KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-24-136294 Määruse tegemise aeg ja koht 6. jaanuar 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi Bondora AS hagi E. U. vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoim
§ 429
lg 3 sätestatule vastamise tähtaja märkides, et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.
- Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel ja rõhutab, et selgitas hagejale olukorda enne hagi esitamist veel vastuväites maksekäsu kiirmenetluses, esitades ühtlasi raha tagastamist tõendava maksekorralduse ning enne hagile vastuse koostamist küsis kostja esindaja täiendavalt 31.10.2024 hagejalt hagi ekslikkuse kohta soovides vältida menetluskulude tekkimist. Lisaks sellele oli kostja sunnitud oma positsiooni kaitsmiseks esitama politseile kuriteoteate ning pangale järelepärimise tõendite kogumise ja asjaolude väljaselgitamise eesmärgil oma lepingulise esindaja abil. Kuriteoteate alusel algatas politsei kriminaalasja nr
- Kostja taotleb hagejalt menetluskulu 1614,06 euro väljamõistmist.
- Hageja taotleb 18.12.2024.a. esitatud seisukohas menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja märgib, et hagiavaldus esitati kostja vastu 2024.a oktoobris. Laenuleping sõlmiti poolte vahel 23.05.
- Kuigi kostja on viidanud oma hagiavalduse vastuses sellele, et tema isikuandmeid kasutati väidetavalt tema teadmata ära ja laenulepingut ei sõlminud tema, siis kriminaalmenetluse alustamise teatise kuupäevast on selge, et vastavasisulise avalduse esitas kostja peale hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist. Hageja on seisukohal, et võimalikud menetluskulud, mis on kostjal tekkinud, on tekkinud tema enda tegevuse(tuse) tõttu. Juhul, kui kostja oleks esitanud kriminaalmenetluse avalduse varem (nt enne hagiavalduse esitamist, enne maksekäsu kiirmenetluse esitamist või veelgi varem, arvestades, et laenuleping sõlmiti 2022.a), ei oleks hageja pidanud kohtumenetlust alustamagi. Seetõttu on ka ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda olukorras, kus kostja on pidanud sisuliselt vastutusest vabanemiseks esitama avalduse PPA-le, kuid pole seda teadmata põhjusel mõistliku aja jooksul teinud. Kui inimese põhiõigusi on rikutud (st kasutatud tema isikuandmeid ja sõlmitud mingisuguseid lepinguid isiku teadmata), siis iga mõistlik inimene teavitab sellest vastavaid instutsioone esimesel võimalusel. Hageja leiab, et kostja esitatud menetluskulude nimekiri on ilmselgelt ülepaisutatud ning hageja vaidlustab nii nende maksumust kui ka ajalist kestust. Kostja välja toodud ajakulu 9h 48min hagivastuse koostamisele ja menetluskulu nimekirja esitamisele ei vasta eluliselt tõele. Kostja on esitanud küll hagivastusega ohtralt lisasid (nt PPA veebilehekülje väljavõte 53-l leheküljel), kuid mitmed kostja esitatud lisad ei oma mingisugust puutumust käesoleva tsiviilasjaga. Kuivõrd päring Swedbanki ja kriminaalasja alustamine on tehtud kostja enda poolt, 53 lehekülje kopeerimine PPA veebilehelt ei saa olla keskmisest ajamahukam töö, siis 3
(5)leiab hageja, et mõistlikud menetluskulud saaksid olla maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Hageja juhib tähelepanu, et tal on kulunud 6x vähem aega hagiavalduse koostamiseks, tõendite komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks. Hageja taotleb riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (lg 3). Kohus võtab hageja hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 7.
§ 429
lg 3 sätestatule andis kohus kostjale tähtaja omapoolse seisukoha avaldamiseks hageja hagist loobumise avaldusele ja märkis, et kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 7.1 Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel ja rõhutab, et selgitas hagejale olukorda enne hagi esitamist veel vastuväites maksekäsu kiirmenetluses, esitades ühtlasi raha tagastamist tõendava maksekorralduse ning enne hagile vastuse koostamist küsis kostja esindaja täiendavalt 31.10.2024 hagejalt hagi ekslikkuse kohta soovides vältida menetluskulude tekkimist. Kostja taotleb hagejalt menetluskulu 1614,06 euro väljamõistmist (dtl 185). 7.2 Hageja taotleb 18.12.2024.a. esitatud seisukohas menetluskulude jätmist TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hageja märgib, et hagiavaldus esitati kostja vastu 2024.a oktoobris. Laenuleping sõlmiti poolte vahel 23.05.
- Kriminaalmenetluse alustamise teatise kuupäevast on selge, et vastavasisulise avalduse esitas kostja peale hagiavalduse esitamist ja menetlusse võtmist (kuriteoteade esitati 11.11.2024.a). Hageja seisukohal, et võimalikud menetluskulud, mis kostjal on tekkinud, on tekkinud tema enda tegevuse(tuse) tõttu. Juhul, kui kostja oleks esitanud kriminaalmenetluse avalduse varem, ei oleks hageja pidanud kohtumenetlust alustama, mistõttu on ka ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda olukorras, kus kostja on pidanud sisuliselt vastutusest vabanemiseks esitama avalduse PPA-le, kuid pole seda teadmata põhjusel mõistliku aja jooksul teinud.
- Kohus on seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta hageja – Bondora AS-i kanda. 8.1 Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on olnud tegevusetu. Hageja jätab tähelepanuta, et kui laen BL2803087 kanti kostja E. U. pangakontole nr EEXXX 23.05.2022.a, siis järgmisel päeval, so 24.05.20222, kandis E. U. Bondora poolt ülekantud 2000 eurot hagejale tagasi (kontole EE317700771005424525 ehk samale kontole, millelt laen BL2803087 kanti). Kostja kandis 2000 eurot hagejale selgitusega „E. U. Loan BL2803087 lepingust taganemine“. 4
(5)Tagastatud laenumakse 2000 euro arvestamine hageja poolt tulevaste maksegraafikujärgsete maksete katteks on põhjendamatu (vt VÕS § 562 lg 2, § 57 lg 1 ja 2, § 188-192, § 409 lg 1 ja 3). Kuigi kuriteoteade esitati 11.11.2024.a (dtl 196-197), so üle 2 aastat hiljem, ei muuda see fakti, et kostjale ülekantud laen tagastati hagejale täies ulatuses 24.05.2022.a ning sellest tulenevalt oli hagi esitamine alusetu. 8.2 Küll aga nõustub kohus hageja seisukohaga selles, et kostja menetluskulu 1614,06 eurot hagile vastuväidete ja menetluskulude nimekirja esitamise eest on ülepaisutatud. Kostja on arvestanud menetluskulu 1614,06 eurot (dtl 185) - 9,8 töötundi x 135 eurot töötunni hind. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavaldusele 4 leheküljelise vastuse ja menetluskulude nimekirja koostamiseks (sh kliendi konsulteerimiseks ja tõendite kogumiseks) on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik ajakulu mitte üle 4 töötunni. Kuriteoteate esitamisega seotud kulu hüvitamist on alusetu nõuda hagejalt. Seega mõistab kohus hagejalt välja TsMS § 168 lg 4 alusel kostja menetluskulude katteks 540 (4 x 135) eurot. 9. Kostja taotleb välja mõista hagejalt viivised VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates kohtulahendi jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni.
§ 177
lg 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastavasisulise taotluse esitanud. 10. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagi esitamise eest riigilõivu kokku 350 eurot (Bondora AS 8.10.2024 65 eurot ja EFTA Legal Bondora AS-I eest 25.10.2024.a. täiendavalt 285 eurot)
§ 150lg 2 p 2 tagastab kohus pool tasutud riigilõivu kui hageja loobub hagist.
Kohus tagastab hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga 5
(5)