← Eesti

2-19-20682/88

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20682 Kohtuasi W.H hagi P.T vastu ühisvara jagamiseks P.T vastuhagi W.H vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus Kaebuse esitaja ja liik P.T apellatsioonkaebus W.H vastuapellatsioonkaebus Menetlustaotlus W.H ja P.T kompromissi kinnitamise taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastuapellant) W.H (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Helen Lumelille Tomberg Kostja (apellant) P.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Siht Menetluse liik Asja läbivaatamine 26.08.2025 istungil RESOLUTSIOON

  1. Kinnitada tsiviilasjas nr 2-19-20682 W.H (hageja) ja P.T (kostja) vaheline kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  2. Lugeda poolte ühisvaraks järgnev vara: 1.1.
  3. kinnistu asukohaga PPP (registriosa nr. PPPPPPPP); 1.1.
  4. laenukohustused kostja isa P.T (isikukood XXXXXXXXXXXX) ees 16.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel 1 455 000 krooni ulatuses, kostja ema C (isikukood XXXXXXXXXXXX) ees 16.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel 280 000 krooni ulatuses, kostja õe W (isikukood XXXXXXXXXXX) ees 16.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel 140 000 krooni ulatuses (kokku 1 875 000 krooni, s.o 119 834,34 eurot); 1.1.
  5. sõiduk Toyota Celica (registreerimismärk XXXXXX) väärtusega 2500 eurot; 2-22-131460
  9. 1.1.
  10. sõiduki Toyota Auris (registreerimismärk SSSSSS) väljaostuõigus väärtusega 7017,62 eurot; 1.1.
  11. hageja pangakontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid kokku 436,56 eurot; 1.1.
  12. kostja pangakontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid kokku 478,46 eurot. 1.
  13. Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1.2.
  14. müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras poolte ühisvaraks olev kinnistu asukohaga PPP (registriosa nr. PPPPPPPP) alghinnaga 280 000 eurot. Vara müügist saadud rahast täita esimesena täitemenetluse kulud. Seejärel täita p-s 1.1.2 nimetatud laenukohustused, makstes P.Tle (isikukood XXXXXXXXXXXX) 110 886,7 eurot (1 455 000 krooni + 280 000 krooni) ja Wle (isikukood XXXXXXXXXXX) 8947,63 eurot (140 000 krooni). Ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Enne kostjale tema osa väljamaksmist tasuda hagejale 18 000 eurot kostjale jääva müügitulemi osa arvel. 1.2.
  15. jätta sõiduki Toyota Celica (registreerimismärk XXXXXX) omand kostjale; 1.2.
  16. jätta sõiduki Toyota Auris (registreerimismärk SSSSSS) väljaostuõigus hagejale; 1.2.
  17. jätta kummagi poole pangakontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid pangakonto omanikuks oleva poole omandisse. 1.
  18. Kompromissi p-s 1.1.1 nimetatud kinnistu jääb kostja ainukasutusse ja kostja ei maksa selle eest hagejale hüvitist alates 06.06.2022 kuni kinnistu võõrandamiseni avalikul enampakkumisel. Juhul, kui kinnistut ei ole avalikul enampakkumisel võõrandatud kuue kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, loevad pooled, et asjaolud on muutunud ning pooltel on õigus pöörduda kohtu poole perekonnaseaduse §-s 68 sätestatu kohaselt kinnistu kasutamise tingimuste muutmiseks, sh tasu määramiseks. 1.
  19. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tühistada Harju Maakohtu 05.12.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-19-20682 ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. Tagastada P.Tle apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, ja kanda see OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr EE
  20. Tagastada W.Hle vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 210 eurot, ja kanda see W.H arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kompromissi kinnitava määruse peale (resolutsiooni p-d 1–3) võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse 2 2-22-131460 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  21. W.H (hageja) esitas 23.12.2019 (täiendatud 06.06.2022) Harju Maakohtule P.T (kostja) vastu hagi, milles palus jagada poolte ühisvara, sh lõpetada PPP asuva kinnisasja (kinnisasi) ühisomandi kinnisasja müügiga avalikul enampakkumisel, määrates enampakkumise läbiviijaks kohtutäituri Risto Sepa, ning kohustada pooli tasuma müügitulemist, millest on maha arvatud täitekulud, hagejale 12,86% ning jagada ülejäänud raha poolte vahel võrdsetes osades. Lisaks palus hageja mõista kostjalt alates 06.06.2022 välja kinnisasja kasutuseelise kaotuse eest hüvitise 700 eurot kuus.
  22. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas vastuhagi, milles palus mh lugeda poolte ühisvaraks lisaks kinnisasjale ka laenukohustused 139 901 euro ulatuses ja 11 696 euro ulatuses ning jagada nimetatud vara, jättes kinnisasja ja laenukohustused kostja ainuomandisse koos kohustusega tasuda hagejale hüvitist.
  23. Harju Maakohus rahuldas 05.12.2024 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus luges poolte ühisvaraks mh kinnisasja, laenukohustused 119 834,34 euro ulatuses ja kinnisasja kasutuseelise alates 06.06.2022 kuni ühisomandit lõpetava kohtulahendi täitmiseni. Maakohus jagas kinnisasja avalikul enampakkumisel müümise teel ja määras, et müügist saadud rahast tuleb täita esimesena täitemenetluse kulud, seejärel laenukohustused ning ülejäänud raha tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise 700 eurot kuus alates 06.06.2022 kuni kinnisasja ühisomandit lõpetava lahendi täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
  24. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise ning jättis osad vastuhagis nimetatud kohustused ühisvaraks lugemata. Kostja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hageja kasutuseelise hüvitamise nõue rahuldamata ja lugeda kõik laenukohustused poolte ühisvaraks ning täiendada vastavalt kinnisasja müügist saadud rahast täidetavate kohustuste hulka. Alternatiivselt palus kostja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  25. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis ühisvara jagamisel osade võrdsusest hageja kasuks kõrvale kaldumata ning luges poolte ühisvaraks kostja ja tema vanemate vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevad kohustused 1 455 000 eurot ja 280 000 eurot ning jagas vastavad kohustused. Hageja palus teha uue otsuse, millega kalduda kinnisasja jagamisel osade võrdsusest kõrvale ning tasuda kinnisasja müügitulemist 12,86% hagejale, samuti palus hageja jätta nimetatud laenukohustused ühisvara hulka arvamata või nende ühisvaraks lugemise korral täita need kohustused kostja osa arvel.
  26. Pooled sõlmisid 26.08.2025 toimunud kohtuistungil kompromissikokkuleppe, milles sisaldusid järgmised kokkulepped ja menetluslikud taotlused: 1) Lugeda poolte ühisvaraks järgnev vara: 1.1) Kinnistu asukohaga PPP (registriosa nr. PPPPPPPP); 3 2-22-131460 1.2) Laenukohustused kostja isa P.T (isikukood XXXXXXXXXXXX) ees 16.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel 1 455 000 krooni ulatuses, kostja ema C (isikukood XXXXXXXXXXXX) ees 16.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel 280 000 krooni ulatuses, kostja õe W (isikukood XXXXXXXXXXX) ees 16.06.2008 sõlmitud laenulepingu alusel 140 000 krooni ulatuses. Laenukohustused on kokku 1 875 000 krooni, s.o 119 834,34 eurot; 1.3) Sõiduk Toyota Celica (registreerimismärk XXXXXX) väärtusega 2500 eurot; 1.4) Sõiduki Toyota Auris (registreerimismärk SSSSSS) väljaostuõigus väärtusega 7017,62 eurot; 1.5) Hageja pangakontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid kokku 436,56 eurot; 1.6) Kostja pangakontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid kokku 478,46 eurot; 2) Jagada poolte ühisvara järgmiselt: 2.1) Müüa avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras poolte ühisvaraks olev kinnistu asukohaga PPP (registriosa nr. PPPPPPPP) alghinnaga 280 000 eurot. Vara müügist saadud rahast täita esimesena täitemenetluse kulud. Seejärel täita p-s 1.1.2 nimetatud laenukohustused, makstes P.Tle (isikukood XXXXXXXXXXXX) 110 886,7 eurot (1 455 000 krooni + 280 000 krooni) ja Wle (isikukood XXXXXXXXXXX) 8947,63 eurot (140 000 krooni). Ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdselt. Enne kostjale tema osa väljamaksmist tasuda hagejale 18 000 eurot kostjale jääva müügitulemi osa arvel. 2.2) Jätta sõiduki Toyota Celica (registreerimismärk XXXXXX) omand kostjale; 2.3) Jätta sõiduki Toyota Auris (registreerimismärk SSSSSS) väljaostuõigus hagejale; 2.4) Jätta kummagi poole pangakontol abielu lõppemise seisuga olnud rahalised vahendid pangakonto omanikuks oleva poole omandisse. 2) Kompromissi p-s 1.1.1 nimetatud kinnistu jääb kostja ainukasutusse ja kostja ei maksa selle eest hagejale hüvitist alates 06.06.2022 kuni kinnistu võõrandamiseni avalikul enampakkumisel. Juhul, kui kinnistut ei ole avalikul enampakkumisel võõrandatud kuue kuu jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest, loevad pooled, et asjaolud on muutunud ning pooltel on õigus pöörduda kohtu poole perekonnaseaduse §-s 68 sätestatu kohaselt kinnistu kasutamise tingimuste muutmiseks, sh tasu määramiseks. 3) Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 4) Pooled lühendavad edasikaebetähtaega ühe päevani. 5) Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. 6) Kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed on pooltele teada. 7) Hageja taotleb vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist arvelduskontole, millelt see tasuti. 8) Kostja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamist arvelduskontole, millelt see tasuti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  27. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 4 2-22-131460
  28. Pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. Siinsel juhul vaidlesid pooled ühisvara jagamise üle. Pooled arutasid ringkonnakohtu vahendusel istungil kompromissitingimusi ning allkirjastasid kompromissikokkulepe, millega on määratud ühisvaraks loetav vara sarnaselt maakohtu otsuses märgitule ning selle jagamise viis, samuti reguleeritud ühisvaraks oleva kinnisasja kasutamist kuni selle võõrandamiseni avalikul enampakkumisel. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav.
  29. Kompromissi sõlmimisel kannavad menetlusosalised oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 alusel ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Siinsel juhul leppisid kompromissi pooled kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
  30. Kostja ja hageja taotluste alusel tuleb neile TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel tagastada vastavalt apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o kummalegi 210 eurot.
  31. Ringkonnakohtu kompromissi kinnitava määruse peale võib TsMS § 645 lg 2 järgi koosmõjus TsMS § 696 lg-ga 1 esitada määruskaebuse. Riigilõivu tagastamise peale ei saa TsMS § 696 lg 1 esimese lause järgi koosmõjus TsMS § 150 lg-ga 8 määruskaebust esitada. Pooled leppisid TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.