1-25-3558/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2025, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-25-3558 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Erki Askirko süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Erki Askirko (isikukood 38808030027), apellatsioon juuli 2025 otsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohus karistas
4. juulil 2025 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Erki Askirkot karistusseadustiku (KarS) KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi, mõistes 2 aasta pikkuse vangistuse. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ära kandmisele 6 kuu pikkune vangistus, mille kandmise alguseks oli
5. aprill
6. Maakohus jättis KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud osa karistusest ehk 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui E. Askirko ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.
7. Sama kohtuotsusega jättis maakohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel E. Askirko menetluskuludest riigi kanda kaitsjatasu 131,76 eurot ning mõistis E. Askirkolt KrMS § 180 lg 1 alusel välja riigituludesse menetluskuluna kokku 1965,84 eurot. Menetluskulud koosnesid riigi õigusabi kulust kohtueelses menetluses 636,84 eurot ja sundrahast 1329 eurot. E. Askirkol tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 163,82 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.
8. Tartu Maakohtu
9. juuli 2025 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Askirko, kes palub muuta menetluskulude tasumise korda. Süüdimõistetu palub lükata menetluskulude tasumise kuupäeva edasi vabanemisele järgneva kuu viimase kuupäeva peale, kuna vanglas puudub E. Askirkol igakuine sissetulek ja võimalus tasuda igakuiseid makseid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
10. Ringkonnakohus on seisukohal, et E. Askirko apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
11. Kuna maakohus lahendas E. Askirko kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
12. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
13. peatüki
14. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
15. Apellatsioonis ei viita E. Askirko sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdimõistetul olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. E. Askirko kinnitas maakohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde ning selle sõlmimine oli tema tõeline tahe. Seejuures on maakohus süüdimõistetule selgitanud menetluskulude tasumise korda ning see oli E. Askirkole arusaadav. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole E. Askirkol apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2