuruse joobega mootorsõiduki juhtimise pani J. J toime päevasel ajal, tiheda liiklusega asustatud alal, kus raskete tagajärgede saabumise tõenäosus on äärmiselt suur. Kuna J. J ei arvestanud oma teo võimalike tagajärgedega ja seadis oma käitumisega ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara, on põhjendatud määrata ka karistus sellele vastavalt. Vaid seeläbi saab teda mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Üldpreventiivselt ootab ka ühiskond, et selliseid ohtlikke juhte karistatakse nende teost lähtuvalt. Menetleja on mõistnud

§ 224lg 2 kohaselt J.

Jle karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ehk

§ 224

lg 2 võimaliku sanktsiooni alammäära lähedale jääva karistuse, kuivõrd

§ 224lg 2 võimaldab juhtimisõiguse äravõtmist ka kuni 12 kuuni.

Arvestades toimepandud teo raskust, kergendavate asjaolude puudumist, ka eri- ning üldpreventiivseid kaalutlusi, on 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine igati põhjendatud, proportsionaalne toimepandud teoga ning vastab ka J. J süü suurusele. Kohtu hinnangul on J. J isikuks, kes võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik ning kelle suhtes aktualiseerub juhtimisõiguse äravõtmise vajadus. Seda tingibki esmalt tuvastatud joobe aste, teiseks asjaolu, et J. J suhtus toimepandud teosse kohtu hinnangul vägagi hoolimatult. Kohtuistungil ei selgunud ühtegi asjaolu, et J. Jl oleks olnud tungiv vajadus sõiduki juhtimiseks ning oma sellise käitumisega pani ta lisaks endale ohtu ka teised liiklejad. Seega peab J. J vahetult tajuma toimepandud väärteo raskust ja ohtlikkust ning kujundama endas õiged ja ohutud liiklusvõtted. Kohtuväline menetleja on asunud õigele seisukohale, et eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse äravõtmine isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ja mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Ohtlike juhtide mingiks ajaks liiklusest kõrvaldamine on oluline ka teiste liiklejate turvatunde tagamiseks. J. Jle kohaldatav karistus on küll tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg, kuid põhjuslikult seotud tema enda õigusvastase käitumisega.

1. Kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi määramine, ei ole tulenevalt teo ohtlikkusest kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus peab siinkohal oluliseks välja tuua, et politsei vormikaamera salvestustelt nähtuvalt ei saa J. J aru oma teo ohtlikkusest ning ka istungil ei väljendanud ta kordagi, et ta mõistaks oma teo tagajärgi. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui kergem karistusliik ei seaks kaebajale mingeid piiranguid ega kannaks oma eesmärki. Ka käiks rahatrahvi tasumine J. Jle ilmselt üle jõu, kuna kohtuistungil antud selgituste kohaselt on tema sissetulek igakuiselt umbes 900 eurot, tegemist on pensionäriga ning arvestades võimalikke kulutusi eluasemele, toidule, sideteenuste kasutamisele jne, paneks mõistetav rahatrahv J. J majanduslikult raskesse olukorda. 7
2. Kaitsja A. M on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 854 eurot. Kaebajale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 7 tundi määraga 100 eurot tund (millele lisandub käibemaks 22%), millest 1 tund oli esialgne konsultatsioon, 1 tund dokumentidega tutvumine, 3 tundi kaebuse koostamine, 1 tund kliendiga kohtumine ja Riigikohtu otsuse arutamine, 2 tundi täiendava seisukoha koostamine ja istungiks ettevalmistamine. Kuivõrd kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad eeltoodud kulutused valitud kaitsjale kaebuse esitaja enda kanda. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 8