Obsah (5)

§ 76§ 78§ 75§ 424§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Tartu Maakohus 13. august 2020, Valga kohtumaja 1-19-10011 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kase

§ 76lg 4,5 alusel määrata T.X-ile katseaeg kestusega 6 kuud.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada T.X käitumiskontrollile kestusega 6 kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 5.

§ 75

lg 2 p 2, 5, 7 alusel määrata T.X-ile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  alluma kohtuistungil antud nõusoleku alusel alkoholivastasele ravile ja läbima selle;  teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed.

1. Määrata T.X katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. kriminaalhooldusosakonna
2. Määrus T.X-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu T.X kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 16.12.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-10011 tunnistati T.X süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust T.X-ile 28.

märtsi 2019. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-191270 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 140 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 4 kuule ja 20 päevale vangistusele ning T.X-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 20 päeva vangistust. 17.06.2020 esitas Taru Vangla kohtule materjalid isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa T.X-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab T.X-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu T.X-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. T.X kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on T.X temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 7 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt asuda elama aadressile xxx . 12.05.2020 kinnisturaamatu päringu andmete kohaselt kuulub elukaaslase üüritud korter xxx-le, mille seaduslik esindaja on T. L. Elukaaslase sõnul on T. L. teadlik, et T.X on kriminaalkorras karistatud ja asub antud korterisse elama. Kriminaalhooldusametnik ei teinud kodukülastust seoses koroonaviiruse leviku tõkestamismeetmete järgimisega. T.X-i elukaaslase sõnul on tegemist heas korras 28 ruutmeetri suuruse korteriga, mis koosneb elutoast, köögist, vannitoast ja wc-st. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ametnikega suhtluses probleeme ei ole esinenud. Samuti on isik osalenud vangla tööhõives. Seega kinnitab T.X-i käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kehtestatud reeglitest kinni pidada ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Positiivne on ka isikul vabanemise puhuks kindla töökoha olemasolu. T.X soovib vabanedes asuda tööle ettevõttesse xxx. Ettevõte kuulub H. M. , kellega kriminaalhooldusametnik suhtles 13.05.2020 telefoni teel. H. M. on nõus võtma T.X-i peale vabanemist tööle. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldavad tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku, võimaldades asuda tasuma ka temal lasuvaid nõudeid ja sisustavad isiku vaba aega produktiivselt. Seadusekuulekale teele naasmisel on abiks ka lähivõrgustik. Isik suhtleb oma poja ja emaga. Samuti on isikul elukaaslane, kellega vabanedes jätkatakse kooselu. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale probleemsetel hetkedel tuge ning motivatsiooni püsida seadusekuulekal teel. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks alkohol. Viimati tarvitas T.X alkoholi 15.12.2019, so päeval , kui pani toime viimase kuriteo. Pärast seda ta arreteeriti ja toodi kinnipidamisasutusse. Isikut on kokku kahel korral karistatud joobes juhtimise eest. Samas tunnistab isik, et viimasel aastal enne vangistust tekkisid tõsised alkoholiprobleemid. Ka kohtuistungil selgitas T.X , et on valmis läbima sõltuvusprogrammi Kainem ja Tervem Eesti ja soovib alkoholisõltuvusega tegeleda, saades ka vastavaid ravimeid. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isik on oma vigadest õppinud ja tal on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada. Ka tõik, et isik on suutnud tunnistada oma kasiinosõltuvust, kehtestanud endale kasiinokeelu ja suutnud hasartmänguasutustest eemale hoida alates 2011 aastast näitab, et isik on suuteline ületama oma sõltuvusi. Toetamaks isiku soovi vabaneda ka alkoholisõltuvusest, on kohtu hinnangul vajalik määrata isikule

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – allutada ta ravile – mis täiendavalt toetab isiku soovi vabaneda alkoholisõltuvusest. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik