lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb
lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3.
lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). 3 Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. 5.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kaks aruannet. Esimese aruande kohaselt oli võlgnik Viru vanglas. Teisel aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja vara kohta esitanud. Võlgnik põhjendas ärakuulamisel, et ei olnud teadlik oma kohustustest andmeid usaldusisikule anda ning ei ole tema kirju kätte saanud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.
Võlgniku sissetulekutest on vanglas oleku ajal kinnipeetud ja usaldusisikule Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt loovutatud kokku 937,96 eurot ja pankrotivarast laekus 784,49 eurot. Võlausaldajatele on usaldusisiku poolt tehtud väljamakseid kokku summas 1532,89 eurot. Kuna viimase aasta kohta sissetulekute andmed puuduvad, leiab kohus, et võlgnik ei ole
7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole pärast ärakuulamist usaldusisikule esitanud täielikke andmeid, mis on aruande koostamiseks vajalikud. Võlgnikule on nii pankrotimenetluses kui ka viimasel ärakuulamisel selgitatud tema kohustusi ja talle on kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole võlgnik enne kohtu sekkumist vastanud. Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma
lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist
Usaldusisiku taotlusel tuleb
lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4 Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 9.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub J.P.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.P. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 10. Kuna kohus lõpetab J.P. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Oksana Kutšmei
MS § 172 lg 1 tulenevalt jäävad võlgniku enda menetluskulud tema enda kanda. Tartu Maakohus määras 07.05.2025 määrusega J.P. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku Oksana Kutšmei tasu. Kohus märkis määruse resolutsioonis ekslikult usaldusisiku tasu suuruseks 160 eurot, millele lisandub käibemaks 22%, kokku 195,20 eurot. Samuti määras kohus J.P.-le anda menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 167,26 eurot. Usaldusisik teavitas 09.06.2025 kohtule 07.05.2025 määruse resolutsiooni vastuolust määruse põhjendava osaga- tegelik tasu suurus on 146.40 eurot (sh käibemaks). Kohus korrigeerib käesoleva menetlust lõpetava määrusega usaldusisiku tasu suurust ja selle jaotust võlgniku ning menetlusabina riigi hüvitatava osa vahel. Kuna nimetatud määrus on jõustunud ja täidetud, siis kohustab kohus usaldusisik Oksana Kutšmeid tagastada enamlaekunud menetlusabi summas 77,17 eurot Rahandusministeeriumile. Määruse täitmisel jäi usaldusisiku kontole võlgniku loovutusest veel 28,37 eurot, mille arvelt tuleb hüvitada usaldusisiku tasu. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.