KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 30.05.2025, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-8680 Tallinn, XXX

§ 115

lg 1 koosmõjus MTÜS § 32 lg-ga 2, mille järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et täitis kohustusi juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause). 23.

1. Seega peab hageja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Kostjal endise juhatuse liikmena oli omakorda võimalus tõendada, et ta tegutses mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (RKKo 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 12; 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 12; 21.04.2021, 2-17-3478 p 12). 23.
2. Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus ja asjas kogutud tõenditega on tõendatud, et on ühingule on tekkinud varaline kahju 900 eurot (

§ 127lg 1 ja § 128), kuna töövõtja ei tagastanud korteriühistule tasutud ettemaksu.

Rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4) – kui kostja ei oleks andnud korraldust tööde 7 teostamiseks, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kostja juhatuse liikmena vastutab oma kohustuste rikkumise eest. Kostja oli teadlik, et ta on juhatuse liikme kohalt tagasi kutsutud. Samuti pidi kostja olema teadlik, et ühistu liikmed otsustasid jätta xxx OÜ-ga lepingu sõlmimata. Juhul, kui kostja ei teadnud otsuse tulemusest ja leidis, et tal on endiselt juhatuse liikme pädevus, siis tulnuks kostjal hoolsa juhatuse liikmena välja selgitada, mida liikmed otsustasid. Kostja pidi olema teadlik ka sellest, et uus juhatus katkestas 30.05.2024 kortermaja juurde saabunud xxx OÜ töö ja tellingute paigaldamise. Seega pidi kostja mõistma, et ühistu nimel veel 02.05.2024 xx OÜ-le 2500 euro kandmine tõi (või vähemalt möönma, et võib tuua) ühistule kahju (kulutused, mille kandmist ühistu liikmed ei olnud otsustanud). Seega vastutab kostja viidatud kahju tekkimise eest. 23.8. Vaatamata eeltoodule leiab kohus, et ka hagejal oli osa kahju tekkimisel (

§ 139lg 1 ja 2).

Hageja oleks saanud kahju tekkimise välistada või selle ära hoida, kui ta oleks teatanud kohe peale uue juhatuse valimist remonttöid teostavale xxx OÜ-le kostja volituste lõppemisest. Hageja tegi seda alles 02.05.2024 (dtl 26). Samuti saanuks hageja kaaluda töövõtjaga tööde peatamist, et otsustada vajalikus ulatuses remonttööde tegemine. Kohus loeb 29.10.2024 kirjaga (dtl 13) tõendatuks, et ka uus hageja juhatus mõistis osaliselt korstnate remontööde kiireloomulisust. Sama oli selgitanud kostja 07.04.2024 teates (dtl 168-169). Hagejal oleks olnud võimalik töövõtjaga arutada, kas remonttöid oleks olnud töövõtjal võimalik teostada ka muul moel s.t liitmikega toru asemel paigaldada metallsukk, sarnaselt sama aasta oktoobris teostatud töödele (dtl 171). Lisaks ei selgu töövõtja 10.05.2024 kirjast (dtl 31), kas kogu tagastamata summa (900 eurot) oli seotud tellingute paigaldamisega ja seetõttu vajalik töövõtja kulutuste katteks. 23.

1. Osundatust tulenevalt tuleb arvestada hageja osa kahju tekkimisel ja hageja nõue rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ventilatsioonilõõri püstiku remonditööde parandamistöödega tekitatud kahjuna 600 eurot.
2. Ukse avamisega tekitatud kahjust 24.
3. Hageja nõuab kostjalt seoses korteriühistu kaasomandis oleva ruumi luku avamisega seotud kulutuste hüvitamist 334,90 eurot. Kuivõrd kostja ühisomandis olevaid ruume üle ei andnud, siis tellis hageja juhatus 04.05.2024 Lukuabipood OÜ-lt lukkude avamise. Ühistu kulutas 315 eurot lukkude avamiseks (dtl 34) ja 19,90 eurot uue luku ostmiseks (dtl 35). Kostja leidis, et nad olid kokku leppinud ruumi üleandmise 07.05.2024 kl 19 ja seetõttu ei olnud hageja kulutused 04.05.2024 põhjendatud. 24.
4. Korteriühistu juhatus palus kostjalt 16.04.2024 dokumentide üleandmist ning juhtis tähelepanu, et seda peaks tegema 14 päeva jooksul (dtl 33). 03.05.2024 e-kirjaga anti kostjale korduv tähtaeg dokumentide üleandmiseks 07.05.2024 kl 19 XXX 16 KÜ koosolekuruumis (dtl 32, 56). 24.
5. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, TsÜS § 35). Kostja jättis küll dokumendid ja ruumid üle andmata, kuid 03.05.2024 kirjas (dtl 32) andis hageja kostjale tähtaja 07.05.2024 dokumentide ja ruumi üleandmiseks. Hageja ei ole tõendanud ka asjaolu, et 04.05.2024 sai talle teatavaks, et kostja kustutas dokumente ja oleks võinud need hävitada. Juhul, kui hageja uuel juhatusel see kahtlus tekkis, siis saanuks hageja juhatuse liige sellest kostjale teatada ja nõuda viivitamatult ruumide ja dokumentide üleandmist. Kohtu hinnangul ei tõenda esitatud Xxx.ee väljavõte (dtl 160-167), et kostja asus peale hageja 03.05.2025 kirja saamist dokumente hävitama, kuna kanded puudutavad perioodi 02.01.2024-15.04.
6. 24.
7. Osundatust tulenvalt tuleb hageja nõue 334,90 euro nõudmiseks jätta rahuldamata.
8. Menetluskulud 8 25.
9. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulude poolte endi kanda, kuna kohus rahuldas hagi osaliselt. 25.
10. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik