← Eesti

2-24-144920/19

Obsah (6)§ 430§ 428§ 432§ 168§ 661§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Mai Grauberg Koidu Mölderson Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2025.a, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-144920 Rediem Capital AB h

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas

§ 428

lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt

§ 432

menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 3. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

  1. Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra (18,04%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2022.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 15,31%. 29.03.23 sõlmitud lepingu kokku lepitud krediidi kulukuse määr on 18,04%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (15,31*3=45,93%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.
  2. Hageja on välja toonud, et krediidianalüüsi läbiviimiseks esitas kostja taotluse (hagi lisa 7) ja enda konto väljavõtted (hagi lisa 8-11). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi krediidiandja päringud Maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud (hagi lisa 13). Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingu ning kohus leiab, et hageja on tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet. 3
  3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-24-144920 lõpetamisele.
  4. Pooled on teadlikud tsiviilasjas nr 2-24-144920 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.
  5. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja hüvitab hagejale menetluskulud 300 eurot ja riigilõivu katteks 354,06 eurot, mis on arvestatud kompromissi summas. Seega muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 9. Hageja ja kostja soovivad loobuda määruskaebuse esitamise õigusest käesoleva kompromissi kinnitava määruse peale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt

§ 661lg-le 4.

10.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Hageja palub kohtul tagastada pool tasutud riigilõivust. Toimikust nähtub, et hagejad tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu summas 148,15 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 411,85 eurot. Kohus leiab, et hagejate taotlus hagi esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool riigilõivust, so 205,93 eurot (411,85/2) Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele xxxx, vastavalt hageja taotlusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.