KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 27.06.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-11991 Tsiviilasi Y.Q-le eestkostja mä
§ 204
lg 1 sätestab, et eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma, seejuures arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid ning lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
§ 205
lg 3 kohaselt juhul, kui ei leita sobivat füüsilist või juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks täisealise elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
§ 178
lg 2 võimaldab määrata mitu eestkostjat, kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse. 9.2. Asja materjalidest nähtuvalt võib esineda huvide konflikt avaldaja poolt eestkostja ülesannete täitmisel korterihoonestusõigusega tehingu tegemisel. Samas nähtub seegi, et avaldaja suhted tütre ja pojaga on konfliktsed. Seetõttu ei saa määrata avaldajat ja tütart 3
(5)ühisteks eestkostjateks. Avaldaja on eestkostetava abikaasa, nad elavad koos ja avaldaja täidab eestkostetava isikuhooldusega seotud ülesandeid. Kohtu hinnangul mõistab avaldaja eestkoste olemust ja eestkostja ülesandeid, sh võimalikku huvide konflikti eestkostetava nimel tema varaga tehingute tegemisel. Eelnevat arvesse võttes on põhjendatud määrata isikuhooldusega seotud küsimustes eestkostjaks avaldaja. Avaldaja määramist eestkostjaks isikuhooldusega seotud küsimustes toetavad ka teised menetlusosalised. 9.
- Samadel kaalutlustel on põhjendatud määrata avaldaja eestkostjaks ka varaliste tehingute osas, ulatuses, mis ei ületa eestkostetava igakuist sissetulekut. Avaldaja ja eestkostetava vara ja kulud on üldjuhul ühised tulenevalt nende varale kohalduvast ühisvararežiimist. Asjas puuduvad tõendid, et avaldaja ei tegutseks eestkostetava huvides seoses igapäevase varaliste tehingutega. Võimalik huvide konflikt on tulnud kõne alla üksnes hoonestusõiguse tehinguga. Varahoolduse küsimustes eraldi eestkostja määramine ei oleks eelnevast tulenevalt mõistlik, vaid eestkostjat ülemäära koormav. 9.
- Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata eestkostjaks KOV varaliste tehingute osas, mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut. Tütart võib isikuomadustelt sobida eestkostjaks, kuid arvestades tema ja avaldaja konfliktseid suhteid ning asjaolu, et eestkostetav elab koos avaldajaga, kes on sobiv isik eestkostjaks, ei ole põhjendatud ega mõistlik määrata tütart eestkostjaks varahoolduse küsimustes. Rahvastikuregistri andmetel on eestkostetava elukoht Tallinnas, seega on ta kõige tugevamalt seotud Tallinna linnaga. KOVi määramisega eestkostjaks varahoolduse küsimustes nõustusid ka teised menetlusosalised. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Tütar esitas 12.03.2025 määruskaebuse ja palus määrata end KOV-i asemel eestkostjaks varaliste tehingute osas, mis ületavad eestkostetava igakuist sissetulekut. 10.
- Senise kohtupraktika järgi tuleb eestkostjana eelistada füüsilist isikut (nt (vt RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-98-11, p 26). Maakohus ei põhjendanud piisavalt, miks eelistas ta tütrele KOV-i. Samuti tuleneb kohtupraktikast, et võimalike eestkostjate (füüsiliste isikute) vahelised, inimestevahelised või isegi eestkostetava varaga seotud konfliktid ei ole takistuseks kellegi eestkostjaks määramisel (TlnRnK 23.04.2024, 2-23-11270, p-d 24–29). 10.
- Tütar leiab, et ta sobib eeskostjaks, mida isikuomaduse osas sisuliselt jaatas ka maakohus. Tütrel on isaga head suhted, nad kohtuvad regulaarselt. Kuid ilmselt seadis maakohus avaldaja huvid eestkostetava huvidest kõrgemale. Seevastu ei saaks tütrel olla tõsiseid konflikte avaldajaga seoses ühegi eestkostja seaduspärase ülesande täitmisega. Puuduvad tõendid, nagu tahaks tütar eestkostetava vara oma huvides ära kasutada või tekitada muul viisil varalist kahju.
- KOV ja poeg toetasid määruskaebust, avaldaja ja eestkostetav oma esindaja vahendusel vaidlesid sellele vastu. Avaldaja vastuses sisalduvad dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise ning tütre ja poja suhtes lähenemiskeelu kohaldamise taotlused. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu õiguslike ja faktiliste põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
- Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.
- Eestkostja valik on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 04.03.2015, 3-2-1-161-14, p 17). Käesoleval juhul selliseid rikkumisi ei esine, mistõttu ringkonnakohus ei saa maakohtu valikut teise eestkostja osas muuta. 4
(5)13.2. Õige ja asjakohane on tütre ning temaga nõustunud KOVi ja poja põhjendus, et üldjuhul määratakse eeskostjaks füüsiline isik (nii ka nt RKTKm 08.11.2017, 2-12-16865/101, p 12.1). See tingimus on aga täidetud, sest valdava enamuse eestkostetava asjade ajamine tehti ülesandeks tema abikaasale ehk avaldajale. KOVi õigused ja kohustused eeskostjana on piiratud tehingutega, mille väärtus ületab eeskostetava igakuist sissetulekut. Nii ei ole maakohus rikkunud kaebuses ega eespool viidatud
§-de 204 ja 205 mõttest tuleneva põhimõtet eelistada eeskostjana füüsilist isikut. 13.
- Ühtlasi sedastas maakohus õigesti ja seda ei ole kaebemenetluses ka otseselt kahtluse alla seatud, et tütar võib oma isikuomaduste ning tema ja eeskostetava vahelise suhte põhjal sobida eestkostjaks. Ringkonnakohtul ei ole alust seda järeldust muuta. Siiski ei tähenda see, et maakohus eksis lõppjärelduse tegemisel, et tütre ja avaldaja koos eeskostjateks nimetamine ei ole eestkostetava huvides ning just nende kahe isiku omavahelise konflikti tõttu ei sobi tütar täitma teise eeskostja ülesandeid talle jäävas piiratud osas. 13.
- Menetlusosaliste seisukohtadest ja toimikust nähtub üheselt, et suhted ühelt poolt avaldaja ning teiselt poolt eestkostetava laste (tütre ja poja) vahel on pingelised. Kuigi tütar väidab kaebuses, et see ei takistaks tal olema isa eestkostja, ei kõrvalda ta sellega kahtlust, et eestkostjana võivad tema otsustused olla pigem mõjutatud vastasseisust avaldajaga, mitte aga isa parimatest huvidest. Teiseks eestkostjaks sobivus
§ 204
lg 1 ja ka § 198 lg 1 tähendab käesoleval juhul mh seda, et puudub oluline konflikt mõlema eestkostja vahel. Nii on praegune olukord erinev kaebuses viidatud ringkonnakohtu varasemast praktikast, kus hinnati eeskostja kandidaatide vahelisi suhteid. Viidatud normide mõttega ei ole vastuolus, et KOV on eestkostja vaid olulisema väärtusega tehingute osas. Neil kaalutlustel otsustas maakohus õigesti, et tütar ei sobi teiseks eeskostjaks. Avaldaja määramist esimese eestkostjana ei ole praegu vaidlustatud.
- Eeltoodud põhjendustel pole ringkonnakohtul vaja uurida muid tõendeid kui neid, mis esitati enne vaidlustatud lahendi tegemist. Samuti ei saa kohus käesolevas asjas kohaldada lähenemiskeelde, sest need väljuksid vaidluse esemest. Neil kaalutlustel ja juhindudes TsMS § 331 lg 1 mõttest jätab ringkonnakohus avaldaja vastuses sisalduvad menetluslikud taotlused menetlemata.
- Eestkostetavale määratud esindaja tasu ja kulu jääb riigi kanda, sest talle määrati 15.08.2024 esindaja riigi arvel ilma hüvitamise kohustuseta. Kaebusega seotud muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Vaidluse sisu ja olemust silmas pidades pole õiglane panna kulusid TsMS § 171 lg 1 alusel tütre kanda. Puudub ka vajadus jätta kaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 3 ls 2 alusel riigi kanda. Kulude sellise jaotuse tõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata, v.a riigi õigusabi tasu, mille kohta kohus teeb täna eraldi määruse.
- Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 ja lg 3 ls 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)