← Eesti

1-21-2376/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-2376 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkk

§ 345järgi 630-eurose arve kasutamises õigeks.

2. Teha tühistatud osas uus otsustus ja tunnistada: 2.1 V.

§ 344lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises süüdi ja jätta V.V-le Kar

S § 344 lg 1 järgi mõistetud karistus, s.o rahaline karistus 70 päevamäära (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 4284 eurot muutmata. 2.2 V.

§ 345lg 1 järgi võltsitud 630-eurose arve kasutamises süüdi ja jätta V.V-le Kar

S § 345 lg 1 järgi mõistetud karistus, s.o rahaline karistus 60 päevamäära (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 3672 eurot muutmata.

  1. Tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud osaliselt Eesti Vabariigi kanda ja teha selles osas uus otsustus: 3.1 Jätta maakohtu menetluses valitud kaitsja tasu summas 1753,53 eurot V.V kanda. 3.2 Jätta käekirjaekspertiiside maksumus summas 846 eurot V.V kanda.
  2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  3. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.
  4. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. MAAKOHTU OTSUS
  5. V.V süüdistatakse KarS § 299 lg 1 järgi selles, et tema, töötades
  6. septembrist 2014 kuni
  7. juunini 2018 Varstu Vallavalitsuse allasutuse Varstu Keskkooli direktorina ehk ametiisikuna KarS § 288 lg 1 tähenduses, võltsis ajavahemikul
  8. augustist kuni
  9. augustini 2016 tuvastamata kuupäeval FIE T.R. nimel arve. Nimelt koostas V.V arve, mille kohaselt tuli T.R. ale välja maksta rahvariiete tikandite eest 630 eurot, kirjutas arvele T.R. a allkirja ja kuupäeva „1.12.2016“ ning direktorina kinnitas oma allkirjaga arve. Tegelikult oli tegemist ettemaksuga V.V poolt
  10. detsembril 2016 FIE T.R. alt tellitud kahe komplekti naiste rahvariiete eest.
  11. KarS § 344 lg 1 järgi süüdistatakse V.V selles, et ta võltsis ajavahemikul
  12. detsembrist 2016 kuni
  13. veebruarini 2017 tuvastamata kuupäeval FIE T.R. a nimel hinnapakkumise nr 2/12/2016 kaheksa komplekti rahvariiete kohta ja arve, mille alusel tuli T.R. ale kaheksa komplekti rahvariiete eest maksta 2000 eurot. Tegelikult ei valmistanud FIE T.R. p laste rahvariideid, vaid V.V tellis temalt kaks komplekti naiste rahvariideid (endale ja Varstu Keskkooli tantsuringi juhendajale) kogumaksumusega 2630 eurot, millest 630 eurot tasus võltsitud arve alusel Varstu Vallavalitsus. V.V võltsis dokumendid eesmärgiga esitada need MTÜ Krabi Külaseltsi kaudu Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) MTÜ Krabi Külaselts ja MTÜ Kõgõkogo ühisprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames kaheksale laste rahvariidekomplektile toetuse saamiseks.
  14. KarS § 345 lg 1 järgi süüdistatakse V.V selles, et ta - ajavahemikul
  15. detsembrist kuni
  16. detsembrini 2016 esitas tema poolt eelnevalt FIE T.R. a nimel võltsitud arve väljamakse teostamiseks Varstu Vallavalitsusele osana Varstu Keskkooli laste rahvatantsuringi tarbeks soetatud 48 laste rahvariidekomplekti maksumusest. Võltsitud arve alusel kandis Varstu Vallavalitsus
  17. detsembril 2016 T.R. a pangakontole 630 eurot, mis tegelikult oli ettemaks A. Sprengile endale ja Varstu Keskkooli rahvatantsuringi juhendajale rahvariiete valmistamise eest; - esitas FIE T.R. a nimel võltsitud hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja arve kaheksa laste 2 rahvariidekomplekti eest summas 2000 eurot MTÜ-le Krabi Külaselts, kes kandis selle alusel
  18. veebruaril 2017 T.R. a arvele 2000 eurot, ning MTÜ Krabi Külaseltsi juhatuse liikme J.K. kaudu
  19. oktoobril 2017 PRIA-le ühisprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames toetuse saamiseks. Maksetaotluse, mille lisadeks olid võltsitud hinnapakkumine ja arve, alusel kandis PRIA
  20. jaanuaril 2018 MTÜ Krabi Külaselts arveldusarvele 1800 eurot toetusena kaheksa laste rahvariidekomplekti eest.
  21. KarS § 210 lg 2 järgi süüdistatakse V.V selles, et ta esitas MTÜ Krabi Külaselts juhatuse liikme J.K. vahendusel, tema teadmatust ja usaldust ära kasutades MTÜ Krabi Külaselts ja MTÜ Kõgõkogo ühisprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames PRIA-le toetuse saamiseks teadlikult võltsitud hinnapakkumise FIE T.R. p nimel kaheksa komplekti laste rahvariiete valmistamiseks ja arve nende rahvariiete eest summas 2000 eurot. Tegelikult ei valmistanud FIE T.R. p laste rahvariideid, vaid V.V tellis temalt kaks komplekti naiste rahvariideid (endale ja kooli tantsuringi juhendajale) ning MTÜ Krabi Külaselts sai PRIA-lt alusetult toetust 1800 eurot. MTÜ Krabi Külaselts esitas
  22. mail 2016 PRIA-le avalduse „Koostöös Eesti sajani!“ projekti raames toetuse saamiseks (viitenumber 619216861233), mille hulgas oli ühe toetava tegevusena noortele rahvatantsijatele rahvariiete ostmine. Projektipartneriks oli MTÜ Kõgõkogo, kelle kohustuseks vastavalt ühisprojekti tegevuskavale olid rahvariided ja tantsuringi läbiviimine. Vastavalt kokkuleppele MTÜ Krabi Külaselts juhatuse liikme J.K. ga tegeles laste rahvariiete soetamise ja sellega seotud dokumentatsiooniga MTÜ Kõgõkogo juhatuse liige V.V . V.V andis J.K. le üle tema poolt T.R. a nimel võltsitud hinnapakkumise ja arve kaheksale laste rahvariiete komplektile summas 2000 eurot. Teadmata, et tegelikult ei ole T.R. p valmistanud laste rahvariideid, kandis J.K. MTÜ Krabi Külaselts arvelt
  23. veebruaril 2017 selle summa T.R. a arvele ja allkirjastas
  24. oktoobril 2017 V.V poolt esitatud võltsitud hinnapakkumise ja arve alusel maksetaotluse ning edastas selle e-postiga PRIA-le. Kuna PRIA ametnikud polnud valeandmete esitamisest teadlikud, maksti PRIA
  25. jaanuari
  26. a otsusega nr 13-6/136 MTÜ-le Krabi Külaselts esitatud dokumentide alusel välja toetus summas 7286,06 eurot, sealhulgas 1800 eurot kaheksa rahvariiete komplekti eest, mis laekus
  27. jaanuaril 2018 MTÜ Krabi Külaselts arveldusarvele.
  28. Tartu Maakohtu
  29. augusti
  30. a otsusega mõisteti V.

§ 299lg 1 järgi õigeks. V.V mõisteti õigeks ka Kar

S § 345 lg 1 järgi võltsitud 630-eurose arve kasutamises.

  1. V.V tunnistati süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära ulatuses (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 6120 eurot. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 70 päevamäära ulatuses (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 4284 eurot. Viimaks mõisteti ta süüdi KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve esitamises ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 60 päevamäära ulatuses (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o 3672 eurot.
  2. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V.V le liitkaristuseks rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses, s.o 9180 eurot. KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui V.V ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  3. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel mõisteti Eesti Vabariigilt V.V kasuks välja valitud kaitsja tasu 1050 eurot ja valitud kaitsja sõidukulu summas 703,53 eurot, s.o kokku 1753,53 eurot. V.V kanda jäeti valitud kaitsja sõidukulu summas 654,65 eurot. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõisteti V.V lt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha summas 876 eurot.
  4. KarS § 299 lg 1 järgi süüdistati V.V ametialases võltsimises. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist, et V.V koostas Varstu Keskkooli direktorina, s.o ametiisikuna FIE T.R. a nimel 630-eurose arve, allkirjastas arve
  5. detsembril 2016 T.R. a nimel ning kinnitas arve direktorina ehk enda allkirjaga. Pidades silmas, et arvet ei koostanud T.R. p ja arvel kajastatud 3 tehingut  T.R. a poolt rahvariiete tikandite tegemist 630 euro eest  tegelikult ei toimunud, nõustus maakohus prokuröriga, et arve on võltsitud KarS § 344 tähenduses. Kuna T.R. p kõnealust arvet ei koostanud ega palunud seda ka V.V-l teha, teadis viimane arve kinnitamisel, et arve on võltsitud ning tegelikult arvel kajastatud tehingut ei eksisteeri. 630 eurot oli ettemaks kahe komplekti täiskasvanute rahvariiete eest. Maakohtu hinnangul nähtus eeltoodust, et V.V võltsis kõnealuse arve otsese tahtlusega.
  6. Tõendamist leidis kohtu poolt seegi, et V.V-l oli Varstu Keskkooli ja Varstu Kooli direktorina ametiseisund korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 2 p 2 ja KarS § 288 lg 1 tähenduses. Erinevalt prokurörist leidis maakohus aga, et V.V ei kasutanud 630-eurose arve võltsimisel ära oma ametiseisundit ega tegutsenud ametiisikuna. Kuna tegelikkusele mittevastavaid arveid on põhimõtteliselt võimalik koostada igaühel ja samasuguse 630-eurose valeandmeid sisaldava arve oleks saanud koostada igaüks, ei eeldanud V.V tegevus arve võltsimisel kooli direktorina töötamist. Näiteks oleks V.V palvel võinud keegi kolmas isik võltsida T.R. a nimel samasuguse 630-eurose arve, kusjuures selle arve õiguslik relevantsus oleks olnud täpselt sama.
  7. Tõsi, lisaks 630-eurose arve võltsimisele, kinnitas V.V Varstu Kooli direktorina teadlikult võltsitud arve, millele tuginedes tasus Varstu Valla raamatupidaja Varstu Kooli eelarvest arve, kuid maakohtu hinnangul ei ole see tegevus käsitatav arve võltsimisena. Sisuliselt kiitis V.V kooli direktorina läbi arve kinnitamise teadlikult heaks tegelikkusele mittevastava arve tasumise kooli eelarvest ja V.V allkiri väljendab seega otsustust käsutada koolile eraldatud vara arvel märgitud viisil. Taoline otsus (olgugi, et teadlik) ei kujuta endast aga võltsimist, vaid direktori otsustusvõimu realiseerimist kooli vara üle. Kuna V.V ei kasutanud 630-eurose arve võltsimisel ära oma ametiseisundit, ei vasta tema tegevus KarS § 299 lg 1 objektiivsetele tunnustele ja teda ei ole võimalik KarS § 299 lg 1 järgi süüdi tunnistada.
  8. KarS § 299 lg 1 (ametialane võltsimine) on erinorm KarS § 344 lg 1 (dokumendi võltsimine) suhtes. Erinevalt KarS §-st 344 näeb KarS § 299 ette erisubjekti (ametiisik) ega eelda, et võltsitud dokumendi alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ametialase võltsimisena on käsitatav iga dokumendile vastava kirjaliku akti järele- või ümbertegemine. Kuna V.V süüdistatakse 630-eurose arve võltsimises KarS § 299 lg 1 järgi, ei kirjeldata süüdistuses, kas, kellel ja milliseid õigusi oli kõnealuse arve alusel võimalik näilikult omandada või millistest kohustustest oli võimalik selle arve alusel näilikult vabaneda.
  9. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Maakohtu arvates on eelmises punktis märgitud asjaolud  võltsitud dokumendi alusel näilikult omandatavad õigused või kohustused, millest võltsitud dokumendi abil näilikult vabanetakse  V.V süüditunnistamisel määravad. Kuna neid asjaolusid pole süüdistuses kirjeldatud ja prokurör ei käsitlenud neid ka suuliselt süüdistuskõnes, ei ole kohtul võimalik süüdistuse piiridest väljumata omal algatusel neid asjaolusid tuvastama asuda. Arvestades seda, tuleb V.

§ 299lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises õigeks mõista. 14. Kar

S § 345 lg 1 järgi süüdistatakse V.V selles, et ta esitas võltsitud 630-eurose arve väljamakse tegemiseks Varstu Vallavalitsusele osana Varstu Keskkooli laste rahvatantsuringi jaoks soetatud 48 laste rahvariidekomplekti maksumusest. KarS § 345 lg 1 sätestab kuriteona teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Sarnaselt KarS § 299 lg 1 järgi esitatud süüdistusega ei kirjeldata ka KarS 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses, milliste õiguste omandamise või millistest kohustustest vabanemise eesmärgil esitas V.V Varstu Vallavalitsusele võltsitud 630-eurose arve. Pidades silmas viimati märgitut, ei ole maakohtul võimalik V.V ka kõnealuses kuriteos süüdistuse piiridest väljumata süüdi tunnistada. Eelneva tõttu tuleb V.

§ 345lg 1 järgi võltsitud 630-eurose arve kasutamises õigeks mõista.

4 15. Samuti süüdistatakse V.

§ 344lg 1, et ta võltsis täpselt tuvastamata kuupäeval FIE T.R.

a nimel hinnapakkumise nr 2/12/2016 kaheksa komplekti laste rahvariiete kohta ja 2000eurose arve. Tegelikult ei valmistatud FIE T.R. p laste rahvariideid, vaid V.V tellimusel kaks komplekti naiste rahvariideid kogumaksumusega 2630 eurot. KarS § 345 lg 1 järgi süüdistatakse V.V võltsitud hinnapakkumise ja 2000-eurose arve esitamises J.K. kaudu

  1. oktoobril 2017 PRIA-le ühisprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames toetuse saamiseks. KarS § 210 lg 2 järgi süüdistatakse V.V selles, et ta esitas MTÜ Krabi Külaselts juhatuse liikme J.K. vahendusel, viimase teadmatust ja usaldust ära kasutades MTÜ Krabi Külaselts ja MTÜ Kõgõkogo ühisprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames PRIA-le toetuse saamiseks teadlikult võltsitud hinnapakkumise ja 2000-eurose arve. PRIA maksis
  2. jaanuaril 2018 MTÜle Krabi Külaselts kaheksa rahvariidekomplekti eest 1800 eurot. Tegelikult ei valmistanud FIE T.R. p laste rahvariideid, vaid tegi V.V tellimusel kaks komplekti naiste rahvariideid. MTÜ Krabi Külaselts sai PRIA-lt alusetult 1800 eurot toetust.
  3. Maakohus tuvastas, et hinnapakkumine nr 2/12/2016 ja 2000-eurone arve sisaldab sarnaselt 630eurose arvega valeandmeid ja on samuti võltsitud. Nimetatud dokumentidel on ebaõiged andmed dokumendi koostaja ja osutatud teenuse kohta. MTÜ Krabi Külaselts juhatuse liige J.K. esitas hinnapakkumise ja 2000-eurose arve PRIA-le ning PRIA maksis nende dokumentide alusel MTÜ-le Krabi Külaselts 1800 eurot toetust. Kahte komplekti täiskasvanute rahvariideid ei kajastunud Varstu valla raamatupidamisele esitatud arvel ega Varstu Kooli varade nimekirjas ja neid ei olnud ka
  4. augustil 2019, mil uus direktor A.A. ametisse astus, koolimajas. Samuti ei teadnud täiskasvanute rahvariietest midagi kooli majandusjuhataja ega valla pearaamatupidaja, kes sisestas kooli direktori kinnitatud arved raamatupidamisprogrammi ja tasus sisestatud arved kooli eelarvest. Arvestades ülal toodut, nõustus maakohus prokuröriga, et V.V püüdis varjata kahe komplekti täiskasvanute rahvariiete ostmist ja olemasolu.
  5. Maakohtu hinnangul pani V.V 2000-eurose arve võltsimisega toime KarS § 344 lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Kuna ta teadis, et tal ei ole õigus T.R. a nimel arvet koostada ja et T.R. p ei valmistanud tellimus-lepingu nr 2.12.2016 alusel kaheksat komplekti rahvariideid, realiseeris V.

§ 344

lg 1 objektiivsetele tunnustele vastava teo tahtlikult, tegutsedes otsese tahtlusega. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid tunnistas kohus V.

§ 344lg 1 järgi süüdi.

Ühtlasi tuvastas maakohus, et V.V võltsis ka T.R. a nimel hinnapakkumise nr 2/12/2016. Nagu öeldud, lähtus kogu V.V tegevus eesmärgist varjata täiskasvanute rahvariiete soetamist ja korraldada täiskasvanute rahvariiete eest tasumine osana laste rahvariiete maksumusest. Arvestades, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid, tunnistas kohus V.

§ 344lg 1 järgi süüdi ka hinnapakkumise nr 2/12/2016 võltsimises.

Võltsitud hinnapakkumine tekitas sarnaselt 2000-eurose arvega MTÜ-le Krabi Külaselts näiliku aluse taotleda PRIA-lt toetust selle summa hüvitamiseks.

  1. Prokuratuur soovis asja arutamisel kohtus tõendada V.V rolli PRIA-lt toetuse taotlemises eeskätt tunnistaja J.K. ütlustega. J.K. keeldus kohtus KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel ütluste andmisest, sest leidis, et ütlused võivad süüteo toimepanemises süüstada teda ennast. Pärast seda, kui J.K. keeldus kohtus ütluste andmisest, võttis maakohus prokuröri taotlusel KrMS § 291 lg 1 p-le 2 tuginedes vastu J.K. poolt kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused. Kuigi kaitsja vaidlustas nii enne ütluste tõendina vastuvõtmist kui ka hiljem kaitsekõnes J.K. kohtueelses menetluses antud ütluste lubatavust, jäi kohus oma seisukoha juurde ja leidis, et tunnistaja ütluste vastuvõtmine KrMS § 291 lg 1 p 2 ning lg 3 alusel on põhjendatud.
  2. KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Vaatamata asjaolule, et J.K. sõnul tõi V.V talle kõik rahvariiete ostuga seotud dokumendid ja J.K. ei kontrollinud V.V tegevust üle (s.o V.V-l oli PRIA-le valeandmete esitamises kandev 5 roll), ei ole kohtul võimalik KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut arvestades ainuüksi ega valdavas ulatuses sellele tõendile tuginedes V.V süüdi tunnistada. Nagu eelpool öeldud, ei nähtu muudest kohtus uuritud tõenditest otsest ega kaudset teavet V.V ja J.K. omavaheliste kokkulepete ega rollijaotuse kohta. Seega ei ole võimalik V.V-l e vahendlikku täideviimist omistada.
  3. Kohtu arvates ei välista see aga V.V süüditunnistamist KarS § 345 lg 1 järgi PRIA-le võltsitud dokumentide esitamises ja KarS § 210 lg 2 järgi pettuse teel PRIA-lt 1800 euro toetuse saamises. Nimelt puudutavad J.K. ütlused tema teadlikkust rahvariiete ostmise ja PRIA-le esitatud dokumentide kohta. Nimetatud tõendi kasutamise keeld välistab A. Sprengile vahendliku täideviimise omistamise, kuid ei takista tema süüditunnistamist kaastäideviimise vormis. Maakohus tuvastas, et V.V võltsis 2000-eurose arve ja hinnapakkumise eesmärgiga varjata kahe täiskasvanute rahvariiete komplekti soetamist ning tekitas nende dokumentide võltsimisega MTÜ-le Krabi Külaselts näiliku aluse taotleda PRIA-lt toetust 2000 euro hüvitamiseks. J.K. esitas MTÜ Krabi Külaseltsi nimel võltsitud dokumendid koos maksetaotlusega PRIA-le ja valeandmetele tuginedes maksis PRIA MTÜ-le Krabi Külaselts alusetult toetust 1800 eurot.
  4. Kuna V.V võltsis PRIA-le esitatud arve ja hinnapakkumise, teadis ta järelikult, et taotletav toetus pole mõeldud täiskasvanute rahvariiete soetamiseks. Vastasel juhul ei oleks olnud mingit takistust kajastada arves õigeid andmeid T.R. a poolt osutatud teenuse kohta. Pidades silmas, et tunnistajate ütluste kohaselt vedasid V.V ja J.K. koos projektiga „Koostöös Eesti sajani!“, teadsid projekti käigust ja tulemustest teistest rohkem ning informeerisid teisi nendest asjaoludest, oli V.V roll PRIA-le valeandmete esitamises J.K. rolliga võrdväärne. Seega vastab V.V ja J.K. ühine tegevus KarS § 210 lg 2 objektiivsetele tunnustele.
  5. Arvestades, et V.V võltsis hinnapakkumise ja 2000-eurose arve ning edastas need PRIAle esitamiseks J.K. le, realiseeris ta KarS § 345 lg 1 ja § 210 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastavad teod tahtlikult. Kuna õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puudusid, tunnistas kohus V.

§ 345lg 1 ja § 210 lg 2 järgi süüdi.

APELLATSIOONID Ringkonnaprokurör T. V.V-ni apellatsioon

  1. Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o on V.V õigeksmõistmises KarS § 299 lg 1 ja 345 lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises ja kasutamises. Prokuratuur taotleb V.V selles osas süüdi tunnistada KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. A. Srengile mõistetud liitkaristuse palub prokuratuur jätta muutmata.
  2. Apellatsioonis ei nõustuta maakohtuga selles, et süüdistuse piiridest väljumata ei saa maakohus kuriteo kvalifikatsiooni muuta. Süüdistuses KarS § 299 lg 1 järgi kirjeldatakse missuguse õiguse V.V kõnealuse arve võltsimise läbi omandas. Arve võltsimise läbi tekkis alus raha välja maksmiseks ja see andis õiguse laste rahvariiete soetamiseks ettenähtud rahaliste vahendite arvelt soetada kaks komplekti täiskasvanute rahvariideid. T.R. p hakkas rahvariideid valmistama alles pärast ettemaksu, milleks oli 630 eurot, laekumist. V.V varjas kahe komplekti täiskasvanute rahvariiete ostmist ja üritas jätta muljet, et 630 eurot on osa 48 komplekti laste rahvariiete maksumusest, mis koolile ka osteti ja mida vallavalitsuse raamatupidaja selliselt ka käsitles. Süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud võimaldavad muuta kuriteo kvalifikatsiooni ja V.V süüdi tunnistamist KarS § 344 lg 1 järgi.
  3. Prokurör ei nõustu maakohtuga ka selles, et KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei ole kirjeldatud, milliste õiguste omandamise või millistest kohustustest vabanemise eesmärgil V.V võltsitud arve Varstu Vallavalitsusele esitas, mistõttu ilma süüdistuse piiridest 6 väljumata ei saa süüdistatavat selles süüdi tunnistada. Süüdistuses ei ole kasutatud küll KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo sõnalist formuleeringut, kuid süüdistuses on kirjeldatud kuriteokoosseisu tunnustele vastavaid faktilisi asjaolusid ja selle järgi on tuvastatav, millise õiguse omandamise eesmärgil V.V tegutses. Sarnaselt arve võltsimisega oli ka võltsitud arve vallavalitsusele esitamisel V.V eesmärgiks jätta mulje, et tegemist on ühe osaga laste rahvariiete maksumusest, kindlustades sellega arve tasumise. Tegelikult oli tegemist ettemaksuga naiste rahvariiete valmistamiseks. Pärast arve tasumist hakkas T.R. p riideid õmblema, sealhulgas ka V.Vle. Seega ei pea kohus V.V süüditunnistamisel KarS § 345 lg 1 järgi 630-eurose arve kasutamises süüdistuse piiridest väljuma. Maakohus on põhjendamatult V.V selles osas õigeks mõistnud. Süüdistatav V.V kaitsja M. Kurmi apellatsioon
  4. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega V.V süüdi tunnistati. Selles osas taotletakse tema õigeks mõistmist. Samuti taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist.
  5. Tunnistaja J.K. ütluste vastuvõtmisega rikkus maakohus KrMS § 291 lg-s 3 märgitud piirangut ja neile tuginedes KrMS §-s 15 lg 3 sätestatud piirangut. Kohtueelses menetluses antud deponeerimata ütlused võib vastu võtta, kui ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses. Varem rõõnavaid ütlusi andnud isik, kes kohtus keeldub enesesüüstamise privileegile tuginedes ütlusi andmast, ei saa juba a priori sellele tingimusele vastata. Kohtus avaldatu enda süüdi oleku kohta on vastuolus eeluurimisel räägituga, et süüdi on keegi teine. See seab kahtluse alla tõendi usaldusväärsuse, sest tunnistaja ütles sisuliselt, et eeluurimisel ei rääkinud ta täit tõtt, mis annab aluse tema varasemates ütlustes kahelda. Kohus mõistis V.V süüdi kaastäideviijana, s.o kohtu hinnangul panid V.V ja J.K. kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Seeläbi nentis maakohus, et J.K. poolt eeluurimise käigus avaldatud on kahtluse all. Maakohus kasutas tõendina kohtus kontrollimata ütluseid, mille ta ka ise kahtluse seadis. KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal polnud võimalik küsitleda. Seega, isegi kui J.K. ütlused on tõendina lubatavad, ei saa üksnes või valdavalt neile tuginedes süüdimõistvat otsust teha.
  6. Vaieldamatult on J.K. ütlused V.V rolli osas määrava tähtsusega. J.K. on õigupoolest ainus tunnistaja, kes on 2000-eurose arve võltsimise, soodustuskelmuse ja V.V rolli kohta midagi avaldanud on. Seda kinnitavad teiste tunnistajate ütlused. Tunnistaja Õ.S. g on V.V maininud ühel korral, öeldes, et rahvariiete ostuga tegeles V.V . Tunnistaja ei maininud midagi hinnapakkumise, arve, dokumentide koostamise või esitamise kohta. Tunnistajal puudub isegi kuulduse tasemel teadmine võltsimise ja soodustuskelmuse koosseisuliste asjaolude kohta. Tunnistaja A.S. u sõnul oli V.V ga juttu sellest, et rahvariideid rahastatakse projekti rahast. Sama rääkis kohtus ka V.V , kelle sõnul arutati J.K. ga võimalust küsida täiskasvanute rahvariietele kulutatud Krabi Külaseltsi raha PRIA projekti raames tagasi. A.S. g suhtles laste rahvariiete osas J.K. ga. A.S. g arvab, et J.K. ja V.V suhtlesid omavahel. Sellest järeldab maakohus, et V.V võltsis dokumente ja võttis osa nende PRIA-le esitamisest. Lisaks avaldas A.S. g, et V.V ja J.K. sõnul saadi rahvariiete projekti jaoks rahastust summas 2000 eurot. A.S. g ei täpsustanud, missugusest projektist juttu oli, s.o kas täiskasvanute või laste rahvariiete jaoks. Ühtlasi ei muudaks see midagi. Hilisem teadmine raha saamise kohta ei tõenda, et V.V võltsis dokumente ja panustas projektitaotluse esitamisse.
  7. Õ.S. u ja A.S. u ütlustest tuleneb üksnes, et nende teadmine rahvariiete soetamisest ja projektitaotluse esitamisest on äärmiselt pinnapealne. Kumbki ei ole öelnud midagi konkreetset, mis võimaldaks V.V le süüdistuses kirjeldatud kuritegusid omistada. J.K. 7 kohtus kontrollimata ütlused on ainsad, või vähemalt ülekaalukalt määrav A. Spreki süüstav tõend, millele aga KrMS § 15 lg 3 tulenevalt süüdimõistvat otsust rajada ei saa. Seda sõltumata täideviimise vormist. Ilma J.K. ütlusteta ei ole tõendeid ei vahendliku täideviimise ega ka kaastäideviimise kohta.
  8. Kohus ei saa tõendeid asendada loogilise arutuskäiguga. Maakohus arutluskäik oleks loogiline üksnes siis, kui eeldada, et V.V soovis rahvariiete soetamist varjata, mis on aga vale. Tantsuõpetajatele õmmeldud rahvariideid kanti tantsupeol ja teistel üritustel, kus Varstu Kooli rahvatantsijad esinesid. Kui A.S. g koolist lahkus, anti need kasutada uutele tantsuõpetajatele, kelle käes nad olid ka siis, kui kooli uus direktor rahvariideid otsima hakkas. Kui jätta rahvariiete varjamise eeldus kõrvale, kaob loogika ka maakohtu edasisest arutelust. Kohtus üle kuulatud tunnistajad ei ole öelnud midagi konkreetset, mille alusel saaks süüdistuse sisuks olevat soodustuskelmust ja sellega seotud võltsimisi A. Sprengile omistada. V.V nime ega allkirja ei ole ka ühelgi PRIA-le esitatud dokumendil. Ükski arutluskäik ei saa seda puudust korvata.
  9. Maakohus tunnistas V.V § 344 lg 1 järgi süüdi 630 euro suuruse arve võltsimises. Maakohtu hinnangul on arve võltsitud, kuna sisaldab arve koostaja ja osutatud teenuse osas valeandmeid. Maakohus on ekslikult mõtestanud mõistet „arve koostaja“. Vaidlusaluse arve alusel maksti õige summa õigele inimesele ja seda tegelikult tehtud töö eest. Seega on ainetu rääkida, et arve koosta/esitaja on ebaõige. V.V ei võltsinud arvet, vaid koostas arve T. Rausepa eest. Võltsimisega ei ole tegemist ka seetõttu, et ettemaksu asemel on kirjas „rahvariiete tikandid“. Tikandid on rahvariiete osaks ja T.R. p need ka tegi. Tasu, mida T.R. p kahe arve alusel sai, on tasu tehtud töö eest. V.V otsus poolitada rõivameistri töö kahe arve alusel nii et ühele märkis „tikandid“ ja teisele „õpetajate rahvariided“, ei olnud võib olla kõige õnnestunum, aga kindlasti ei ole tegemist võltsimisega ega vääri karistusõiguslikku sekkumist.
  10. Praegusel juhul tuleb hinnata, kas kriminaalkaristus on proportsionaalne reaktsioon „rikkumisele“, mis seisneb selles, et õigele arvele oli märgitud mõneti eksitav teenuse kirjeldus. Ilmselgelt on vastus eitav. Kas kõik oleks korrektne, kui arvel oleks sõna „ettemaks“ või „naiste rahvariided“. Materiaalse võltsimise tulemusena valminud dokument peab olema originaaliga sarnane. Vastasel juhul ei ole tegu mitte võltsimise, vaid dokumendi rikkumisega. Kui vaadata kõnealust 630-euro suurust arvet ja T.R. pa tellimuslepingut, ei ole neil vähimatki sarnasust. See tõendab üheselt, et V.V eesmärgiks ei olnud midagi võltsida, vaid ta lihtsalt tegi raamatupidamise tarvis seda, mida T.R. p ei olnud ise nõus tegema. V.V koostas arve T.R. a eest. SEISUKOHAD Prokuröri seisukoht kaitsja apellatsioonile
  11. Prokurör on seisukohal, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.
  12. Prokurör ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistaja J.K. kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmisega on kohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohus on otsuses ammendavalt põhjendanud, tuginedes sealhulgas Riigikohtu praktikale, et käesoleval juhul on täidetud KrMS § 291 lg-s 3 toodud nõuded. Lisaks ei ole maakohus V.V süüditunnistamisel tuginenud ainult tunnistaja J.K. ütlustele. Maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates jõudnud järeldusele, et V.V roll PRIA-le valeandmete esitamisel vastab kaastäideviimisele. 8
  13. Alusetu on kaitsja väide nagu hõlmaks inventeerimisnimestikus olev nimetus „Rõuge rahvariided“ ka täiskasvanute rahvariideid. H&K OÜ poolt valmistatud 48 komplekti laste rahvariiete maksumuseks koos rahvariiete tikanditega (630 eurot) on 9366 eurot ja see ei hõlma täiskasvanute rahvariideid. Ilmselgelt ei ole võimalik arvele võtta ainult rahvariiete tikandeid, sest tikandid on rahvariiete lahutamatuks osaks. Seega on loomulik, et raamatupidaja pidas arvet tikandite eest osaks laste rahvariiete maksumusest ja seetõttu V.V arvele ka taolise selgituse kirjutas. Pealegi, täiskasvanute rahvariideid ei saanudki vald arvele võtta, kuna neid ei soetatud valla rahaliste vahendite arvelt, vald tasus sellest ainult osa, 630 eurot. Seega on maakohtu arutluskäik otsuses igati õige ning tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et V.V tegevuse eesmärgiks oli varjata naiste rahvariiete ostu. Ka kaitsja on möönnud, et kohtu arutluskäik oleks sel juhul loogiline, kui V.V soov oleks olnud naiste rahvariiete soetamist varjata.
  14. Kaitsja leidis ekslikult, et maakohus mõistis V.

§ 344lg 1 järgi ka 630-eurose arve võltsimises süüdi.

Maakohus küll tuvastas, et V.V võltsis nimetatud arve, kuid mõistis ta selles episoodis õigeks. Selles osas on prokurör kohtuotsuse vaidlustanud. Prokurör ei nõustu kaitsjaga, et S. V.V koostas arve T.R. a eest, mitte ei võltsinud seda. Ebaõige on kaitsja väide, et T.R. p ei olnud ise nõus arvet tegema. Tegelikkuses ei keeldunud viimane arve koostamisest, arvest ei olnud V.V-l T.R. aga üldse juttugi ning vajadusel oleks T.R. p saanud selle ise koostada, ka oli tal vastav blankett olemas. V.V ei koostanud arvet T.R. a palvel ning viimane ei teadnud midagi sellise arve olemasolust. Seega on kohus põhjendatult leidnud, et arvel on valeandmed koostaja kohta.

  1. Kaitsja väide, et tellimus-leping ja arve on erinevad, ei ole asjakohane, sest need ongi erinevad dokumendid. Ka ei saa mõistet „originaaliga sarnane“ tõlgendada nii et arve oleks pidanud sarnanema T.R. a kasutuses oleva arvega. Võltsitud dokument peab sarnanema ehtsa dokumendiga ja visuaalselt näebki 630-eurone arve välja nagu ehtne dokument. Ehtsaks pidas seda ka valla raamatupidaja, sest FIE T.R. a arve blanketti ei olnud ta varem näinud, pealegi võib nii FIE kui ka äriühing oma arve blanketi kujundust muuta. Kaitsja seisukoht prokuröri apellatsioonile
  2. Kaitsja põhjendas, miks ei saa V.V 630-eurose arve võltsimises süüdi mõista, seetõttu, et maakohus on mitmel korral rõhutanud, et V.V pani toime selle arve võltsimise. Prokurör märgib, et V.V eesmärgiks oli soetada laste rahvariiete varjus kaks komplekti täiskasvanute rahvariideid. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et vald ja PRIA eraldasid raha laste rahvariiete ostuks. Veel enam, vallapoolset raha eraldamist ei ole isegi mitte uuritud. Kui V.V ei oleks sellest kohtus rääkinud, ei teaks prokuratuur sellest midagi. Ehk prokurör on võtnud V.V sõnad ja pööranud need ilma ühtegi omapoolset tõendit lisamata selliseks nagu vaja. PRIA toetusel puudub igasugune seos Varstu kooli lastele õmmeldud 48 komplekti rahvariietega. Kõik komplektid õmbles K.B. (H&K OÜ), saades selle eest tasu koolilt. PRIAl polnud sellega vähimatki pistmist. Süüdistus tugineb tunnistajate ütlustele, kes olid midagi kuskilt kuulnud, kuid kes ise ei olnud nende protsessidega seotud ja kellel seetõttu puudub ka vahetu teadmine Varstu kooli eelarve ja PRIA-le esitatud projektitaotluse kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja apellatsioonides toodud 9 väidetega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult V.V üksnes osaliselt süüdi mõistnud. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha prokuröri apellatsiooni osas ja põhjendab, miks V.V süüdi tunnistamine KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises ja kasutamises on võimalik (I). Seejärel vastab ringkonnakohus V.V kaitsja apellatsioonis märgitule (II), mõistab V.V le uue karistuse (III) ning lahendab apellatsioonimenetluse kuludega seonduva (IV). I
  4. V.V süüdistati KarS § 299 lg 1 järgi ametialases võltsimises. Nimelt heideti talle ette, et ta koostas arve, mille alusel tuli T.R. ale maksta rahvariiete tikandite eest 630 eurot. Arvele kirjutas ta T.R. a allkirja ja kuupäevaks märkis
  5. detsembri
  6. Arve kinnitas ta direktorina oma allkirjaga. Süüdistuse kohaselt oli 630 eurot ettemaks FIE T.R. ale V.V poolt
  7. detsembril 2016 tellitud kahe komplekti naiste rahvariiete eest.
  8. Maakohus leidis esmalt, et arve on võltsitud. T.R. a sõnul ei tehtud talle 630 euro suurust ettemaksu mitte rahvariiete tikandite eest, vaid kahe komplekti naiste rahvariiete eest. Arvet tema ei koostanud ja arvel kajastatud teenust ei osutatud. Küll aga leidis maakohus, et 630eurose arve võltsimisel ei kasutanud V.V ära oma ametiseisundit ega tegutsenud ametiisikuna, sest taolise arve oleks saanud koostada igaüks, s.o see ei eeldanud V.V poolt direktorina töötamist. V.V tegevus arve kinnitamisel direktorina ei kujuta endast arve võltsimist. Selliselt kiitis ta direktorina üksnes heaks tegelikkusele mittevastava arve tasumise kooli eelarvest ja V.V allkiri väljendab otsustust käsutada koolile eraldatud vara arvel märgitud viisil. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tõepoolest tegemist ametialase võltsimisega.
  9. Samas leidis maakohus, et kuna V.V süüdistatakse küll 630-eurose arve võltsimises KarS § 299 lg 1 järgi, ei kirjeldata aga selles süüdistuses, kas, kellel ja missuguseid õiguseid oli kõnealuse arve alusel võimalik näilikult omandada või millistest kohustustest oli võimalik selle arve alusel vabaneda. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Kuna süüdistuses ei ole kirjeldatud, missuguseid õiguseid või kohustusi võltsitud dokumendi alusel on näilikult võimalik omandada (ja/või vabaneda) ja prokurör ei käsitlenud neid ka süüdistuskõnes, ei ole kohtul võimalik süüdistuse piiridest väljumata omal algatusel neid asjaolusid tuvastama asuda. Sellest tulenevalt ei tunnistanud maakohus V.V süüdi KarS § 344 lg 1 järgi 630-eurose arve võltsimises.
  10. Sarnastel põhjustel mõistis maakohus V.V ka KarS § 345 lg 1 järgi õigeks, s.o KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei kirjeldata missuguste õiguste omandamise või millistest kohustustest vabanemise eesmärgil esitas V.V Varstu Vallavalitsusele võltsitud 630eurose arve. Seetõttu ei ole võimalik V.V ka kõnealuses kuriteos süüdistuse piiridest väljumata süüdi tunnistada.
  11. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi 10 isikule omistada (RKKKo nr 3-1-1-59-16, p 21).
  12. Nagu öeldud, V.V mõisteti KarS § 299 lg 1 järgi õigeks. Prokuratuur on seisukohal, et selles süüdistuses olevate faktiliste asjaolude alusel on võimalik muuta kuriteo kvalifikatsiooni ja V.V süüdi tunnistamine nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1 järgi on võimalik. Kriminaalkolleegium nõustub prokuröriga.
  13. V.V süüdistuses on märgitud, et „V.V koostas arve, mille kohaselt tuli T.R. ale maksta rahvariiete tikandite eest 630 eurot, kirjutas arvele T.R. a allkirja ja kuupäevaks
  14. detsembri
  15. V.V kinnitas direktorina arve. Tegelikult oli 630 eurot ettemaks V.V poolt
  16. detsembril 2016 FIE T.R. alt tellitud kahe komplekti naiste rahvariiete eest“.
  17. Nimelt peab süüdistuse tekst sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust (vt nt RKKKo 1-17-9941/80, p 8 ja RKKKo 1-17-1327/52, p 13). Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks ja millega või kas üldse loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (RKKKo 3-1-1-83-10, p 19 ja RKKKo 3-1-1-66-12, p 9.4.).
  18. Ringkonnakohtu arvates tuleneb süüdistusest üheselt, et võltsitud arve alusel tasuti justkui rahvariiete tikandite eest, kuigi tegelikkuses oli tegemist ettemaksuga kahe komplekti naiste rahvariiete eest, s.o V.V omandas läbi arve võltsimise õiguse sellele, et temale ja rahvatantsuringi juhendajale A.S. ule mõeldud rahvariiete eest tasutakse ettemaks Varstu kooli eelarvest. Tegemist on n-ö hüpoteesiga, s.o selle väite õigsust on võimalik kohtumenetluses faktilise asjaoluna kontrollida. Seega on süüdistuses toodud asjaoludel kvalifikatsiooni muutmine ja V.V süüdi tunnistamine dokumendi võltsimises (KarS § 344 lg 1) võimalik.
  19. Ühtlasi leidis maakohus ekslikult ka sedagi, et KarS § 345 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ei kirjeldata, milliste õiguste omandamise või millistest kohustustest vabanemise eesmärgil esitas V.V Varstu Vallavalitsusele võltsitud 630-eurose arve. Seetõttu ei ole V.V ka kõnealuses kuriteos süüdistuse piiridest väljumata süüdi tunnistada ja ta tuleb KarS § 345 lg 1 järgi samuti õigeks mõista.
  20. Ringkonnakohus leiab, et süüdistuses on piisava täpsusega kirjeldatud, kuidas V.V esitas FIE T.R. a nimel võltsitud arve ühe osana Varstu Keskkooli laste rahvatantsuringi tarbeks soetatud 48 laste rahvariidekomplekti maksumusest. Võltsitud arve alusel kandis Varstu Vallavalitsus T.R. a pangakontole 630 eurot, mis oli tegelikkuses ettemaks V.V ja Varstu Keskkooli rahvatantsuringi juhendaja rahvariiete eest.
  21. Seega väidetakse süüdistuses, et V.V esitas võltsitud arve ühe osana lastele mõeldud rahvariiete komplekti maksumusest Varstu Vallavalitsusele ja selle alusel tasus vallavalitsus FIE T.R. ale 630 eurot, s.o V.V omandas võltsitud arve kasutamise läbi õiguse sellele, et vallavalitsus tasus T.R. ale kahe komplekti naiste rahvariiete valmistamiseks ettenähtud ettemaksu. Ja sellegi väite õigsust on võimalik kohtumenetluses kontrollida. Seega on süüdistuses toodud faktiliste asjaolude alusel kvalifikatsiooni muutmine ja V.V süüdi tunnistamine võltsitud dokumendid kasutamises (KarS § 345 lg 1) võimalik.
  22. Kuigi maakohus jõudis järeldusele, et ilma süüdistuse piiridest väljumata ei ole võimalik V.

§ 344

lg 1 järgi süüdi tunnistada, nentis ta, et 630-eurone arve on V.V poolt võltsitud. Esmalt kinnitavad seda T.R. a ütlused, kelle sõnul tema mingisuguseid arveid ei koosta, vaid tasumine käib tellimus-lepingu alusel (II kd, tl 9). 630-eurosel arvel ei ole tema allkiri ja tema seda koostanud ei ole (II kd, tl 9 pöördel). Tikandite eest tema samuti mingisugust 11 eraldi tasu ei küsi, vaid see on lõpliku hinna sees (II kd, tl 10). Ettemaksu tasus temale Varstu kool (II kd, tl 9 pöördel). T.R. a ütlustega on üheselt tõendamist leidnud, et tema kõnealust 630eurost arvet koostanud ei ole.

  1. Asjas on tehtud käekirjaekspertiis, mille kohaselt on arvel olev käsikirjaline tekst kirjutatud V.V poolt (I kd, tl 31), mis viitab üheselt temale, kui arve koostajale. Huvi kõnealust arvet koostada oli samuti üksnes V.V-l . Nimelt tuli initsiatiiv naiste rahvariiete tellimiseks tunnistaja A.S. u sõnul A. Sprengilt. Tunnistaja sõnul oli V.V talle öelnud, et ka neil, s.o kooli juhil ja tantsuõpetajal, kui laste saatjatel, võiksid tantsupeol samuti rahvariided olla. Õmbleja leidis A.S. u sõnul samuti V.V (II kd, tl 15). See kattub üheselt tunnistaja T.R. a ütlustega, kelle sõnul tellis V.V temalt kaks komplekti naiste rahvariided. Rahvariiete jaoks võeti mõõdud nii V.V lt kui A.S. ult (I kd, tl-d 47-48). Juba ainuüksi asjaolu, et üks komplekt naiste rahvariideid valmistati V.V mõõtude järgi, näitab, et taolise arve võltsimine (ja selle kasutamine) teenis peamiselt tema huve. Ta omandas seeläbi õiguse saada endale vallavalitsuse ja PRIA-lt saadud toetuse arvelt rahvariided.
  2. V.V poolt koostatud 630-eurone arve sisaldab sisult ebaõigeid andmeid. V.V märkis sinna dokumendi koostajana T.R. a, võltsis tema allkirja ja märkis kuupäevaks
  3. detsembri 2016 (I kd, tl 28). Ühtlasi ei tasutud selle arve alusel mitte rahvariiete tikandite eest, vaid tegemist oli ettemaksuga temale ja A.S. ule mõeldud rahvariiete eest. Nimelt ei oleks Varstu Vallavalitsus tasunud ettemaksu kahe komplekti täiskasvanute rahvariiete eest.
  4. aasta sügisel ja talvel tegeles kool eranditult lastele rahvariiete tellimisega. Asjas on tõendina Varstu Vallavalitsusele ja Varstu Keskkoolile esitatud H&K OÜ arved nr 28 ja 39, mille kohaselt telliti K.B. ilt üksnes Rõuge kihelkonna poiste ja tütarlaste rahvariideid (I kd, tl 5860). V.V üritas läbi arve võltsimise näidata, et see on justkui üks osaga laste rahvariiete arvetest. Ainetu on ka V.V kaitsja apellatsioonis märgitu nagu ei oleks V.V arvet mitte võltsinud, vaid koostanud T.R. a eest. T.R. p ei andnud A. Sprengile luba koostada tema nimel mingisuguseid arveid. Talle piisas vaid tellimus-lepingust. Sellise arve koostamisega pani V.

§ 344lg 1 järgi toime dokumendi võltsimise. 55. Lisaks sellele pani V.V toime ka Kar

S § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamise. Pärast seda, kui ta oli 630-eurose arve T.R. a nimel ja tema eest allkirjastanud, märkides arve selgitusse, et tegemist arvega rahvariiete tikandite eest (I kd, tl 28), kinnitas ta selle direktorina ja arve tasuti Varstu kooli eelarvest. Tunnistaja K.J. i, kes töötas

  1. aasta detsembris Varstu kooli pearaamatupidajana, sõnul on arve kinnitatud V.V kui toonase koolidirektori poolt ja tema pidas antud arvet üheks osaks laste rahvariiete soetamise aluseks olevatest arvetest (II kd, tl 21 pöördel-22). Tal ei tekkinud kahtlustki, et see võib olla midagi muud peale laste rahvariiete, sest sel perioodil tegeleski kool laste rahvariiete tellimisega, sest oli teada, et kooli kolm tantsurühma lähevad tantsupeole ja neile oli vaja rahvariideid. Kuigi tunnistaja K.J. ei mäleta, kes arve kooli raamatupidamisse esitas, leiab ringkonnakohus, et see sai olla üksnes V.V . Esiteks leidis juba eespool tõendamist, et arve võltsis V.V ja seega oli ainult tema teadlik, et see on võltsitud. Pärast seda kinnitas ta võltsitud arve direktorina ja teadis, et seeläbi tasutakse kooli eelarvest ettemaks talle ja A.S. ule mõeldud kahe komplekti rahvariiete eest. Nimetatud asjaolud viitavad piisava kindlusega sellele, et arve esitamisest oli huvitatud eelkõige V.V ise.
  2. V.V ei selgitanud ega maininud kellelegi, et tegelikult tellis ta endale ja A.S. ule kaks komplekti naiste rahvariideid, mille ettemaks tasuti Varstu kooli eelarvest. Seega on õige maakohtu poolt märgitu, et V.V varjas selle arvega seonduvat asjaosaliste eest. Kaitsja üritab siinkohal väita, et kuna kõnealuseid rahvariideid kanti tantsupeol ja muudel üritustel, ei saa väita, et nende olemasolu püüti varjata. Eelmärgitud seisukoht on aga ringkonnakohtu hinnangul ainetu. See, et nende olemasolu ei varjatud, ei tähenda, et nende soetamist laste rahvariiete arvelt ei varjatud. Kui eelmärgitud V.V tegevus, kui selline, oleks olnud 12 korrektne, ei oleks tal olnud ka mitte mingisugust põhjust arvet võltsida ja seda direktorina kinnitada, kui arvet tikandite eest, mida Varstu kool pidas üheks osaks lastele tellitud rahvariiete arvetest. Oluliste asjaolude varjamine näitab üheselt, et V.V soovis n-ö valla rahakotist 630-eurose ettemaksu tasumist, mille ta ka saavutas. Seeläbi pani V.V toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II
  3. V.V kaitsja vaidlustab J.K. poolt kohtueelses menetluses antud ütluste vastuvõtmist, leides, et neile ütlustele tuginemine on KrMS § 15 lg 3 rikkumine, mille kohaselt ei või kohtulahend üksnes ega valdavas ulatuses tugineda isiku ütlustele, keda ei olnud võimalik kontrollida. Samuti leiab kaitsja, et Õ.S. u ja A.S. u ütluste ja teiste kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et V.V on toime pannud hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve võltsimisega seotud süüteod ning soodustuskelmuse.
  4. Prokurör taotles tunnistajana J.K. kohtuistungil üle kuulamist, kes teadis PRIA-lt toetuse taotlemisega seotud asjaolusid ja V.V rolli selles. Kohtuistungil keeldus J.K. ütluste andmisest, sest need võivad süüstada teda ennast. Maakohus võttis tema ütlused KrMS § 291 lg 3 alusel vastu ja tugines neile kohtuotsuses (II kd, tl 11-12 pöördel). Kaitsja hinnangul rikkus maakohus sellega kriminaalmenetlusõigust.
  5. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
  6. KrMS § 291 lg-s 1 on toodud olukorrad, mil ristküsitlus on objektiivselt võimatu ja millal kohtumenetluse pool võib kohtult taotleda varasemalt antud ütluste tõendina vastuvõtmist. Nagu öeldud, J.K. keeldus kohtuistungil KrMS § 71 lg 2 p 1 ja § 291 lg 1 p 2 alusel ütluste andmisest, millest tulenevalt taotles prokurör KrMS § 291 lg 3 alusel tema varasemalt antud ütluste avaldamist ja tõendina vastu võtmist. KrMS § 293 lg 3 alusel on võimalik olukorras, kus isik keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, erandina vastu võtta tema deponeerimata ütlused, kui ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik ei anna alust kahelda tõendi usaldusväärsuses (KrMS § 291 lg 3 p 1), kohtumenetluse pool on taotlenud ütluste tõendina vastuvõtmist kriminaalasja kui terviku seisukohalt olulise asjaolu tõendamiseks (KrMS § 291 lg 3 p 2), tõendi taotleja vastaspoolel on küllaldane võimalus esitada neile ütlustele vastuväiteid (KrMS § 291 lg 3 p 3) ja ütlused on saadud isiku vahetul ülekuulamisel (KrMS § 291 lg 3 p 4).
  7. Kaitsja leiab käesolevalt, et küsitav on KrMS § 291 lg 3 p-s 1 toodud eelduse olemasolu, s.o J.K. ütlused ei ole usaldusväärsed. Kaitsja hinnangul ei saa varem süüstavaid ütluseid andnud isik, kes kohtus keeldub enesesüüstamise privileegile tuginedes ütluseid andmast, olla usaldusväärne. Seeläbi nentis J.K. sisuliselt, et ei rääkinud eeluurimisel tõtt.
  8. See, et J.K. loobus kohtuistungil ütluste andmisest, kartes, et need võivad süüstada teda ennast, ei tähenda, et tema ütlused on V.V puudutavas osas ebausaldusväärsed. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt loobus J.K. kohtuistungil ütluste andmisest pärast seda, kui kohus oli talle selgitanud sellekohast võimalust loobuda ütluste andmisest juhul kui need võivad teda ennast süüstada (vt II kd, tl 11-12 pöördel). Tegemist oli J.K. subjektiivse otsustusega, s.o ta ei loobunud ütluste andmisest mitte sellepärast, et oleks eeluurimise käigus andnud teadlikult V.V puudutavas osas valeütlusi, vaid seetõttu, et kartis läbi ütluste andmise ennast inkrimineerida. Tuleneb ju A. Sprengile esitatud süüdistusestki, et PRIA-le esitati MTÜ Krabi Külaselts ja MTÜ Kõgõkogo ühisprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames J.K. teadmatust ära kasutades V.V poolt varasemalt võltsitud hinnapakkumine, s.o võltsitud hinnapakkumine esitati J.K. poolt, kes oli MTÜ Krabi Külaselts juhatuse liige. Teisisõnu ei oleks ilma J.K. osaluseta võltsitud hinnapakkumine ja arve ning selle alusel koostatud taotlus toetuse saamiseks PRIA-le jõudnudki. Ilmselt selle teadmise foonil J.K. ütluste andmisest istungil loobuski. 13 Sellest hoolimata puudus maakohtul esialgne alus kahelda J.K. eeluurimise käigus antud ütluste usaldusväärsuses.
  9. Nimelt ei ole KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis tõendi usaldusväärsusest rääkides seadusandja silmas pidanud KrMS § 61 alusel tõendite hindamise tulemina tuvastatud tõendi usaldusväärsust. Tuleb arvestada, et KrMS § 291 lg 3 p 1 kontekstis on kahtluse puudumine tõendi usaldusväärsuses üks tingimustest, mis võimaldab kohtul üldse vastu võtta konfrontatsiooniõiguseta saadud ütlusi. Tõendite vastuvõtmine on aga kriminaalmenetluse seadustiku
  10. septembril 2011 jõustunud muudatuste (eriti KrMS §-s 2861 sätestatu) loogika kohaselt selle tõendi kohtuliku uurimise objektiks tunnistamine ilma tõendi sisu analüüsimata. Ka KrMS § 291 lg 3 p 1 tekstist tuleneb otsesõnu, et siin ei hinnata mitte ütluste sisu, vaid üksnes üldisemalt ütluste andmise asjaolusid ja tunnistaja isikut. Sellel etapil ei nõuta tõendi usaldusväärsuse positiivset tuvastatust, vaid üksnes seda, et puuduks esialgne alus kahelda tõendi usaldusväärsuses. Kindlasti peavad ka need ütlused, mille kohus võttis vastu KrMS § 291 lg 3 p-le 1 tuginevalt, alluma hiljem sisulisele hindamisele. See tähendab, et kohus, olles eelnevalt võtnud KrMS § 291 lg-le 3 tuginevalt tunnistaja ütlused tõendina vastu, võib tunnistada neid tõendite hindamise tulemina siiski ebausaldusväärseteks (RKKKm 3-1-1-8912, p 14).
  11. Seega olid täidetud KrMS § 291 lg-s 3 toodud eeldused J.K. varasemate ütluste vastuvõtmiseks.
  12. Kaitsja leiab, et isegi kui J.K. ütlused on tõendina lubatavad, ei või KrMS § 15 lg 3 kohaselt kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Asjas puuduvad aga muud tõendid, mis kinnitaksid V.V süüd KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 210 lg 2 järgi, s.o osas, mis puudutab hinnapakkumise nr 2/12/2016 ja 2000-eurose arve võltsimist, selle esitamist ja PRIA-lt toetuse saamist.
  13. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole ainsaks tõendiks, mille alusel maakohus otsustas V.V süüditunnistamise, J.K. ütlused. Maakohus on tuginenud lisaks J.K. ütlustele ka tunnistajate T.R. a, K.J. i, Õ.S. u ja A.S. u ütlustele.
  14. Rahvariiete valmistajana üle kuulatud tunnistaja T.R. p selgitas, et V.V tellis temalt kaks komplekti naiste rahvariideid, mille kohta tema koostas tellimus-lepingu. Istungil näidati tunnistajale kahte tema nimel koostatud arvet, millest üks oli kõnealune arve nr 2/12/
  15. T.R. a sõnul tema neid arveid koostanud ega allkirjastanud ei ole. Rahvariiete ettemaksu maksis talle Varstu kool ja ülejäänud summa Krabi külaselts. Kellegagi neist asutustest T.R. p suhelnud ei ole, ta suhtles vaid V.V ga ja valmis töö, s.o kaks komplekti täiskasvanute rahvariideid andis samuti üle V.Vle (II kd, tl 8 pöördel-11).
  16. Eeltoodust tuleneb, et hinnapakkumine ja arve nr 2/12/2016 on T.R. a nimel võltsitud, see sisaldab valeandmeid arve koostaja ning osutatud teenuse kohta. Kuna T.R. p suhtles kahe komplekti täiskasvanute rahvariietega seoses ainult V.V ga ja arve nr 2/12/2016 esitas J.K. le PRIA-lt toetuse saamiseks just V.V, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et see on võltsitud just nimelt V.V poolt. V.V tegelikkuses ise selle arve koostamist ei eita (II kd, tl 23 pöördel-24). Küll aga väidab V.V , et tema arvele „8 komplekti“ ei kirjutanud (II kd, tl 27 pöördel). See aga ei saa tõele vastata. Nimelt oleks PRIA-lt toetust saadud üksnes laste rahvariiete soetamiseks. See oli ka peamiseks põhjuseks, miks V.V-l oli vajalik arve nr 2/12/2016 T.R. a nimel võltsida ja jätta mulje, et selle alusel tuleb tasuda kaheksa komplekti rahvariiete eest (vt I kd, tl 109). Seda arvet ei ole võimalik ühelgi juhul tõlgendada selliselt, et tegemist on arvega kahe komplekti naiste rahvariiete eest. Ühtlasi, kuna ta oli juba eelnevalt võltsinud 630-eurose ettemaksu arve, mille tasus Varstu kool, üritas ta oma nn „skeemiga lõpuni välja minna“ ja soetada kaks komplekti naiste rahvariideid laste rahvariiete varjus. Ta teadis, et tal ei ole õigust T.R. a nimel arveid koostada ja et viimane ei valmista talle 14 kaheksat komplekti laste rahvariideid. V.V pani ka hinnapakkumise ja arve nr 2/12/2016 koostamisega toime KarS § 344 lg 1 järgi dokumendi võltsimise.
  17. Vastupidiselt kaitsja seisukohas märgitule, toetas PRIA just nimelt üksnes laste rahvariiete soetamist, mitte täiskasvanute omi. Ja võltsitud hinnapakkumise ja arve alusel kandis Krabi külaselts esmalt T.R. ale 2000 eurot ja seejärel küsiti see Krabi Külaseltsi toetustaotluse alusel PRIA-lt toetusena tagasi. Teisisõnu maksti alusetult ka ülejäänud summa T.R. alt tellitud V.V ja A.S. u rahvariiete maksumusest PRIA poolt kinni.
  18. Seda kinnitab esmalt koostööprojekti „Koostöös Eesti sajani!“ leader-meetme raames esitatud projektitaotlus nr 619216861233, mille tegevuste-tulemuste realt nähtub, et noortel rahvatantsijatel on olemas rahvariided, millega esinemas käia (I kd, tl 68, 74), toetust küsiti neile 2000 eurot (I kd, tl 75). Seega PRIA-le esitatavas taotluses endas oli üheselt juttu ainult noortele mõeldud rahvariietest.
  19. PRIA peadirektori
  20. septembri
  21. a otsusega nr 13-6/703 määrati Krabi külaseltsile toetust 13 320 eurot, mille hulgas oli ka toetus noorte rahvariiete ostuks.
  22. Pärast seda esitati
  23. oktoobril 2017 J.K. poolt PRIA-le maksetaotlus nagu oleks Krabi külaselts teinud noortele mõeldud rahvariietele kulutusi 2000 euro eest (I kd, tl 10). Taotluse aluseks oli T.R. a hinnapakkumine kaheksale noorte rahvariiete komplektile (I kd, tl 112) ja T.R. a 2000-eurone rahvariiete arve nr 2/12/2016 (I kd, tl 104 ja 109). Samuti foto laste rahvariietest (I kd, tl 123). Krabi Külaselts maksis taotluse kohaselt T.R. a arve nr 2/12/2016 alusel viimasele 2000 eurot (I kd, tl 114).
  24. Võltsitud arve nr 2/12/2016 edastas J.K. le V.V ja selle alusel tegi tema Krabi külaseltsi arvelduskontolt T.R. ale ülekande (I kd, tl 54), mis küsitigi PRIA-lt toetusena tagasi. J.K. sõnul tõi taotluse esitamiseks kogu vajaliku dokumentatsiooni temale V.V , kes tegeles kaheksa komplekti laste rahvariiete tellimise ja õmbleja otsimisega. Tema neid dokumente ei kontrollinud ja ta usaldas V.V (I kd, tl-d 51-56).
  25. PRIA peadirektori
  26. jaanuari
  27. a otsusega nr 13-6/136 maksti Krabi külaseltsile toetusena välja 7286,06 eurot, millega toetati muuhulgas arve nr 2/12/2016 alusel noorte rahvariietele tehtud kulutusi 1800 euroga (I kd, tl 128-129).
  28. PRIA esindaja jurist E. Rückenbergi sõnul ei oleks toetust välja makstud, kui enne toetuse väljamakset oleks selgunud, et tegelikult soetati täiskasvanute rahvariideid, mitte laste omi (II kd, tl 6).
  29. PRIA ametnikud teostasid
  30. jaanuaril 2020 Krabi Külaseltsi projektitaotluse nr 619216861233 alusel investeeringuobjektile paikvaatluse, mille tulemusena selgus paikvaatluse käigus kontrollitud laste rahvariided ei vasta PRIA-le koos kuludokumentidega esitatud fotodel olevate rahvariietega. Erinevus on riiete välimuses kui ka riiete suuruses (I kd, tl 143). Krabi külaseltsi juhatuse liige selgitas, et koos kuludokumentidega saadetud fotodel on hoopis Varstu koolile kuuluvad riided. Hinnapakkumise ja päringuga tegeles Varstu kool. Arve sai ta samuti Varstu koolist (I kd, tl 143). Pärast seda palus PRIA täpsustada, miks tegeles Krabi külaseltsi poolt esitatud taotlusega hoopis Varstu kool ja kes sealt sellega täpsemalt tegeles. J.K. vastusest PRIA-le tuli välja, et FIE T.R. alt telliti laste rahvariiete asemel hoopis kaks komplekti naisterahvariideid ja PRIA-le tagastati toetus 2000 eurot (I kd, tl 148).
  31. Kaitsja hinnangul on võltsitud dokumendi kasutamises ja soodustuskelmuse episoodis J.K. ütlused ainsaks tõendiks, millele KrMS § 15 lg 3 kohaselt aga valdavas ulatuses tugineda ei tohi. Kui J.K. ütlused kõrvale jätta, puuduks üleüldse teadmine V.V seotusest antud projektiga.
  32. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei vasta see aga tõele. 15
  33. Tunnistaja Õ.S. u ütluste kohaselt tegeles projekti „Koostöös Eesti sajani!“ raames rahvariiete ostuga V.V ja Õ.S. u sõnul oli tegemist lastele mõeldud rahvariietega, kokku 48 komplekti. Krabi külaseltsist oli projektiga seotud J.K. (II kd, tl 13 ja pöördel).
  34. Tunnistaja A.S. u sõnul pöördus V.V valla poole, et saada 48 lapsele tantsupeole minekuks rahvariided ja läbirääkimiste tulemusena oli vald nõus seda toetama. 48 komplekti rahvariideid õmbles lastele K.B. . Pärast seda, kui lastel olid riided olemas, arvas V.V , et neil, s.o V.V-l ja A.S. ul võiksid ka tantsupeol saatjatena ikkagi rahvariided olla. Nad käisid koos A. Sprengiga seejärel T.R. a juures mõõte võtmas ja tema midagi rahvariiete eest ei tasunud. V.V sõnul rahastati nende rahvariided mingisugusest „projekti rahast“, millisest, seda A.S. g ei tea, sest sellest ei olnud juttu. Hiljem oli A.S. ul nii V.V kui ka J.K. ga juttu selles, et „Koostöös Eesti sajani!“ projekti „kirjutatakse sisse laste riided“. Ja et sellega tegelesidki V.V ja J.K. , s.o et nad koos vedasid seda. A.S. u sõnul saadi sellele projektile rahastust 2000 eurot ja tema hinnangul hõlmas see toetust laste rahvariietele (II kd, tl 14 pöörde-15 pöördel).
  35. Seega teadsid Õ.S. g ja A.S. g, et V.V on projektiga „Koostöös Eesti sajani!“ seotud ja „vedas seda koos“ J.K. ga. J.K. sõnul tõi talle toetustaotluse esitamiseks kogu vajalik dokumentatsiooni V.V , s.o võltsitud hinnapakkumise ja arve nr 2/12/2016, mille tasus esmalt Krabi külaselts ja hiljem maksti see PRIA poolt Krabi külaseltsile lastele mõeldud rahvariiete toetusena tagasi.
  36. Kõik see näitab üheselt, et PRIA ei oleks ühelgi juhul toetanud kahe komplekti täiskasvanute riiete ostu ja V.V on lisaks hinnapakkumise ja arve võltsimisele pannud toime ka KarS § 345 lg 1 järgi võltsitud dokumendi kasutamise ja KarS § 210 lg esimese alternatiivi järgi pettuse teel soodustuse saamise. III
  37. Prokurör taotleb apellatsioonis V.V le KarS § 344 lg 1 alusel mõistetud karistuse muutmata jätmist. KarS § 345 lg 1 alusel seoses võltsitud 630-eurose arve kasutamisega taotleb prokurör karistada V.

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 80 päevamäära (ühe päevamäära suurus 61,20 eurot), s.o summas 4896 eurot. Ühtlasi taotleb prokurör A. Sprengile mõistetud liitkaristuse muutmata jätmist.

  1. Kuigi prokurör taotleb V.V le KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud karistuse suurendamist, s.o maakohus mõistis talle selle eest karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära, s.o 4284 eurot, ei pea ringkonnakohus V.V-l e KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud rahalise karistuse suurendamist 20 päevamäära võrra vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et kuigi V.V süüdistuse maht mõne võrra suurenes, ei muutnud see olulisel määral tema süü suurust. Seetõttu jätab ringkonnakohus temale KarS § 345 lg 1 järgi mõistetud karistuse muutmata.
  2. Kokkvõtvalt leiabki ringkonnakohus, et A. Sprengile KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus - s.o rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses summas 9180 eurot - tuleb jätta muutmata, sest maakohtu otsuse õigeksmõistva osa tühistamine ja V.V selles osas süüdi tunnistamine ei muuda olulises määras tema süü suurust.
  3. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
  4. Kuigi ringkonnakohus mõistab V.V täiendavalt süüdi 630-eurose arve võltsimises ja 16 kasutamises, ei muuda see tema süü suurust ja eripreventiivselt ei ole tema karistamine sellest tulenevalt rangema karistusega vajalik. Praeguse otsuse aluseks olevatest tegudest on möödas ca 4-5 aastat ja V.V ei ole vahepeal uusi kuritegusid toime pannud. Ühtlasi võltsis V.V kokku kolm dokumenti, s.o 630-eurose arve ning hinnapakkumise ja 2000-eurose arve. Varstu kool maksis võltsitud arve alusel ekslikult T.R. ale 630 eurot ja Krabi külaselts sai PRIAlt pettuse teel alusetult 1800 eurot toetust. Krabi külaselts tagastas PRIA-le välja makstud toetuse. V.V eesmärgiks oli varjata temale endale ja Varstu kooli rahvatantsu juhendajale A.S. ule kahe komplekti rahvariiete ostmist, tehes seda laste rahvariiete soetamise varjus. Samas, arvestades rahvariiete maksumust ja seda, et neid rahvariideid kanti hiljem ühel korral
  5. a laulu- ja tantsupeol, on tema süü ikkagi üsna väike. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Sellest tulenevalt on võimalik jätta A. Sprengile mõistetud liitkaristus rahalise karistuse näol muutmata ja jätta see omakorda KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane ühe aastasel katseajal toime uut kuritegu. IV
  6. Viimasena lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduva.
  7. Kuna maakohus mõistis V.V osaliselt õigeks, jättis ta sellest tulenevalt Eesti Vabariigi kanda valitud kaitsjale makstud tasu summas 1753,53 eurot. Ülejäänud osa valitud kaitsjale makstud tasust jättis maakohus V.V enda kanda. Maakohus jättis käekirjaekspertiiside maksumuse summas 846 eurot samuti Eesti Vabariigi kanda.
  8. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse V.V õigeksmõistmises ja tunnistab ta KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi. Nimetatust tulenevalt tuleb korrigeerida maakohtu otsustust ka menetluskulude osas.
  9. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega, lähtudes KrMS § 180 lg 1, tuleb maakohtu otsus osas, millega jäeti valitud kaitsjale makstud tasu summas 1753,53 eurot Eesti Vabariigi kanda, tühistada ja jätta see KrMS § 180 lg 1 alusel V.V kanda.
  10. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ka ekspertiisi tegemisega seotud kulu. Nagu öeldud, tehti praeguses asjas käekirjaekspertiis, mis läks maksma 846 eurot. Ka selles osas tuleb maakohtu otsuses tühistada ja jätta käekirjaekspertiisi tasu summas 846 eurot KrMS § 180 lg 1 alusel V.V kanda.
  11. V.V kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada A. Sprengile apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1200 eurot. Taotluse kohaselt tegi kaitsja kümme tundi tööd. Õigusteenuse tunnihinnaks on 120 eurot. Ühtegi viidet valitud kaitsjale makstud tasu aluseks olevate kuludokumentidele taotluses tehtud ei ole.
  12. Tartu Ringkonnakohtu
  13. septembri
  14. a määrusega võimaldati pooltel kuni
  15. oktoobrini 2021 esitada kohtule kirjalikke seisukohti ja taotluseid. V.V kaitsja esitas ringkonnakohtule küll prokuröri apellatsiooni osas seisukoha, kuid jättis esitamata õigusabikulude aluseks olevad kuludokumendid.
  16. Seega, kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente, kuigi seda talle võimaldati, ei saa ringkonnakohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses apellatsioonimenetlusega menetluskulu. Järelikult ei ole vajalik hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna (vt RKKKo nr 1-173858, p 18).
  17. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus esitatud taotluse rahuldamata. 17
  18. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus osaliselt Tartu Maakohtu
  19. augusti
  20. a otsuse, rahuldab prokuröri apellatsiooni osaliselt ja jätab kaitsja apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.