Obsah (5)

§ 346§ 357§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-25-2418 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi I. Š. hagi B. Š. vastu abielu lahutam

§ 346

lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). 9. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 18.07.1980 Tallinna Perekonnaseisuametis (kanne nr. 1478). 10. Kohus kuulas vastavalt

§ 346lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära.

Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud juba rohkem kui 10 aastat tagasi, hageja soovib abielu lahutada. Kostjal oli vahepeal teine elukaaslane. Kostja abielu lahutamisega ei nõustunud, samas ei osanud ta põhjendada, miks ta sellega ei nõustu. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad juba üle 10 aasta lahus ja poolte abielulised suhted on ammu lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja

§ 357

lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine otstarbekas, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada. 2

1. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, § 66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 18.07.1980 sõlmitud abielu.
2. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele, kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele, abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulude jaotus
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

14.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda (st, hageja poolt tasutud riigilõiv jääb hageja enda kanda). /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 3