KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. mai 2025 Tsiviilasja number 2-24-13837 Tsiviilasi Sergei Prot

) §-s 157 sätestatud tähtaeg. Täitemenetluse registrist nähtub, et täiteasjas nr 189/2009/443 on täitedokumendiks Tartu Maakohtu

1. veebruari
2. a lahend tsiviilasjas nr 2-07-42783, sissenõudjaks Tiit Tali. Täiteasjas on täitmisel viidatud lahendiga avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõistetud nõue, samuti täituri tasu ja täitekulude nõuded. Nõuded on osaliselt rahuldamata. Täitemenetlus alustati
3. aprillil 2009.

§ 157lg 1 enne 5.

aprilli 2011 kehtinud redaktsiooni järgi oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Sama sätte alates 5. aprillist 2011 kehtiva redaktsiooni järgi on sellise nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Aegumistähtaeg algab kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (

§ 157lg 2).

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse

§ 157lg 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 5.

aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldanud, et enne

1. märtsi 2011 2 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
2. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg (RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p 13; 16.12.2013, 3-2-1-141-13, p 22). Täiteasjas nr 189/2009/443 oleksid täitedokumendist tulenevad nõuded

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt aegunud kõige varasemalt

1. aastal. Täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud
2. märtsil 2011 seega aegunud. Neile hakkas alates
3. märtsist 2011 kulgema kehtiva

§ 157lg 1 kohane 10-aastane aegumistähtaeg.

VÕSRS § 9 lg-st 4 lähtuvalt on aegumise ümberarvutamise algusajaks

1. aprill
2. Täidedokumendist tulenevate nõuete täitmine sai kõige varasemalt aeguda seega alates
3. aprillist
4. Kuna nõuete täitmise aegumise katkemise ega peatumise aluseid ei ole, aeguski nõude täitmine alates
5. aprillist
6. Täitemenetlus tuleb TMS § 223 1 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest (TMS § 223 1 lg 6). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7. Sissenõudja palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada. Sissenõudjalt peteti välja 750 000 krooni. Raha kättesaamiseks pöördus sissenõudja avaldaja vastu kohtusse. Kohtusse pöördumisel tuli sissenõudjal tasuda riigilõivu 30 000 krooni. Kohus otsustas avaldajalt küll kahju välja mõista, kuid kohtutäitur ei saanud võlglase käest midagi. Sissenõudja ei saanud kohtutäiturit vahetada. Riik ei aidanud õiglust jalule seada. Riik lühendas aega, mil võlglane oma vara peitma peab, kümnele aastale. Riik tegi seda tagantjärele, kuivõrd enne oli selleks ajaks 30 aastat. Kohus otsustas praeguses asjas, et avaldajal on õigus ja sissenõudja peab kahju kandma. Selle otsustusega mittenõustumisel peab sissenõudja riigile rohkem maksma kui avaldaja pidi maksmiskohustuse lõpetamiseks. Riik ei peaks kaitsma kahju tekitajat rohkem kui kannatanut. Kohus ei arvestanud avaldaja pahatahtlikkust ega maksetest kõrvale hoidmist. Põhiseaduse järgi on igaühel õigus ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
8. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud sissenõudja kanda.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
11. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib vastusena kaebuse väidetele järgmist. 8.1.

§ 157lg 1 kuni 4.

aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva

§ 157

lg 1 redaktsiooni kohaselt on

§ 157lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg 10 3 aastat.

Erandiks on täitedokumendiga tunnustatud kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad või kriminaalmenetluse raames tsiviilhagiga esitatud nõuded. Nende nõuete puhul on täitmise aegumistähtaeg 20 aastat (

§ 157lg 11).

Nimetatud erand on siiski kohaldatav alates

1. aasta
2. juulist jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tulenevate nõuete osas (VÕSRS § 9 lg 5). Täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise aegumistähtaeg algab

§ 157

lg 2 järgi kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Alates 5. aprillist 2011 kehtiva

§ 157

lg 1 redaktsiooni vastuvõtmisega lühendati seega täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise aegumistähtaega, kuid sissenõudjale anti pärast vastava muudatuse jõustumist VÕSRS § 9 lg 4 alusel siiski piisavalt pikk aeg, s.o 10 aastat, täitedokumendist tulenevate nõuete täitemenetluses sissenõudmiseks (vt ka RKTKo 17.10.2013, 3-2-1-116-13, p-d 12 ja 13). Aegumistähtaja lühendamine täitedokumentidest tulenevate nõuete osas oli seadusandja valik. Kohus ei saa jätta

§ 157

lg 1 ega VÕSRS § 9 lõiget 4 kohaldamata üksnes põhjusel, et sissenõudja on sellele vastu. Ringkonnkohtu hinnangul ei ole kõnealused sätted põhiseadusvastased. Sissenõudja viidatud Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 25 tulenev õigus ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele ei ole piiramatu põhiõigus. Tegemist on lihtreservatsiooniga põhiõigusega, mida saab seaduse alusel ja seadusega kooskõlas piirata (I. Jäätma, I. Pilving. PS § 25, p 36 – Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne, 2020). Maakohus tuvastas, et täiteasjas nr 189/2009/443 täidetav sissenõudja nõue tuleneb Tartu Maakohtu 20. veebruari 2009. a lahendist tsiviilasjas nr 2-07-42783. Kohus leidis

§ 157lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 4 alusel põhjendatult, et nõude täitmine aegus alates 5.

aprillist

1. 8.
2. Sissenõudja väidete kohaselt on avaldaja (võlgnik) enda vara varjanud ja hoidnud täitemenetlusest teadlikult kõrvale. Samas ei ole sissenõudja täpsustanud, millistel asjaoludel tema sellised hinnangud põhinevad. Ainuüksi sissenõudja sellekohased üldsõnalised väited ei ole piisavad, et jätta

§ 157lg 1 või VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamata.

8.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et täitemenetlus tuleb TMS § 223 1 lg 1 alusel lõpetada.
2. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Määruskaebuses sissenõudja seda maakohtu otsustust ei vaidlusta. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel sissenõudja kanda, kuna sissenõudja määruskaebus jääb rahuldamata.
3. Avaldaja ei esitanud ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Kulude kandmine ei nähtu ka asja materjalidest. Avaldajal ei ole määruskaebuse menetluses TsMS § 174 lg 1 järgi seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.
4. Sissenõudja tasus määruskaebuse eest riigilõivu 30 eurot. Hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Avaldusest nähtuvalt pöördus avaldaja enne maakohtule avalduse esitamist täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri poole. Kohtutäitur jättis täitemenetluse lõpetamata, 4 kuna sissenõudja esitas sellele vastuväite (dtl 6). Avaldaja ei pidanud RLS § 22 lg 1 p 11 1 järgi avalduse eest seega riigilõivu tasuma. Kuna maakohtule esitatud avalduse eest ei tulnud riigilõivu tasuda, ei tule RLS § 59 lg 15 järgi tasuda riigilõivu ka maakohtu asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamise eest. Sissenõudjal on TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi õigus saada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv tagasi. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb märkida pangakonto number, millele riigilõivu tagastamist soovitakse, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 5