KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2025, Tallinn Väärteoasja number 4-25-2302 Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia Toomeoja Väärteoasi M Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
- juuni 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2301,25,000244 Kaebuse esitaja M K (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Põhja prefektuur Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 126 lg 2, § 192, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta rahuldamata M Ki taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks. Jätta M Ki kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
- juuni 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2301,25,000244 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruse peale võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 1
- M K esitas
- juunil 2025 Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna
- juuni 2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2301,25,
- Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 560 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks. LS § 236 lg 1 alusel määrati kaebajale rahatrahv 640 eurot ning LS § 226 lg 2 alusel võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks. Kaebuse esitaja vaidlustab temal määratud karistust.
- Kohus võttis kaebuse menetlusse ning edastas kohtukutsed kaebuse esitajale ning kohtuvälisele menetlejale. Kohtuistung M Ki kaebuse kohtulikuks arutamiseks oli määratud
- juuniks 2025 kella
- Kohtuistungi sekretär tegi kohtukutse kaebajale nähtavaks avaliku e-toimiku süsteemi kaudu. Kaebuse esitajale oli teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta. Ühtlasi on kohtukutsel äratoodud kohtuistungile mitteilmumise tagajärjed.
- juunil 2025 kell 11.40 saatis kaebuse esitaja e-posti teel kohtule kirja, et ei saa halva enesetunde tõttu kohtuistungil osaleda. Sai arstiaja neljapäevaks, istungile saaks tulla alates neljapäevast
- juulist.
- Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse esitaja ei ilmunud kohtuistungile ning ühtegi tõendit haigestumise kohta ei ole ta kohtule esitanud, mis tähendab, et tema väide on paljasõnaline. Kohtu seisukoht
- VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. VTMS § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks mh ka asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et VTMS § 42 lg 2 p 3 sisustamiseks tuleb käesoleval juhul pöörduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätete juurde, kuivõrd VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.
- KrMS § 170 lõike 1 kohaselt kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse ilmumata jäämise mõjuvad põhjused ning p 1 kohaselt on selleks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, p 2 kohaselt kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine, p 3 kohaselt raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde, p 31 kohaselt osavõtt varem määratud kohtuistungist ja p 4 kohaselt muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.
- Kaebuse esitaja saatis
- juunil 2025 kohtule avalduse, milles märkis, et tema istungile ilmumist takistab halb enesetunne, mida kohus käsitleb haigestumisena. Seega võivad kaebuse esitaja suhtes kohalduda KrMS § 170 lg 2 p 3 sätted. Samas loetakse mõjuvaks põhjuseks isiku raske haigestumine, mis eeldab vältimatut tervishoiuteenuse osutamist ning raske haigestumise toomine mõjuva põhjusena peab olema tõendatav ning pelgalt haigestumine ei ole viidatud sätte kohaselt ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks.
- jaanuaril 2016 vastu võetud sotsiaalministri määruse nr 5 („Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud 2 põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ – edaspidi määrus) § 1 lg 2 kohaselt käsitletakse määruse tähenduses tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa.
- Määruse § 2 lõike 2 kohaselt antakse tõend välja menetlustoimingule väljakutsutud isikule, kelle terviseseisund või lähedase isiku haigus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda kutses esitatud tähtajaks menetlustoimingule. Vastavalt sama paragrahvi lõike 4 sätetele vormistatakse tõend ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008 määrusega nr 56 ja 17.09.2008 määrusega nr 53 kehtestatud tingimustel ja korras.
- Kuigi kaebaja on oma pöördumises viidanud halvale enesetundele (haigestumine), siis tema väidet istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel. Kaebaja ei ole oma kirjale lisanud ülalviidatud määruse nr 5 § 2 sätestatud korras vormistatud tõendit, mistõttu on kaebuse esitaja kohtule edastatud kirjas väljendatud menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Kohus ei saa siinkohal jätta märkimata, et haigestumine on aset leidnud vahetult enne kohtuistungi toimumist. Küsitavusi tekitab ka kaebaja märkus, et alates neljapäevast oleks tal võimalik istungile tulla. Kui haigestumine oleks tõsine, siis kuidas saab kaebaja teada esmaspäeval, et tema tervislik seisund võimaldab tal kohtusse tulla neljapäeval, kui arstiga kohtumine toimub alles kolmapäeval.
- Tulenevalt eeltoodust ei ole M Ki taotlus kaebuse arutamise edasi lükkamiseks põhjendatud ja seetõttu ei kuulu taotlus rahuldamisele.
- Kuna kohus on teinud M Kile kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, isik kohtuistungile ei ilmunud, siis kooskõlas VTMS § 126 lg 2 jätab kohus M Ki kaebuse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.