← Eesti

1-24-5687/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, koht

  1. mai 2025, Tallinn, kirjalik menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number 1-24-5687 Kohtukoosseis Markus Kärner, Inna Ombler, Sten Lind Kohtuasi Sergei Saveljevi süüdistuses KarS § 345 lg 1 järgi ja Pride Invest OÜ süüdistuses KarS § 345 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend ja Harju Maakohtu menetluse liik lühimenetluses
  2. veebruari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatavad Sergei Saveljev ja Pride Invest OÜ (seaduslik esindaja Sergei Saveljev), apellatsioonid Prokurör ringkonnaprokurör Ange Kangur Süüdistatav Sergei Saveljev isikukood 36304210281; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; töökoht Pride Invest OÜ; kriminaalkorras karistamata Süüdistatav Juriidilisest süüdistatava esindaja Pride Invest OÜ; registrikood 12961762; aadress XXX isikust Sergei Saveljev (isikukood 36304210281) seaduslik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus muutmata ning Sergei Saveljevi ja Pride Invest OÜ apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse saab vaidlustada Riigikohtus esitades selle peale kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse 1-24-5687 avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada üksnes advokaadi vahendusel. Riigikohtusse kaebamise kord on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS)
  6. peatüki
  7. jaos. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
  8. Harju Maakohus tunnistas Sergei Saveljevi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi ning Pirde Invest OÜ KarS § 345 lg 2 järgi. S. Saveljevit karistati rahalise karistusega 60 päevamäära ehk 600 eurot, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 400 euroni. Pride Invest OÜ-d karistati rahalise karistusega 4800 eurot, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 3200 euroni. Mõlemale süüdistatavale mõistetud karistused jäeti üheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.
  9. S. Saveljev tunnistati süüdi selles, et ta esitas Pride Invest OÜ-d tsiviilasjas nr 2-20133965 esindavale vandeadvokaadile võltsitud dokumendi, mille advokaat edastas
  10. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule. Esitatud dokument oli P OÜ poolt
  11. augustil 2019 OÜ-le Pride Invest koostatud arve nr 19044 summas 673,2 eurot kirjeldusega Ettemaks katusetööd Weizenbergi tn. 10 hoovi maja. Tegelikkuses ei ole P OÜ nimetatud arvet koostanud ega ehitustöid aadressil Weizenbergi 10 teostanud. Originaalarve nr 19044 esitati P OÜ poolt hoopis
  12. augustil 2019 Pride Invest OÜ ainuosanikule L OÜ klaaspakettakende valmistamise eest summas 673,20 eurot. Võltsitud dokument esitati tõendina tsiviilkohtumenetluses, kus A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu (avaldaja) palus kohtul mõista Pride Invest OÜ-lt (puudutatud isik) välja majanduskulude võlgnevus. Võltsitud dokumentide kohtule esitamise eesmärgiks oli tõendada, et kuna Pride Invest OÜ on teostanud töid aadressil Weizenbergi 10 ja kandnud seoses sellega kulusid, siis on äriühing õiguspäraselt keeldunud avaldajale majanduskulude maksete tegemisest. Seega esitati dokument kohtule kohustustest vabanemise eesmärgil. Võltsitud dokumendi esitamise pani S. Saveljev toime vahendlikult valitsedes ülekaaluka teadmisega Pride Invest OÜ-d esindavat advokaati.
  13. Pride Invest OÜ tunnistati süüdi seetõttu, et teo pani toime tema juhatuse liige S. Saveljev Pride Invest OÜ huvides. Süüdistatavate S. Saveljevi ja Pride Invest OÜ apellatsioonid
  14. Maakohtu otsuse peale esitasid ühise apellatsiooni süüdistatavad S. Saveljev ja Pride Invest OÜ. Apellandid taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeks mõistmist.
  15. Kokkuvõtvalt leitakse apellatsioonis, et süüdistatavate kavatsust ei ole tõendanud. Tegemist on valesti vormistatud dokumendiga, mitte võltsinguga. S. Saveljev sai dokumendi P OÜ esindajalt ega pidanud seda võltsinguks. Arve vormistati P OÜ töötaja poolt S. Saveljevi palvel, kuna algdokument sisaldas ebaõiget informatsiooni – seal oli näidatud vale maksja. S. Saveljev ei teadnud, et seda saab lugeda võltsitud dokumendiks.
  16. Puuduvad tõendid selle kohta, et S. Saveljev teadis, et dokument on võltsitud. Rikutud on süütuse presumptsiooni. Samuti ei ole tõendatud, et kohtule oleks esitatud võltsitud dokument ebaseaduslikul eesmärgil. Süüdistataval tekkis ka endal dokumendi võltsimise kahtlus. 2

(5)1-24-5687
  1. Dokumenti ei esitatud kohustustest vabanemiseks. Kohus on jätnud arvestamata kõnesoleva tsiviilkohtumenetluse iseloomu. Esitatud dokument oli deklaratiivne ning esitatud üksnes selleks, et kirjeldada tsiviilvaidluse asjaolusid ja juhtida kohtu tähelepanu hoovimaja remontimiseks tehtud ja kavandatavate tööde ligikaudsele maksumusele. Sel dokumendil ei olnud mingit mõju tsiviilasja lahendusele ning tegemist ei olnud ka tasaarvestusavaldusega. Puudutatud isik palus nõude rahuldamata jätta lähtudes õigluse põhimõttest, mitte vähendada nõuet tehtud kulutuste tõttu. Puudutatud isiku kohustuste täitmisest keeldumise aluseks oli seisukoht, et kuna korteriühistu ei täida oma kohustusi ühisvara remondiks, on puudutatud isikul õigus jätta täitmata ka oma kohustus tasuda remondifondi makseid. Puudutatud isik tugines poolte omavahelistele kohustustele, mitte kantud kuludele. Kuna Harju Maakohus toetas asja esmakordsel arutamisel puudutatud isiku seisukohta, vabanes puudutatud isik kohustusest kõnesolevast arvest sõltumata. Dokumendi esitamise ja eesmärgi vahel puudub nõutav põhjus-tagajärg seos. Dokumendi olemasolu või puudumine ei saanud kuidagi mõjutada kohtu otsust. Dokument ei olnud eesmärgi saavutamiseks oluline. Tegemist oli hinnapakkumisega, mitte tõendina tehtud töö ja selle eest tasumise kohta. Sellel on märgitud üksnes poolte kavatsused tehingu tegemiseks. Tehingu tegemine ei ole tõendatud.
  2. Kohus jättis ka arvestamata tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtted. Tegemist on võistleva menetlusega, kus pooltel peab olema võimalus tõendeid esitada vastutust kartmata, kui tõend osutub hiljem valeks. Prokuratuuri seisukoht
  3. Prokuratuur palub jätta apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
  4. Süüdistataval ei tekkinud dokumendi võltsimise kahtlust. Selle väitega tuli välja tsiviilkohtumenetluses avaldaja, mitte puudutatud isik.
  5. Apellandi väide, et ta palus hagi tagasi lükata õigluse põhimõttel, mitte vähendada nõuet tehtud kulutuste võrra, ei ole oluline. Tegemist oli hagita menetlusega, kus keskseks vaidluskohaks oli majanduskulude võlgnevus Pride Invest OÜ poolt. Pride Invest OÜ tõi
  6. jaanuari
  7. a vastuses kohtule välja, et on teinud hoovimaja säilitamiseks vajalikke töid ning kandnud kulutusi, sh katuse remondi eest 673,2 eurot ning leidnud, et seetõttu on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu vastuolus hea usu põhimõttega. Seega nähtub eelnevast, et võltsitud arve esitamise eesmärgiks oli kohustustest vabanemine.
  8. Asjaolu, et kohus lõpuks võltsitud arvele ei tuginenud, ei ole oluline. Süütegu viidi lõpuni võltsitud dokumendi esitamisega, mitte eesmärgi saavutamisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  9. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  10. Apellatsioonides vaidlustatakse nii maakohtu järeldust, et tsiviilkohtumenetluses esitatud arve oli võltsitud, kui ka seda, et S. Saveljev teadis, et see on võltsitud. Nimelt väidetakse apellatsioonis, et süüdistatav sai arve P OÜ esindajalt ega pidanud seda võltsinguks. Apellantide väitel vormistati arve P OÜ töötaja poolt S. Saveljevi palvel, kuna algdokument sisaldas maksja osas valeinfot. Seega on tegemist kahe eraldi vormistatud dokumendiga, mitte võltsinguga. Lisaks ei ole tõendatud, et S. Saveljev oleks teadnud, et arve on võltsitud. 3
(5)1-24-5687
  1. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Kolleegium meenutab, et apellatsioonimenetluses ei arutata kriminaalasja uuesti algusest peale. Ringkonnakohus hindab maakohtu otsuse seaduslikkust esitatud apellatsioonide piires. Kui apellandid leiavad, et maakohus hindas tõendeid valesti, tuleb apellatsioonides välja tuua, millised tõendite hindamisel tehtud vead viisid maakohtu järeldused mittevastavusse kohtulikul arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega ning miks tuleb apellatsioonikohtul tõendikogumile anda teistsugune hinnang (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. jaanuari
  3. a otsus asjas nr 1-23-5620, p 19). Seega ei tingi maakohtu otsuse tühistamist üksnes see, kui apellatsioonis väljendatakse otsusega mittenõustumist ning jutustatakse oma lugu uuesti. Ringkonnakohus märgib ka seda, et apellatsioonis esitatud väited – erinevalt süüdistatava ütlustest – ei ole tõendiks. S. Saveljevi poolt antud ütlused on aga väga üldised ning napid (vt I kd, tl-d 60-62).
  4. Maakohus on dokumendi võltsimisega seotud asjaolusid käsitlenud põhjalikult otsuse punktides 20–
  5. Järeldust, et kohtule esitatud arve oli võltsitud, põhistas maakohus ammendavalt ning veenvalt. Otsuse punktis 29 põhjendab maakohus ka järeldust, et S. Saveljev teadis, et arve, mille ta enda esindajale esitas, ei vasta tegelikkusele. Apellatsioonis korratud kaitseväited esitati ka maakohtu menetluses ning maakohus lükkas need ümber.
  6. Kuna maakohtu poolt analüüsitud tõendid võimaldavad väljaspool mõistlikku kahtlust järeldada, et tsiviilasja lahendavale kohtule esitatud arve oli võltsitud, tulnuks süüdistusversiooni ümberlükkamiseks oma kaitsepositsiooni ka aktiivselt tõendada, näiteks esitada kaitseversiooni tõendav kirjavahetus, anda selle asjaolu kohta sisulisi ütlusi, taotleda väidetava töötaja ülekuulamist vmt (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. juuni
  8. a otsus asjas nr 1-21-5633/135, p 60; aktiivsest kaitseväitest kõrvaldamata kahtluste korral vt Tallinna Ringkonnakohtu
  9. mai
  10. a otsus asjas nr 1-21-4033, p 171). Seda tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt ei tuvasta kolleegium apellatsiooni põhjal, et maakohus oleks tõendite hindamisel teinud mõne vea, mis tingiks otsuse tühistamise.
  11. Apellandid vaidlustavad maakohtu järeldust, et võltsitud dokumenti kasutati kohustusest vabanemise eesmärgil. Apellandid leiavad, et KarS § 345 lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu mõttes peab võltsitud dokument olema eesmärgi saavutamiseks asjakohane ning dokumendi esitamise ja eesmärgi saavutamise vahel peab olema põhjuslik seos.
  12. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu. Maakohus tuvastas kohustusest vabanemise eesmärgi põhjalikult otsuse punktides 31–
  13. Ringkonnakohus neid põhjendusi täies mahus ei korda, vaid vastab apellatsioonis esitatud vastuväidetele.
  14. Kolleegium selgitab, et eesmärk omandada õigusi või vabaneda kohustustest kuulub KarS § 345 lg 1 subjektiivsesse, mitte objektiivsesse koosseisu. See, kas dokumendiga on ka tegelikult võimalik õigusi omandada või kohustustest vabaneda, ei ole seega oluline (nt ei lasugi toimepanijal tegelikult sellist kohustust, toimepanija eksib võltsitud dokumendi õiguslikus tähenduses, võltsitud dokument esitatakse hilinenult vmt). Määrav on see, et õiguste omandamise või kohustustest vabanemise eesmärk on liikumapanevaks jõuks, mis ajendab toimepanijat teadvalt võltsitud dokumenti kasutama (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  15. novembri
  16. a otsus nr 1-18-4372/82, p 27). Kuna subjektiivne koosseis on täidetud ka siis, kui toimepanija poolt tõsimeelselt seatud eesmärk ei ole mingil põhjusel objektiivselt saavutatav, ei pidanud maakohus tuvastama seda, kas süüdistatava poolt esitatud võltsitud arve esitamine mõjutas (või oleks 4
(5)1-24-5687 õiguslikult võinud mõjutada) tsiviilasjas tehtud lahendit. Oluline oli üksnes see, et võltsitud arvet sel eesmärgil kasutati.
  1. Vaidlusalune arve esitati OÜ Pride Invest lepingulise esindaja poolt tsiviilkohtumenetluses, milles A. Weizenbergi tn 10 korteriühistu nõudis OÜ-lt Pride Invest majandamiskulude tasumist. OÜ Pride Invest lepingulise esindaja poolt
  2. jaanuaril 2022 esitatud seisukohast nähtuvad järgmised väited (vt täpsemalt seisukoha p-d 1.14, 1.18 ja 2.24): 1) OÜ Pride Invest on teinud hoovimaja säilimiseks vajalikke kulutusi; 2) nende kulutuste seas on katuse remont maksumusega 673,2 eurot; 3) katuseremondi kulutuste tegemist tõendab lisatud arve P OÜ-lt; 4) ainuüksi seetõttu, et OÜ Pride Invest on teinud kulutusi (sh kulutusi katuseremondiks), oleks nõude rahuldamine OÜ Pride Invest vastu vastuolus hea usu põhimõttega (I kd, tl 91).
  3. Kolleegiumi arvates ei ole oluline see, et viidatud seisukohas ei tuginetud üksnes võltsitud arvele ning kulutusi tehti väidetavalt teisigi. Samuti ei jaga kolleegium apellantide seisukohta, et kohustustest vabanemise eesmärgist saab kõnelda üksnes siis, kui tegemist oleks selgelt väljendatud vastunõude esitamisega. Kolleegium möönab, et lepingulise esindaja poolt esitatud seisukohast ei saa järeldada, et ainuüksi väidetav katusetööde eest tasumine välistaks eraldivõetult korteriühistu nõude rahuldamise. Tegemist oli ühe väidetava kulutusega teiste seas. Samuti ei tee lepinguline esindaja kohtule esitatud dokumendis tasaarvestusavaldust ega tugine sellele, et avaldaja nõuet tuleks täpselt katuseremondile kulutatud summa võrra vähendada. See pole aga kolleegiumi hinnangul oluline. Võltsitud dokumenti kasutatakse kohustusest vabanemise eesmärgil ka siis, kui sellele tuginetakse koosmõjus teiste tõenditega või selleks, et tugevdada seisukohta, et puudutatud isikul väidetavat kohustust ei lasu. Nagu kolleegium eespool välja tõi, sooviti võltsitud arvega tõendada väidetavalt tehtud kulutusi. Kulutuste tegemise fakti kasutati aga argumendina selle kasuks, et korteriühistu nõue tuleks jätta hea usu põhimõtte tõttu rahuldamata. Järelikult omas väidetav katuseremondi arve S. Saveljevi arvates OÜ Pride Invest vastu esitatud nõude rahuldamata jätmise seisukohast tähtsust, st seda kasutati kohustusest vabanemise eesmärgil.
  4. Kuna maakohus leidis õigesti, et võltsitud dokumenti kasutati kohustusest vabanemise eesmärgil, oli S. Saveljevi ja OÜ Pride Invest süüditunnistamine seaduslik ning apellatsioonid jäävad rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.