) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuni 31.12.2021 kehtinud
lg 1 järgi ei võinu olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest ½ on 177.50 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest ½ on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest ½ on 215.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates 01.01.202031.12.2021 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. Alates 01.01.2022 jõustunud
lg 1 järgi Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa.
lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04.
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
lg 6 kohaselt juhul, kui l aps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. 2
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral
§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. II Kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Poolte vahel puudub vaidlus järgmised: - kostja on hageja laps, kes elab kostja seadusliku esindajaga ning ei ela koos hagejaga (dtl 67), - Tartu Maakohtu 29.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56018 mõisteti hagejalt kostja kasuks igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras) alates 01.11.2014 kuni kostja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 30.01.2025 (dtl 36-37). Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast nimetatud elatise väljamõistmise kohtulahendit on muutunud hageja tervislik ja/või majanduslik seis sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Seega tuleb tuvastada, kas eelmises kohtulahendis tuvastatud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatiste suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Järelikult tuleb hagi rahuldamiseks hagejal tõendada, et ta ei ole enam võimeline tasuma kostjale elatist väljamõistetud määras. III Alates 01.01.2022 tuleb lähtuda
² lg-st 2, mille kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu
² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.
lg 1 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega tuleks alates 01.01.2022 automaatselt hagejal tasuda kostjale 292.00 eurot kuus vastavalt Tartu Maakohtu 29.10.2014 määrusele tsiviilasjas nr 2-14-56018. Alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni
lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-19160 22.06.2022 otsuse p-s 14.3 selgitanud, et kohus hindab sõltumata poolte taotlusest
lg 5 kohaselt, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel PHS §-de 17 ja 21 mõttes. Kohus on seisukohal, et alates 01.01.2022 sai kostja vajadused rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel hagejalt kostja kasuks vastavalt
PHS § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus 80.00 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka peretoetus 450.00 eurot. 3 IV Eelnenu alusel on õigus vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetavat elatist järgmiselt. Alates 23.10.2024 on miinimumelatis kostja osas 250.22 eurot kuus (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud ½ lapsetoetust 40.00 eurot ja ½ lasterikka peretoetuse kolmandikust). V Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas on hageja on tõendanud, et ta ei ole võimeline tasuma kostjale elatist 250.22 eurot kuus ajavahemikul 23.10.2024-30.01.2025, s.o alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Hageja on hagis esile toonud, et ta on töövõimetu, kuid ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Samuti on hageja esile toonud, et tema tervislik seisund on halvenenud. Tervisliku seisundi halvenemise osas ei ole hageja tõendeid esitanud. Vaidlust ei ole selles, et 2024. aastas lõpus ja 2025. aasta alguses oli hageja töötu. Küll on hageja ise 04.03.2025 toimunud korraldaval istungil selgitanud, et ta tasub tööle naasmise järel elatise tagantjärele ära (vt dtl 68). Kõike eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud enda võimetust tasuda kostjale elatist 250.22 eurot kuus ajavahemikul 23.10.2024-30.01.2025. VI
lg 1 kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus.
2 lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Seega pidanuks kostja tõendama, et
lg-s 3 sätestatud baassummat (mis on väiksem
lg-st 1 tulenevast elatise suurusest) tuleb, kohaldades
ja § 102, suurendada kuni
lg-s 1 sätestatud suuruseni (vt Riigikohtu 30.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-9571/52, p 16). Olenemata kohtu selgitustest, ei ole kostja viidatut selgitanud ega tõendanud (vt dtl 189-190). Seega tuleb kostja osas lugeda mitte tõendatuks tema vajaduste määr, mis ületab
VII Tuginedes kõigele eelnenule, kohus leiab, et R. V. hagi V. V. vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus muudab Tartu Maakohtu 29.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-56018 väljamõistetud elatist ning mõistab R. V.lt igakuise elatise tütre V. V. kasuks alates 23.10.2024 kuni V. V. täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX eurot kuus (baassumma 272.76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54.96 eurot ja millest on maha arvatud ½ lapsetoetust 40.00 eurot ja ½ lasterikka peretoetuse kolmandikust). Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.