) § 271 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud tingimused. Kui kõik need tingimused ei ole täidetud, siis ei ole Tervisekassal seaduslikku alust eelluba väljastada ja taotletud ravikulusid katta. Isegi juhul, kui kõik
1 lg-s 1 nimetatud kriteeriumid on täidetud, ei tähenda see automaatselt, et taotlus tuleb rahuldada, vaid sellises olukorras peaks Tervisekassa otsustama loa andmise kaalutlusõiguse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2), võttes arvesse mh selliseid asjaolusid nagu ravimi hind, patsientide võrdne kohtlemine, Tervisekassa eelarvelised vahendid jmt. 3-25-2385
lg-s 2 sätestatu kohaselt moodustatud konsiiliumi 25.02.2025 protokolli järgi on Elevidys geeniravi, mille korral implementeeritakse inimese rakkude DNA-sse viirusvektori vahendusel mikro-düstrofiini kodeeriv pärilikkusaine jada. Ravimi eesmärgiks on asendada lihasrakus mittefunktsioneeriv düstrofiini valk uue DNA jada toodetud mikro-düstrofiiniga. Tulemuseks on oodata paranenud funktsiooniga lihasrakku ning haiguse progresseerumise aeglustumist või täielikku stabiliseerumist. Konsiilium on välja toonud valiku teadusartikleid, mis viitavad tehtud kliinilistele uuringutele ENDEAVOR ja EMBARK. Neist uuringutest on ENDEAVOR oma olemuselt I faasi uuring, kus hinnatakse ravimi ohutust ja käitumist organismis. Kuna I faasi kliiniline uuring ei ole loodud selliseks, et esmajärjekorras kontrollida ravimi efektiivsust, siis on selles uuringus tuvastatud andmed efektiivsuse kohta nõrga tõendusväärtusega. See uuring on veel aktiivne, st lõplikud tulemused ei ole selgunud ega avaldatud. EMBARK 3-faasilises uuringus hinnatakse samuti ravimi ohutust ja efektiivsust Duchenne’i lihasdüstroofiaga patsientidel. Ühe aasta möödumisel ravist ei saavutatud primaarsetes ravitulemuses statistiliselt olulist muutust. EMBARK uuringu kahe aasta jälgimistulemuste kohta ei ole veel avaldatud teaduspublikatsiooni, vaid ainult ravimitootja pressiteade. Geeniteraapia puhul on tegemist tõsise sekkumisega, millel võivad olla fataalsed tagajärjed. Seetõttu on oluline teha kliinilisi uuringuid pikema aja vältel, et veenduda nii uue ravimi ohutuses kui ka kliinilises kasus. Konsiiliumi protokolli koostamise hetkeks ei olnud Elevidys ravimiga surmajuhtumeid esinenud, kuid ravimitootja on 18.03.2025 avaldanud teadaande ravimit saanud patsiendi surmast. Tervisekassa ravimikomisjon (vt
Kokkuvõttes järeldati, et EMBARK uuringu esmane tulemusnäitaja ei näidanud ravimi paremust platseebo ees ja kahe aasta uuringutulemused on ebausaldusväärsed ning ravimi kliinilise efektiivsuse kasu vs praegune parim toetav ravi on tõendamata. Lisaks toodi välja, et lapsed, keda EMBARK uuringus uuriti, olid vanuses 4–8 aastat (kuni 9 aastat teisel aastal), mistõttu puudub teadmine, kas ja milline on raviefekt vanematel lastel või täiskasvanutel. Komisjoni hinnangul ei ole Elevidyse efektiivsuse kinnitamiseks ja selle saavutamise tõenäosuse hindamiseks praegu teaduslikke tõendeid. Tervisekassa nõustub ravimikomisjoni järeldusega. Elevidyse efektiivsuse kohta avaldatud uuringuraportid on teaduslikus vaates kallutatud, need on Elevidyst tootva ravimifirma poolt disainitud ja rahastatud, mistõttu on tulemuste tõenduse tase nõrk. Tõenduse hindamiseks ei saa kasutada ka ravimifirma kodulehel avaldatud pressiteadaandeid ja konverentsidel kasutatud postreid, kuna need ei ole publitseeritud teadusartiklid ega ole läbinud eksperthinnangute andmist retsensentide poolt (peer-review). Vaidluse all ei ole see, et taotlejal on vajadus ravi järele. Ka ravimikomisjoni hinnangul on katmata vajadus efektiivse ravivõimaluse järele lihasdüstroofia patsientidel suur. Küll aga puudub põhjendatud vajadus taotluses märgitud ravimi manustamiseks välisriigis, kuna ohutuse ja efektiivsuse andmed ei ole piisavad ning konkreetse seisundi ravikäsitlusena on Eestis olemas Tervisekassa rahastatud ravivõimalused, mis on kättesaadavad kõigile ravikindlustatud sarnase diagnoosiga patsientidele. Tervisekassal ei ole õiguslikku alust väljastada eelluba raviks välisriigis, sest kõik
Täitmata on: –
lg 1 p 1: ravi kuldstandard Eestis on regulaarne ja pikaajaline glükokortikosteroidi (GKS) suukaudne ravi, millega alustatakse eelkooli eas. GKS-l on haiguse progresseerumist edasilükkav mõju, kuid seda vaid osaliselt. GKS ei ole tervistava toimega ning on oluliste kõrvalmõjudega (nt kaalutõus, pikkuskasvu aeglustumine, neerupealise puudulikkus, vererõhu tõus jms). Kõik lihashaigusega patsiendid saavad tuge füsioteraapiast, abivahenditest (ortoosid, skolioosi korsetid, ratastoolid jms) ning suukaudsete 2
lg 1 p 3: ravimile ei ole Euroopa Liidus veel müügiluba antud, ravimitootja ja Euroopa Ravimiamet ei ole määratlenud ametlikke näidustuse kriteeriumeid Euroopa Liidus. Konsiiliumi hinnangul on Elevidys küll ainuke haigust modifitseeriva toimega raviviis, kuid selle pikaajalised efektiivsuse andmed on teadmata. Geeniravi võib olla ohtlike ja oluliste kõrvaltoimete või tüsistustega (sh surm), mille teket ei ole võimalik prognoosida enne ravimi manustamist. –
lg 1 p 4: konsiiliumi selgituse kohaselt ei ole selle ravivõtte puhul võimalik hinnata, kas eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50%. Diagnoositud haigus kuulub harvikhaiguste valdkonda ning ravimeetodid on teaduslikult uuritud, kuid väikeses populatsioonis. Käesoleva geeniravi ja paljude teiste sarnaste ravimite valdkonnas puuduvad teaduslikult väljatöötatud indikaatorid, mis aitaksid mõõta ravitõhusust. Kuna ravimi efektiivsus ei ole piisavalt tõendatud, siis ei saa hinnata ka eesmärgi saavutamise tõenäosust protsentides ja seetõttu ei saa lugeda seda kriteeriumit täidetuks. Maailmas lisandub kogu aeg uusi ravimeetodeid ja ravimeid, mida peetakse eelmistest paremateks. Tervisekassa on kohustatud võimaldama patsientidele ravi võrdsetel tingimustel ning ei saa patsiente eeliskohelda lähtuvalt nende vanusest, perekonnaseisust jm sotsiaalsetest teguritest. Kui Tervisekassal oleks kohustus pakkuda patsiendile parimat võimalikku ja uudset ravi, tuleks seda võimaldada kõigile kindlustatutele, sõltumata diagnoosist ja ravi maksumusest. USA pädeva asutuse FDA (Food and Drug Administration) heakskiit ravimile on indikatsioon, et ravimit on turvaline kasutada ja selle tootmisel tagatakse nõutavad standardid. FDA heakskiit ei anna samas piisavalt uuritud tõenduspõhist teadmist ravi pikaajalise efektiivsuse kohta ning ei sea kohustust lisada see ravikindlustuse paketti. FDA kiitis Elevidyse heaks nn kiirendatud heakskiitmise meetodil, mis tähendab, et ravimi kliinilist kasu, sealhulgas motoorse funktsiooni paranemist pikas perspektiivis, mis viiks patsiendi osalise või täieliku tervistumiseni, ei ole veel kindlaks tehtud. Ka konsiilium on toonud välja, et geeniravi puhul üksnes oodatakse osalist või täielikku haigusest tervistumist, kuid pikaajalised tulemused on teadmata. Osalist või täielikku haigusest tervistumist ei saa hinnata ilma pikaajaliste uuringuteta ning kuna neid uuringuid ei ole veel lõpuni viidud ja nende tulemusi avaldatud, ei saa väita, et Elevidyse puhul on tegemist teaduslikult tõestatud efektiivse ravimiga. Ühe patsiendi surma tõttu on praegu osad Elevidyse uuringud seisma pandud seoses vajadusega vaadata üle kliiniliste uuringute protokollid. Lapse õiguste konventsioonist tuleneb mh kohustus tagada, et lapsele ei osutataks ravi, mis ei ole piisavalt uuritud ja efektiivne. Kuna taotletav ravi ei ole Euroopas näidustatud ja ravimil ei ole Euroopas müügiluba, ei saa seda pidada usaldusväärseks ja kehtivatele standarditele vastavaks. Elevidyst manustatakse ühekordse infusioonina ja ravimi hind on erakordselt suur (3,2 miljonit USD ehk ca 2,8 miljonit eurot). Tegemist on maailma ühe kõige kallima ravimiga. Tervisekassa ravimite loetelus ei ole ühtegi ravimit, mille ühe ravikuuri maksumus oleks samas suurusjärgus. Tervisekassa kohustus hüvitada maailma kalleima ravimi kasutamise kulud muudaks ravimite farmakoökonoomilise analüüsi ning ravimite ja tervishoiuteenuste 3
Konsiiliumi hinnangust ei nähtu, et kõik raviviisid (sh GKS) oleksid taotleja puhul välistatud ja ainuvõimalik on Elevidys geeniravi. GKS on hinnatud üheks patsiendi tervist tõenäoliselt mõjutavaks raviviisiks, mis tooks parimaid tulemusi. Vaidlustatud otsuses on põhjalikult analüüsitud seda, mil määral on olemas tõenduspõhine teadmine Elevidyse ravimi rakendamisest, ning tuvastatud, et hetkel ei esine Elevidyse ravimil tõenduspõhist positiivset mõju ja veel ei ole teada ka kõik selle riskid. Elevidyse puhul ei ole tegemist kõrvaltoimetest vaba tervistava ravimiga, vaid sümptomite leevendamise ja edasilükkamisega. See, mil määral Elevidys on tervistav, ei ole teada, kuivõrd ravimi pikaajalise toime kohta puuduvad andmed. Tervisekassa ei saa lähtuda hüpoteetilisest ootusest, vaid tõenduspõhisusest ja faktidest. Seda, et ravim on alles katsetamisjärgus, ilmestab ka EL-s kehtiva müügiloa puudumine.
lg 1 p 1 tähenduses alternatiivse ravi puhul ei ole kohane vaadata üksnes võrreldavate ravimeetodite tulemust, vaid arvestatakse tavapärast ravistandardit ja praktikat sarnaste juhtumite puhul. Taotleja endine raviarst on Tervisekassale ravimi erandkorras kompenseerimise menetluse raames esitanud ravimi Calcort (deflasakort) kasutamise põhjenduse. Ravimi Calcort (toimeaine 6 mg, karbis 100 tabletti) orienteeruv hind on 33,41 eurot. Raviarsti hinnangul oleks maksimaalne raviannus 30 mg ehk 5 tabletti päevas, kuid selleni jõudmine sõltub taluvusest. Seegi kinnitab, et alternatiivne ravivõimalus on Eestis olemas. Iseseisev põhjus välisriigis ravi saamiseks ei saa olla taotleja soov saada kindlat ravi. Geeniteraapia puhul on oluline teha kliinilisi uuringuid pikema aja vältel, et veenduda nii uue ravimi ohutuses kui ka kliinilises kasus. Praegused uuringute tulemused on vastuolulised ja mõneti kallutatud. Uuringud ja teadusartiklid ei põhista eesmärgipärase tulemuse saavutamist ravimi manustamisel, kuna ei ole teada pikaajaline efekt tõenduspõhisuse arvestamiseks. 4
lg 1 p 4 eesmärgi täidab juba mis tahes parem tulem kui tahes lühikese aja jooksul. Sätte eesmärk on siiski tagada vähemalt 50% tõenäosusega, et ravi tulemusena isik terveneb. Mida lugeda konkreetsel juhul tervenemiseks, määravad arstid pikaajaliste ravitulemuste alusel, mida praegu ei esine. Arstlik konsiilium jõudis samuti järeldusele, et taotletud geeniravi puhul ei ole võimalik hinnata, kas eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50%. Kuna puudub piisav usaldusväärne teave ravi ohutuse ja efektiivsuse kohta pikaajalises perspektiivis, siis ei ole selle ravi eest välisriigis tasu maksmise kohustuse ülevõtmine põhjendatud. Tervisekassa on avalikku huvi hinnanud õigesti. See, et taotlejale on tehtud uuringud, mis ei välistanud Elevidyse ravi, ning teiste Duchenne’i lihasdüstroofiaga patsientide puhul ei ole taotletava ravimi manustamise näidustust kindlaks tehtud, ei muuda asjaolu, et võrdlusgrupi moodustavad kõik isikud, kellel on Duchenne’i lihasdüstroofia, ja ei tähenda, et neile ei tuleks vajadusel võimaldada sama geeniravi. Ühe isiku erikohtlemine ei saa olla lubatav, kui selleks puudub selge alus. Praegusel juhul selline selge alus puudub. Plaanilise välisravi kaudu välisriigis ravimi manustamine ei ole õigustatud. Ravimite erandina kompenseerimist reguleerib
Ka müügiloata ravimit on manustamiseks võimalik Eestisse tellida ning see on oluliselt lihtsam ja majanduslikult mõistlikum, kui saata patsient ravimi manustamiseks välisriiki. Segaduse vältimiseks tuleks ravimite manustamine välisravi korras välistada, v.a juhtudel, kus ravimi manustamine Eestis on tõendatult võimatu või ravimi manustamine on vajalik lisaks muu põhjendatud välisravi osutamisele. Ka müügiloata ravimi Eestisse tellimine peab siiski olema põhjendatud ja eelduskriteeriumid peavad olema täidetud. Asjaomast taotlust menetleb Tervisekassa eraldiseisvalt. Ravimi hinna arvestamisel on lähtutud taotleja esitatud eeldatavast raviarvest, millest ei nähtu detailne kulukomponentide kirjeldus ja hinnaarvestus. Samas ei ole eluliselt usutav, et suurema osa summast moodustavad transpordi- ja majutuskulud. Nt USA-s on ravimitootja määranud Elevidyse hinnaks 3,22 miljonit USD. Hüvitamisel tuleb võtta arvesse ravist saadava kasu suhet ravi maksumusega. Elevidyse hinna suurusjärku, Tervisekassa eelarvet ja taotluse asjaolusid arvestades ei ole ravi kulutõhus. Ravimi kuluefektiivsuse põhjalik hindamine ei saa rikkuda taotleja õigusi. Kuna teadusartiklite põhjal olid uuringutulemused vastuolulised, pidas Tervisekassa kaalutlusõiguse korrektseks teostamiseks oluliseks küsida täiendavalt ravimikomisjoni arvamust. Kuivõrd taotletav ravi on seotud konkreetse ravimiga, mitte ravimeetodiga, siis on ravimikomisjon kohane hindama ravimi mõjusid ning teadaoleva teabe alusel eesmärgi saavutamise võimalikkust. Hindamisel on indikaatoriks tervise paranemine ravi tulemusena – ravi on tulemuslik, tüsistuste ja kõrvaltoimete sagedus vähene. Praegusel juhul jõudis ravimikomisjon järeldusele, et Elevidyse puhul on vähetõenäoline jõuda eesmärgipärase tulemuseni. Vaide menetlemisel ei ole võetud arvesse vaidemenetluses esitatud uusi asjaolusid (st uus füsioteraapiline hindamine, ravimile kasutusloa andmine järjest rohkemates riikides, soov hüvitada ravimikulu vähemalt osaliselt). Vaides viidatud sama diagnoosiga patsientide ravi ei rahasta Tervisekassa. 4. H.F ja I.R esitasid vaidemenetluse ajal 04.06.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlused, milles palusid peatada Tervisekassa 16.04.2025 otsuse nr 159 kehtivus ning kohustada Tervisekassat võtma
lg 1 alusel üle H.F-i plaanilise välisravi ees tasumise kohustus vastavalt 07.02.2025 taotlusele. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.07.2025 määrusega asjas nr 3-25-2385 taotluse rahuldamata. 5
Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Tervisekassa 16.04.2025 juhatuse otsuse nr 159 kehtivus, kohustada Tervisekassat I.R-ilt üle võtma H.F-i plaanilise välisravi eest tasumise kohustus
¹ lg 1 alusel vastavalt I.R-i 07.02.2025 taotlusele ja kehtestada esialgne õiguskaitse kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. 6. Tallinna Halduskohus jättis 11.08.2025 määrusega (resolutsiooni p 6) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja õiguskaitse vajadus on ilmne (HKMS § 249 lg 1). Kaebajal on diagnoositud Duchenne’i lihasdüstroofia ning haigus on praeguseks jõudnud hilisambulatoorsesse staadiumi. Ka Tervisekassa ei ole vastu vaielnud, et kui kaebaja ei suuda enam iseseisvalt liikuda, mis võib juhtuda juba lähemal ajal, ei kvalifitseeruks ta tõenäoliselt enam taotletud välisravile Elevidys ravimiga (ajakriitilisus). Tallinna Ringkonnakohus H.F-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta tehtud 17.07.2025 määruses, et olukorras, kus taotlejal on ühest küljest tungiv esialgse õiguskaitse vajadus, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks hilisema kaebuse rahuldamata jätmise korral teiselt poolt seda, et solidaarsusel põhinevast ravikindlustuse eelarvest on tehtud ühe inimese kasuks väga suur väljamakse, ilma et selleks oleks täidetud seadusandja ettenähtud tingimused, ja alusetult saadud hüvitise ravikindlustuse eelarvesse tagasisaamine on eelduslikult võimatu, ei ole piisav üksnes hinnang, et kaebuse rahuldamine ei ole ilmselgelt välistatud, vaid kaebuse rahuldamine ning Tervisekassal taotletud ravi rahastamise kohustuse tekkimine peaks olema tõenäoline. Seega tuleb esmajoones hinnata
Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui see kahjustab ülemäära avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi. Juhul kui taotlejal peaks HKMS § 254 lg 2 alusel tekkima kohustus saadu tagasimaksmiseks, ei saa eeldada, et esialgse õiguskaitse määruse alusel välja makstava hüvitise tagasinõudmine oleks reaalselt võimalik. Nõuet ei tagaks reaalselt käendus ega osaühingu osa pant, kuna ettevõtte ja kaebaja isa maksevõime kohta ei ole jätkuvalt usaldusväärset teavet esitatud.
¹ lg 1 p 1 esimene alternatiiv on täidetud, kuna asjas ei ole seni esitatud veenvaid argumente selle kohta, mis viitaks reaalsele sama ravi osutamisevõimalusele Eestis. Pooled ei vaidle selle üle, et taotletav tervishoiuteenus on taotlejale näidustatud (
Seega on küsimus
¹ lg 1 p-de 3 ja 4 eelduste täidetuses, samuti on küsimuse all
Seadusandja on seadnud sotsiaalpoliitilistel kaalutlustel piirangud sellele, millise ravi rahastamise kohustuse riik saab üle võtta. Tervisepõhiõigusega (PS § 28 lg 1) seotud riigi kohustuse ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et sotsiaalsete põhiõiguste maht sõltub riigi majanduslikust olukorrast ning sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus. Tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus juhul, kui ravimi taotletud toimet ja ohutust nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis kinnitavad olemasolevad teaduslikud uuringud on representatiivsed ja usaldusväärsed ning puuduvad märkimisväärsed argumendid ja uuringud, mis seaks viimaste tulemused kahtluse alla. Ehk seadusandja ei ole ette näinud eksperimentaalravi rahastamist, kui selle efektiivsus on veel kahtluse all. Praeguses asjas antud arstliku konsiiliumi ja ravimikomisjoni hinnangud erinevad oma lõppjärelduses ravimi tõendatud meditsiinilise efektiivsuse osas, samas kui üksikküsimustes on arvamused ka 6
Seega ei ole kaebus asjas praegu esitatud tõendeid arvestades sedavõrd perspektiivikas, et see õigustaks esialgse õiguskaitse viivitamata kohaldamist viisil, mis vastaks kaebuse eesmärgi saavutamisele.
-i ja Tervisekassa seaduse sätteid eesmärgipäraselt ja süstemaatiliselt tõlgendades tuleb põhiasja lahendamisel tõenäoliselt asuda seisukohale, et
lg 2 ja § 271 kohaselt tervishoiuteenuse hüvitise maksmine välisriigis tervishoiuteenuse osutamisel on põhjendatud ainult juhul, kui asjaomast teenust ei ole objektiivsel põhjusel võimalik Eestis füüsiliselt osutada, sellekohaste meditsiiniseadmete või -tarvikute, kvalifitseeritud tervishoiutöötajate, tehnilise valmisoleku jms puudumise tõttu, mistõttu on vältimatu teenuse osutamine välisriigis. Tegemist on olulise kõrvalekaldega ravikindlustushüvitise territoriaalsuse põhimõttest, mille vältimatus peab olema tõendatud. Siinsel juhul pole see nii. On kaalukates avalikes huvides, et Eesti ravikindlustuse vahenditest rahastatakse ning arendatakse mitte mistahes riigi, vaid just nimelt Eesti tervishoiusüsteemi, mille üheks oluliseks osaks on muu hulgas uudsete ravimite ja ravimeetodite kasutamise kogemuse omandamine. See tõstab kasu kõikidele potentsiaalsetele Eesti ravikindlustatud patsientidele, tagades raviraha otstarbekat kasutamist. Pole tõendeid selle kohta, et Eesti tervishoiuasutused ja -töötajad ei ole objektiivselt võimelised kaebaja taotletavat protseduuri tegema ja kvaliteetset ravi (ettevalmistust, läbiviimist, jälgimist jne) tagama.
lg 8 sätestab, et Tervisekassa võib kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja kirjalikul taotlusel, millele on lisatud kindlustatud isikut raviva arsti kirjalik seisukoht, mõjuvatel põhjustel ja
lõikes 2 ning § 44 lõigetes 5 ja 6 sätestatud kriteeriume arvestades üle võtta kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajaliku ja ravimite loetelusse kantud või müügiloata ravimi müügi korral osa ravimi jaemüügihinnast, välja arvatud omaosaluse alusmäär. Sellest sättest tuleneb otsesõnu, et ravimi hüvitamine on erandkorras võimalik isegi juhul, kui see pole saanud müügiluba. Asjaolu, et peale ravimi tootja hoiatuste ja selgituste võivad seni veel puududa ettenähtud korras heaks kiidetud ravijuhendid jne, pole meditsiinis tavapäratu ega välista
lg 8 kohaldamist, uudse ravi korral lähtubki tervishoiuteenuse osutaja oma arstlikust otsusest ja eetikast. Ka muudes riikides (sh AÜE-s, USA-s, kus kaebaja on ravi soovinud saada) on arstid uue ravimi Elevidyse kasutamisel ilmselt lähtunud samadest põhimõtetest. Kuid juhul, kui Eesti tervishoiuteenuse osutaja keeldub konkreetsele patsiendile ravi osutamisest viimase soovitud ravimiga, lähtudes oma arstlikust hinnangust (ravimi ohutus, efektiivsus, kahju-kasu kaalumine), ei ole isikul õigust nõuda sama ravi välisriigis rahastamise ülevõtmist Tervisekassa poolt. Vajaduse korral tuleks selline ravi osutamise vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.