lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib 2 keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb
lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3.
lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. 5.
lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kaks avaldust menetluse lõpetamiseks, teine saabus 24.07.
lõigetes 1 ja 2 ning § 49 lõikes 7 toodud kohustusi teatada kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 6.
Kuna võlgnik on varjanud enda sissetulekuid, siis kohtul puuduvad täielikud andmed hindamaks
Küll on aga selge, et võlgnik ei ole täitnud loovutuskohustust tulumaksutagastuselt 1079 eurot, mille võlgnik palus kanda oma tütre kontole. 7. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi temale tehtud tulumaksutagastuselt 1079 eurot, mille võlgnik laskis kanda oma tütre kontole tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga 3 põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik ei ole ka pärast ärakuulamist usaldusisikule esitanud täielikke andmeid, mis on aruande koostamiseks vajalikud. Võlgnikule on nii pankrotimenetluses kui ka viimasel ärakuulamisel selgitatud tema kohustusi ja talle on kohustustest vabastamise menetluses nimetatud usaldusisik, kelle päringutele ei ole võlgnik enne kohtu sekkumist vastanud. Võlgnik avaldas 09.04.2025 kohtuistungil, et talle ei ole veel tagastatud EMTA poolt tagastamisele kuuluvat tulumaksu, kuid hiljem selgus, et see oli välja makstud tema tütre kontole 04.03.2025. Seega on võlgnik istungil avaldanud kohtule valeinfot. Samuti on võlgnik varjanud, et tööleping lõpetati tema soovil ning lõpparve palus ta kanda taaskord tema tütre kontole. Seega on kohus tuvastanud, et võlgnik on teadlikult varjanud enda sissetulekuid ning ei ole kohtule ega usaldusisikule esitanud õigeid andmeid. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik võlausaldajatele teinud väljamakseid ning saadud tulu on võlgnik kasutanud enda tarbeks. Kõik eelnevad rikkumised on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgniku kohustuste täitmisest sõltub aga võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kohus leiab, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma
lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud enne kolme aasta möödumist
Kohus leiab, et eespool välja toodud rikkumised annavad aluse menetluse lõpetamiseks ennetähtaegselt jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Usaldusisiku taotlusel tuleb
lg 8 alusel keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on rikkunud
lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 9.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub A.V.-d pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka A.V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 10. Kuna kohus lõpetab A.V. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Margus Randma
kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.