KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2025. a Tsiviilasja number 2-24-17029 Tsiviilasi T. M. ja K. M. hagi M. M. vastu elatise

§ 101lg 7).

Alates T. M. täisealiseks saamisest ei vähendata K. M. elatist 15% võrra (

§ 101lg 7).

1. Igakuise elatise summa muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja
4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
5. Välja mõista M. M.lt perioodi 11.11.2023–29.06.2025 eest T. M. kasuks elatise võlgnevus 2789,08 eurot ja K. M. kasuks elatise võlgnevus 1954,66 eurot.
6. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu hiljemalt 15-ndaks kuupäevaks T.-K. V. arvelduskontole nr xxxx. Selgituses tuleb viidata elatise maksmisele ja märkida ära, millise kuu eest ning kumma hageja eest on elatis tasutud. 2-24-17029
7. Jätta hagi rahuldamata T. M. tagasiulatuva elatise nõudes summas 28,39 eurot ja K. M. tagasiulatuva elatise nõudes summas 523,62 eurot.
8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue
9. T. M. ja K. M. esitasid 11.11.2024 hagi M. M. vastu elatise saamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on elavad hagejad emaga. Kostja ei ela koos hagejatega ega anna hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kostja on viibinud küll hagejatega koos, kuid on ööbinud sealjuures hagejate ema kodus. Kostja on maksnud hagejatele elatist summas, milles vanemad kokku ei ole leppinud ja mis jääb alla seadusjärgse miinimummäära. Kostja makstud elatis kokku 422,5 eurot kuus ehk 211,2 eurot kuus kummagi hageja kohta ei ole piisav hagejate kuludest poole katmiseks. Hagejad taotlevad kostjalt elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest seadusjärgses miinimummääras. Samuti taotlevad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist ajavahemiku 11.11.2023-10.11.2024 eest selles summas, mis on seadusjärgse miinimummäära ja kostja poolt tasutud summa vahe, s.o T. M.le 814,40 eurot ja K. M.le 814,40 eurot. Kostja seisukoht
10. Kostja vastuväidete kohaselt on ta kandnud hagejate ema kontole raha. Kostja ei saa maksta nõutud ulatuses elatist, kuna tal puudub selleks piisav majanduslik võimekus. Kostja töötab xxxx ja saab seal miinimumpalka. Kostjal on võlad summas 30 000 eurot. Kostjal ei ole teisi lapsi või töövõimetust. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et kostja on perioodil 11.11.2023-10.11.2024 tasunud elatist kummagi lapse eest 2535,30 eurot. Kostja väite kohaselt on ta andnud ülalpidamist ka selliselt, et on laste kodus viibides toitu ostnud. Kostja on ostnud lastele ka asju. Kohtuotsuse põhjendused
11. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2

) § 97 p-s 1 on sätestatud, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99

lg 2).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

5. Rahvastikuregistrist nähtuvate andmete põhjal loeb kohus tuvastatuks, et hagejad on kostja lapsed. Vaidlus puudub selles, et hagejad elavad kostjast lahus. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks.

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 6. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

7. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Tuvastamaks, kas kostja on andnud ülalpidamist nõutud ulatuses, tuleb kohtul teha kindlaks, milline on hagejate puhul elatise miinimummäär, arvestades

§ 101lg-test 4-7 tulenevaid erisusi.

8. Miinimumelatise suurust võivad mõjutada eeskätt

§ 101lg-tes 5-7 toodud asjaolud.

Kohus arvestab asja läbivaatamisel praegusel juhul sellega, et laste kulud on osaliselt kaetud riikliku lapsetoetusega (

§ 101lg 5), mille suurus on hetkel 80 eurot kuus.

Kostja on kinnitanud, et lastel ei ole sellist suhtluskorda, mille alusel nad veedaksid mingi osa oma ajast isa juures. Kostja suhtlus oma lastega on toimunud poolte kinnitusel eeskätt ema juures ööbimistega. Seega ei kuulu praegusel juhul elatise suuruse arvestamisel kohaldamisele

§ 101

lg 6.

§ 101

lg 7 kuulub kohaldamisele ning noorema lapse elatise summat vähendatakse 15 protsenti võrreldes vanema lapse elatisega, kuna laste vanusesevahe on väiksem kui kolm aastat. 9. Eeltoodust ning

§ 101

lg-tes 3 ja 4 sätestatust tulenevalt oli hagejate puhul kohalduv miinimumelatis erinevatel ajaperioodidel järgmine: 11.11.2023-31.03.2024 T. 260,33 eurot ja K. 221,28 eurot; ajavahemikus 01.04.2024-31.03.2025 T. 287,72 eurot ja K. 244,56 eurot ning alates 01.04.2025 T. 301,74 eurot ja K. 256,48 eurot. 3

§ 102

lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kohustus oli välja tuua ja tõendada, et esinevad

§ 102lg-tes 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, mis takistab kostjal teenida hagejate ülalpidamiseks piisavat sissetulekut. Vaidlus puudub selles, et kostjal ei ole töövõimetust või teisi ülalpidamist vajavaid lapsi. Mis puutub piiratud sissetulekusse, siis on vanemal aktiivne kohustus otsida tööd ja pidada last ülal. Seega ei saa kohus kostja vähest sissetulekut või võlgade olemasolu arvestada elatise väljamõistmist välistava või elatise suuruse vähendamise aluseks oleva asjaoluna.

1. Kohus ei ole seega tuvastanud mõjuva põhjuse olemasolu elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Seega tuleb elatis mõista välja miinimummääras. Selguse mõttes mõistab kohus elatise välja kuni 29.06.2025 sissenõutavaks muutunud summas ja sealt edasi alates 30.06.2025 igakuiselt tasumisele kuuluvas summas.
2. Lähtudes

§ 101

lg-test 1-7 on perioodi 11.11.2023-29.06.2025 eest sissenõutavaks muutunud elatis kokku järgmises summas: T. 5562,67 eurot (173,55+4*260,33+12*287,72+2*301,74+291,68). K. 4728,25 eurot (147,52+4*221,28+12*244,56+2*256,48+247,93). 14. Hagejate väidete kohaselt tasus kostja ajavahemikus 11.11.2023-10.11.2024 kummalegi lapsele elatist 2535,30 eurot, kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Hagejate poolt 17.03.2025 esitatud tõendi kohaselt (dtl 40) tasus kostja perioodil 14.11.2024-27.02.2025 elatist veel kokku 476,57 eurot, s.o kummalegi 238,29 eurot. Selles osas tuleb lugeda 4