1-11-953/118

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-953 Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Sergei Grigorjevi vangistusest elektroonilise järelevalvega tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Grigorjevi (Grigorjev; isikukood 37206090377) lepinguline kaitsja Maarika Pähklemäe, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
6. Harju Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega tunnistati Sergei Grigorjev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 p 1 järgi (alates
9. jaanuarist 2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt KarS § 184 lg 21) ning karistati teda 16-aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka
10. juunist kuni
11. detsembrini 2008 kestnud eelvangistus (6 kuud ja 20 päeva vangistust) ning väljaandmis- ja loovutusvangistuses viibitud aeg alates
12. septembrist
13. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
14. september 2014 ning karistusaeg lõppeb
15. veebruaril
17. Viru Vangla esitas
18. veebruaril 2022 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks Sergei Grigorjevi ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ega vangla Sergei Grigorjevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
19. Viru Maakohtu
20. märtsi
21. a määrusega jäeti Sergei Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
22. Kuigi täidetud on formaalsed eeldused Sergei Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, puudub veendumus, et kinnipeetav on praegu – juba enne karistuse täielikku ärakandmist – suunatud õiguskuulekale käitumisele.
23. Sergei Grigorjevi vabanemise kasuks räägivad kindel vabanemisjärgne elukoht, toetavad perekondlikud sidemed ja tööalane pädevus mitmel erialal. Väärib tunnustamist, et Sergei Grigorjev on vanglas läbinud riskipõhiseid vestlusi, osalenud sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ ning õppinud eesti keelt. Positiivne on seegi, et Sergei Grigorjev ei tarvita narkootikume ning pole alkoholisõltlane.
24. Samas räägib Sergei Grigorjevi ennetähtaegse vabastamise vastu tema mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuv risk ja ohtlikkus. Praegusel hetkel pole võimalik järeldada, et Sergei Grigorjevi kuritegelikud hoiakud oleks sisuliselt muutunud. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et Sergei Grigorjev väljendab kuritegelikke hoiakuid, mis avalduvad muu hulgas toimepandud kuriteo eitamises ja oma eluviisi õigustamises. Ühtlasi leiab Sergei Grigorjev, et ei ole teinud mitte midagi valesti ning on elanud oma reeglite järgi. Ühiskonnas kehtivaid norme järgis ta vaid valikuliselt ja omakasust lähtuvalt. Kuivõrd Sergei Grigorjev väidab, et on alusetult süüdi mõistetud, ei näe ta ka põhjust oma käitumist muuta. Viimast ilmestab see, et ta keeldub vanglas majandustöödel kaasa löömast ning peab koristamistööd enda staatusele mittesobivaks, väljendades sel viisil antisotsiaalseid hoiakuid. Kohtu sellekohastele küsimustele vastates jäi Sergei Grigorjev napisõnaliseks ning märkis, et kuritegu toimus ammu ja sellest on palju aega möödas. Niisugune põiklev vastus annab aluse usaldada pigem vangla iseloomustuses märgitut ning ei veena kohut Sergei Grigorjevi edasises õiguskuulekas käitumises.
25. Arvestada tuleb ka Sergei Grigorjevi sooritatud kuriteo asjaolusid. Nimelt tunnistati ta süüdi suure varalise kasu saamise eesmärgil suures koguses narkootilise aine omandamises ning selle valdamises isikute grupis. Tegutsemine suure varalise kasu saamise eesmärgil annab aga aluse asuda seisukohale, et Sergei Grigorjev soovib saada sellist majanduslikku tulu, mida tema legaalne sissetulek ilmselt ei võimalda. Vangla iseloomustusest nähtub, et Sergei Grigorjevi ametlik sissetulek enne vangistust oli töövõimetuspension, kuid politsei uurimise andmeil ületas tema elustiil oluliselt tema legaalseid võimalusi – Sergei Grigorjev elustiil oli luksuslik. Kohtuistungil märkis Sergei Grigorjev vastupidiselt, et elab väga tagasihoidlikult, mistõttu arvab, et sissetulek Meening OÜ-st oleks talle piisav. Ettevõtte juhatuse liikme sõnul muutub firma lähiajal koristusteenuse osutajaks ning Sergei Grigorjev asuks tööle väikeauto juhina. Eelduslikult ei ole nimetatud töö kuigivõrd kõrgelt tasustatud. Arvestades Sergei Grigorjevi poolt sooritatud kuritegu, selle eesmärki ning vangla iseloomustuses väljatoodud kinnipeetava varasemat elustiili, ei saa aga pidada kuigivõrd usutavaks väidet, nagu oleks Sergei Grigorjev edaspidi valmis elama väga tagasihoidlikult.
26. Et Sergei Grigorjev on oma senist mõtlemist ja hoiakuid muutnud ning valmis elama edaspidi vabaduses seadusekuulekalt, tema käitumine vangistuses ei kinnita. Sergei Grigorjevil on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on määratud allumatuse eest – kinnipeetav ei allunud vanglaametnike korraldusele asuda tööle vangla majandustöödel koristajana. Vangla iseloomustuse kohaselt ei osale Sergei Grigorjev antisotsiaalsete hoiakute tõttu tööhõives ning keeldub vanglas majandustöödel töötamast, kuna peab koristamistööd enda staatusele mittesobivaks. Eeltoodu viitab sellele, et Sergei Grigorjevil on jätkuvalt kriminaalsele subkultuurile omased arusaamad ja hoiakud. Distsiplinaarkaristused näitavad selgelt, et kui Sergei Grigorjevil on valida kehtestatud reeglite ja enda soovide ning põhimõtete vahel, valib ta kõhklemata viimased. Sergei Grigorjevi suutmatusest aktsepteerida reegleid, mis talle ühel 2 või teisel põhjusel ei meeldi, järeldub, et säilinud on tema hoiakud, mille tõttu ta pani toime kuriteo. Kuigi süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et ta on vägagi muutunud inimene, pole tema käitumise pinnalt paraku põhjust seda uskuda. Kui inimene ei suuda järgida temale kehtestatud reegleid vangistuses, on tõenäoline, et ta ei suuda seda teha vabaduseski.
27. Sergei Grigorjevi ja tema kaitsja arvates tuleb arvesse võtta ka seda, et kinnipeetava 84aastased vanemad vajavad abi, kuna neil pole Eestis teisi lähisugulasi. Inimlikult on niisugune abivajadus küll arusaadav, kuid iseseisvalt see süüdimõistetu vabastamise aluseks pole. Lähedastel on võimalik abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Määruskaebus
28. Maakohtu määruse peale esitas Sergei Grigorjevi kaitsja Maarika Pähklemäe määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ning vabastada süüdimõistetu ennetähtaegselt. Kaebuses esitatud seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.
29. Maakohus pole arvestanud, et Sergei Grigorjevi on vanglas olles oluliselt vanemaks saanud ja tema vajadused on muutunud. Kohtumäärusest ei selgu, kuidas on jõutud seisukohale, et tänaselgi päeval soovib Sergei Grigorjev saada vangistusest vabanemisel head majanduslikku tulu. Vangla iseloomustusest ei nähtu, milliseid tõendeid on kogutud Sergei Grigorjevi töötamise kohta enne vangistust. Sergei Grigorjev on töötanud oma õe firmas registreeritud töökohal. Tuleb arvestada, et Sergei Grigorjev on elanud 8 aastat vanglas, kus on elementaarsed mugavused piiratud. Seetõttu ei ole aru saada, miks ei pea kohus usutavaks väidet, et Sergei Grigorjev on edaspidi valmis elama tagasihoidlikult. Kriminaalasja asjaoludele uuesti tuginemine ning nende etteheitmine on asjakohatu ja lubamatu, sest kohus on juba antud teo eest Sergei Grigorjevit karistanud.
30. Kaevatavast kohtumäärusest nähtub, et kohus tugineb peamiselt vangla iseloomustusele, kuigi kaitsja on vangla iseloomustuse metoodikat kohtuistungil vaidlustanud, sest niisugune prognoosimetoodika on jälgimatu. Kohtumääruses ei puuduta kohus kohaldatavat metoodikat üldse, seega on kohtu järeldused üheselt jälgimatud.
31. Maakohus küsitles Sergei Grigorjevit pinnapealselt ning küsimused ei olnud piisavalt arusaadavad. See võis aga viia ebaõige lahendi tegemiseni. Jälgimatu on seegi, kuidas jõudis kohus järeldusele, et Sergei Grigorjevi 8 aasta tagused hoiakud pole üldse muutunud.
32. Sergei Grigorjevil on ekspertide poolt tuvastatud puue. Vanglas ei tuvastanud tema seisundit arst, vaid medõde. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Segei Grigorjevile ei ole tagatud töötamiseks vajalikke abivahendeid, sh seda, et esineb alus vabastada invaliidist isik töötamisest. Eeltoodu ei viita kriminaalsele subkultuurile omastele hoiakutele. Üksnes vangistusest vabanemisel tekib Sergei Grigorjevil võimalus tõestada, et ta käitub õiguskuulekalt.
33. Tähelepanuta on jäänud seegi, et Sergei Grigorjevile pole tagatud õigeid ravivõtteid ja rehabilitatsiooniprogrammi, mistõttu peab ta kannatama valude käes. Vangla koostatud iseloomustus kinnitab samuti, et Sergei Grigorjev põeb kroonilist haigust ning kannatab lihas-, liigese-, nimmevalude all ning, et talle on määratud 40-protsendiline töövõimetus. Vangla dokumentides nähtub, et kinnipidamisasutuse arst on tema seisundit ainult ühel korral hinnanud –
34. aastal. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
35. Määruskaebuses esitatud argumendid ei veena kohtukolleegiumit selles, et maakohus oleks teinud kaalutlusvea.
36. Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu retsidiivsusriski. Teisisõnu tähendab see seda, et lõpetada saab ainult sellise süüdlase kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidiski, et Sergei Grigorjevi puhul esineb liiga kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks ning seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tehtud negatiivse retsidiivsusprognoosiga.
37. Oma karistust kannab Sergei Grigorjev narkokuriteo eest: suure varalise kasu saamise eesmärgil omandas ta suures koguses metamfetamiini ja hašišit, mida ta valdas isikute grupis. Narkootilise aine kogus oli nõnda suur, et selle turuhind võis küündida 90 000 eurost kuni poole miljoni euroni ning sellest piisanuks joobe tekitamiseks sadadele tuhandetele inimestele. Seega oli tegu väga raske kuriteoga. Ekslik on kaitsja arusaam, nagu oleks kuriteo toimepanemise asjaolude arvesse võtmine asjakohatu ja lubamatu. Nimelt võivad varem toime pandud süüteo asjaolud ning süüdimõistetu elukäik anda küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Seda seepärast, et tihtipeale kipuvad inimesed käituma nii, nagu nad juba käitunud on. Kuivõrd Sergei Grigorjev on varem narkootikumide käitlemisega sissetulekut teeninud, on temalt edaspidigi karta niisugust sorti kuritegude kordamist. Et need teod on ülal märgitust tulenevalt rasked, peab tema kuriteo risk olema Sergei Grigorjevi ennetähtaegseks vabastamiseks väga väike. Nii see paraku ei ole.
38. Olgugi et Sergei Grigorjevil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, viibib ta kinnipidamisasutuses juba teist korda. See näitab, et tema varasem vangistus on jäänud viljatuks. Niisiis ei ole sellest aspektist põhjust loota, et käesolev vangistus on Sergei Grigorjevi suunanud õiguskuulekale teele.
39. Praeguse vangistuse edukusele ei viita ka Sergei Grigorjevi arvukad distsiplinaarkaristused. Kui üks või ehk isegi kaks kerget laadi distsiplinaarrikkumist ei pruugi alati uute kuritegude ohule viidata, ei saa seda öelda praegusel juhul. Sergei Grigorjev on pannud toime suisa kuus distsiplinaarsüütegu, millest kõik on seisnenud töö tegemisest keeldumises. Maakohus märkis õigesti, et niisugune allumatus viitab subkultuursetele hoiakutele. Teisisõnu on Sergei Grigorjev võtnud omaks kriminaalsed mõttemallid ja käitumismustrid, mistõttu võib ta vabaduses jätkata kuritegude toime panemist. Rohkearvulised üleastumised ei toeta kaitsja väidet, nagu oleks Sergei Grigorjevi hoiakud vanglas viibitud aastatega muutunud paremuse poole.
40. Edutuks jääb ka argument, et Sergei Grigorjevi tervislik seisund ei võimalda tal tööd teha. Ehkki vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Grigorjevile määratud 40-protsendiline töövõimetus, on ta hinnatud töövõimeliseks istuvas asendis – Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel võimaldab Sergei Grigorjevi terviseseisund tal istuvas asendis majandustöödel koristajana kaasa lüüa.
41. Kaitsja on avaldanud arvamust, et vangla prognoosimetoodika on jälgimatu, mistõttu pole asjakohane sellele tugineda. Tõsi on see, et vangla riskihindamisel saadud protsentide puhul pole ilma metoodikat ja täpseid andmeid teadmata arusaadav, kuidas need on kujunenud. Kaitsja kriitika jääb aga asjakohatuks, sest maakohus ei ole konkreetsetele arvulistele 4 riskiprotsentidele tuginenudki. Ülejäänud osas on kinnipeetava iseloomustuses toodud (objektiivne) info süüdimõistetu ohtlikkuse hindamiseks igati sobiv. Seega talitas maakohus õigesti, kui võttis arvesse Sergei Grigorjevi iseloomustuses kajastatut.
42. Sergei Grigorjevi ravivajadust käsitlevatele argumentidele andis ammendava vastuse juba esimese astme kohus, selgitades, et käesoleva menetluse raames ei ole süüdimõistetu terviseseisund ennetähtaegse vabastamise aluseks. Maakohus lisas sedagi, et vangistusseaduse § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Seega on tarvilik meditsiiniabi tagatud Sergei Grigorjevile ka vanglatingimustes.
43. Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda Sergei Grigorjevi lubadus jätkata õiguskuulekat elu. Ehkki kinnipeetavale on vabanemisjärgselt garanteeritud töökoht ja sõnades väljendab ta soovi tööle asuda, on keeruline hinnata, milliseks ja kui pikaks kujuneb tema töösuhe. Materjalidest nähtuvalt pole ta varasemalt pikka aega töötanud. Teadaoleva tööstaaži puudumisel on aga keeruline kellegi tööharjumust hinnata. Vajalikku tööharjumust pole Sergei Grigorjevil tekkinud ka kinnipidamisasutuses – seal on ta korduvalt töö tegemisest keeldunud. Selle pinnalt ei ole kohtukolleegium kindel, kas Sergei Grigorjev suudaks ametlikku töökohta säilitada ning kas tööga teenitav tasu võimaldaks tema harjumuspärast elustandardit rahuldada. Mööda ei saa vaadata sellestki, et tema karistamise aluseks oleva kuriteo asjaolud ilmestavad üheselt, et enne vangistust eelistas ta sissetulekut hankida kuritegelikul teel. Seega on olemas tõsiseltvõetav risk, et Sergei Grigorjev võib asuda uuesti kuritegelikule teele – iseäranis veel juhtudel, mil tal tekivad rahalised raskused.
44. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Sergei Grigorjevi suhtes ei ole uute kuritegude risk tema vabastamiseks piisavalt madal. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus aitavad teostada kontrolli süüdimõistetu käitumise üle ning suunata teda õiguskuuleka eluviisi poole, kuid needki pole Sergei Grigorjevi riski silmas pidades piisavad. Seetõttu jääb Sergei Grigorjev vangistuse kandmiselt enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
45. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
46. märtsi
47. a määruse jätta muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5