lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne Tõnts Kaebuse esitaja Vahe Manukjan (ik 38503314922; elukoht x x x; tel + x; e-post x) Kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, lepinguline RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-134 kohus otsustas:
V. Manukjani kaitsja esitas maakohtule 27.06.2025. a kaebuse, milles taotleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista kaebuse esitajale põhikaristuseks
Kaebaja ei vaidlusta väärteoprotokollis tuvastatud asjaolusid, küll aga ei nõustu temale mõistetud karistusega. Kaebaja nõustub selles osas kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohane meede kaebaja karistamiseks on mingiks ajaks juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebaja leiab, et põhikaristusena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 4 kuuks on ebaproportsionaalne toimepandud teoga. Kaebaja on eksimust tunnistanud ning kahetseb toimepandud rikkumist. Kohtuväline menetleja on selle põhjendamatult jätnud tähelepanuta. Nagu kaebaja ülal märkis, nõustub ta sellega, et teda tuleks karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid seda mitte 4 kuuks. Juhtimisõiguse piiramine ka lühemaks perioodiks omab mõju kaebajale, et ta oleks edaspidiselt liikluses hoolsam ning ei jätkaks samaliigiliste väärtegude toimepanemist. Kaebaja arvates on piisav temalt juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. See karistus jääb alla keskmise, mis on põhjendatud kuivõrd kaebaja oma tegu kahetses, mis on kergendavaks asjaoluks, kuid mida kohtuväline menetleja arvestanud ei ole. Kaebaja hinnangul 2 kuulise juhtimisõiguse äravõtmisega on kaitstud ka õiguskorra huvid piisaval määral. Kohtuvälise menetleja esindaja ei olnud oma kohtule esitatud seisukohas nõus kaebusega ja karistuse muutmisega. Kohtuvälise menetleja otsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks menetleja on just sellise karistusliigi valinud ning peab lisaks vajalikuks märkida, et mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt kõrvaldada. Menetlusalune isik, kes on läbinud mootorsõiduki juhi koolituse on teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest. Eeltoodust tulenevalt on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning end õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega nende tagajärgede eest kaitsta. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et seadusandja on
lg-tes 1 – 4 karistust puudutavate alam- ja ülemmäärade kehtestamisel lähtunud asjaolust, et karistus peab olema proportsionaalne isiku süü suurusega. Seega on juba seadusandja teinud menetleja eest eelotsuse, et mida suurem on sõidukiiruse ületamine, seda karmim on karistus. Ei ole mõeldav, et § 227 lg 1 ja lg 4 eest määratav karistus on võrdne. Olulisem karistuse kui tulemi poolest on isiku süü piiritlemine. Isik on süüdi, kui ta on toime pannud süüteo, mis vastab mõnele karistusseadustikus või eriseaduses sätestatud koosseisule ja on õigusvastane.
Süü suurus oleneb selle teo toimepanemise asjaoludest. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 70 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h. Seega menetlusalune isik ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 27 km/h. Seadusandjagi on määratlenud läbi kõrgema karistusmäära selle teo ohtlikkuse. 2
Liikluskorraldus on ka sama liikleja enda ohutuse tagamiseks. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks märkida, et otsuse tegemisel ei ole arvestatud kahetsuskirja kergendava asjaoluna, sest korduv samaliigiliste liiklusnõuete rikkumine näitab seda, et isik ei saa oma rikkumistest aru ega saa järelikult neid ka puhtsüdamlikult kahetseda. Karistus ei saagi olla selle kandjale mugav, ega ka liialt represseeriv vaid peab olema mõjus. Samas juhtimisõigust omava isikuna pidi menetlusalusele isikule olema teada, et korduv samalaadiline rikkumine viib lõpptulemusena raskema tagajärjeni, milleks juhtimisõiguse äravõtmine pikemaks ajaks võib olla. Tulenevalt eeltoodust leiab kohtuväline menetleja, et väärtegu on toimepandud tahtlikult ja määratud karistus on proportsionaalne isiku süüga. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, kohtuvälise menetleja seisukoha ning kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
Süüdistuse asjaoludes on haakuvalt kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud infoga märgitud, et V. Manukjan liikles asulavälisel teel alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. Selles osas kohus täpsustab materiaalõiguslikku alust, mida V. Manukjanile ette on heidetud. Nimelt rikkus V. Manukjan asulavälisel teel 70 km/h alas 101 +/4 km/h liigeldes ennekõike
lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorralduvahendiga lubatud kiirusest, mitte ei saa talle ette heita üksnes
lg 1 p 1 rikkumist, mis kehtestab asulavälisel teel suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. Küll aga saab nimetatud sätteid kogumis vaadelda ning ka asjaolu, et
lg 5 p 3 viide kohtuvälise menetleja poolt on tähelepanuta jäänud, ei väära süüdistusse kantud asjaolu, et hoolimata asulavälisest teest oli antud teelõigul suurimaks lubatud kiiruseks 70 km/h. Tuvastatav on, et V. Manukjan pani teo toime vähemalt otsese tahtlusega, kuivõrd ka oma kahetsuskirjas viitab ta asjaolule, et ala, kus ta liikles, on vahetult linna sisse sõites Olerexi bensiinijaama ringtee juures – kogenud autojuhile ei saa tulla üllatusena asjaolu, et linna piirile ning ringteele lähenedes on piirkiirus turvalisuse kaalutlustel tavaliselt alandatud ning seal veel 101 +/- 4 km/h liigeldes peab juht vähemalt möönma süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist. Seda enam, et karistusregistri andmetel (PPA toimik lk 9) on V. Manukjanil kokku 3 kehtivat väärteokaristust just
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, kuivõrd liikluses eesootava ürituse korraldamisega seotud mõtete mõtlemine ei vabasta juhti vastutusest. Samuti puuduvad väärteomenetlust välistavad asjaolud ning VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. 2. Karistus Kaitsja vaidlustab kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistust, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.
lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Täiendavalt võimaldab
lg 5 p 1 lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliiki ja ka karistuse suurust peab maakohus igati põhjendatuks, proportsionaalseks ning eripreventiivset eesmärki täitvaks. Süü suuruse sisustamisel
Manukjani süü suurus pisut alla keskmise, kuivõrd nimetatud väärteo kvalifikatsiooni alla jäävad kiiruse ületamised 21-40 km/h, V. Manukjan ületas kiirust 27 km/h. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga aga selles, et karistust kergendav asjaolu puhtsüdamliku kahetsuse näol puudub – kuivõrd V. Manukjanil on kolm kehtivat karistust
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest perioodil 28.05.2024-29.07.2024, seejuures kehtiv karistus ka
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, mis arusaadavalt oli seotud viimase,
lg 2 kehtiva karistuse kandmise ajal juhtimisõiguse keelust hoolimata mootorsõiduki juhtimisega, on seisukohal, et avaldatud kahetus ei saa enam olla puhtsüdamlik. Kohus märgib ka, et kaks kehtivat karistust
lg 2 on seotud kiiruse ületamistega, mis on toime pandud ühel ja samal kuupäeval. See näitab, et üle lubatud piirkiiruse sõitmine on V. Manukjani elustiiliks ning seetõttu ei saa ka tema kahetsust puhtsüdamlikuks pidada. V. Manukjani üldine suhtumine kehtivatesse liiklusreeglitesse on ükskõikne, mis õigustab sel korral ka keskmisest suurema karistuse määramist – nimelt peab karistus olema eripreventiivses mõttes mõjus ning olles kord juba
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.