← Eesti

3-25-2583/12

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-2583 Haldusasi X. X, Y. Y, C. C ja Q. Q esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Politsei- ja Piirivalveameti 30.07.2025 otsuste nr 15.33.4/1220-3, nr 15.3-3.4/1221-1, nr 15.3-3.4/1222-1 ja nr 15.3-3.4/1223-1 kehtivus kuni vaidemenetluse lõppemisest 20 päeva möödumiseni (k.a).
  4. Jätta taotlejate taotlus Politsei- ja Piirivalveameti trahvimiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
  5. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 30.07.2025 otsustega alates 08.08.2025 kehtetuks X. X tähtajalise elamisloa töötamiseks nr 1052320313/TE (otsus nr 15.3-3.4/1220-3); Y. Y tähtajalise elamisloa abikaasa/registreeritud elukaaslase juurde nr 1052321129/TE (otsus nr 15.3-3.4/1221-1); Q. Q tähtajalise elamisloa nr 1052321914/TE (otsus nr 15.3-3.4/1222-1) ja C. C tähtajalise elamisloa nr 1052321679/TE (otsus nr 15.3-3.4/1223-1). X. X ja Y. Y esitasid haldusaktide peale vaide.
  6. X. X, Y. Y, C. C ja Q. Q esitasid 05.08.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajaks otsuste täitmise peatamiseks. X. X kaotab vaidemenetluses vaidlustatud otsuse täitmisel töökoha ja õiguse Eestis viibida. Samuti kaotavad õiguse Eestis viibida tema abikaasa ja lapsed. Alaealised lapsed jäävad ilma võimalusest jätkata haridusteed lasteaias ja koolis.
  7. PPA vaidleb esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Välismaalased peavad arvestama, et tähtajalise elamisloa kehtivus võib lõppeda ning neil tuleb siis Eestist lahkuda. X. X pidi möönma juba
  8. aastal elamisloa kehtetuks tunnistamise võimalikkust, kui PPA algatas elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. X. X ja tema abikaasa pidid möönma, et laste Eestis koolis ja lasteaias käimine ei pruugi olla alaline. Otsused ei riiva pereelu, sest pereliikmete elamislubade kehtivus on seotud X. X elamisloa kehtivusega. X. X ja tema abikaasa on esitanud PPA-le tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse elama asumiseks. Seega on taotlejatel taotluste läbivaatamise ajal õigus viibida Eestis tulenevalt VMS §-st 130 ning esialgse õiguskaitse pikendamata jätmisega ei kaasne taotlejatele kohustust Eestist lahkuda. Vaided lahendatakse hiljemalt 18.08.
  9. 1

(3)
  1. Tallinna Halduskohus kohaldas 07.08.2025 määrusega ajutiselt esialgset õiguskaitset ning peatas Politsei- ja Piirivalveameti 30.07.2025 otsuste nr 15.3-3.4/1220-3, nr 15.3-3.4/1221-1, nr 15.33.4/1222-1 ja nr 15.3-3.4/1223-1 kehtivuse kuni 18.08.2025 (k.a). Taotlejad teavitasid 08.08.2025 kohut, et 08.08.2025 öösel kell 03.07 on tühistatud taotlejate isikut tõendavate dokumentide sertifikaadid. Isikud taotlevad sertifikaatide taastamist ja muude tagajärgede kõrvaldamist ning PPA trahvimist. Tallinna Halduskohus kohaldas 11.08.2025 määrusega täiendavat õiguskaitse abinõud ja kohustas PPA-d kõrvaldama 07.08.2025 määruse – haldusaktide kehtivuse peatamise kohta – täitmata jätmisest tekkinud tagajärjed, sh taastada taotlejate isikut tõendavate dokumentide sertifikaadid. Taotlejad taotlevad PPA-le trahvi määramist (dtl 70). Pärast kohtu 11.08.2025 täiendava määruse tegemist taotlesid taotlejad, et PPA teavitaks uute kaartide eeldatavast valmistamise ja kättetoimetamise tähtajast ning võimalusel valmistada kaardid kiirtellimusena (dtl 86). KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (lg 2).
  3. Kohus leiab, et taotlejatel on õiguskaitse vajadus. Käesoleval juhul ei ole tegemist tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisega, vaid kehtetuks tunnistamisega. Ka kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest ei tulene välismaalase kohustust olla valmis kogu menetluse kestel loetud päevade jooksul Eestist lahkuma. Eestist lahkumisel võivad olla olulised mõjud alaealiste laste igapäevasele elukorraldusele ning selliste negatiivsete mõjude tagajärjed ei pruugi olla hiljem kõrvaldatavad. Vastustaja on avaldanud, et taotlejad on esitanud tähtajalise elamisloa taotlused püsivalt Eestisse elama asumiseks. VMS § 130 sätestab, et kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal või sama seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Seega võib taotlejatel olla 30.07.2025 otsustest sõltumata Eestis viibimise alus. Kohus aga arvestab VMS § 130 kohaldamise praktikaga, st taotlejate uue taotluse läbivaatamisel keelduva otsuse tegemise korral lõppeb samal päeval taotlejate Eestis viibimise alus, kui PPA ei anna lühiajalist viibimisalust vähemalt Eestist lahkumise korraldamiseks. Seetõttu on taotlejatel esialgse õiguskaitse vajadus uuest elamisloa taotlusest sõltumata.
  4. Kaebuseid ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituteks. Teiste pereliikmete kaebuste eduväljavaated sõltuvad X. X elamisloa kehtetuks tunnistamise õiguspärasusest. Vaidluse tulemus võib sõltuda sellest, kuidas tuleb arvestada töötasu maksmist avansina ning töövõimetuslehel oldud perioodi (vt vaie dtl 27-28). Kaebuse perspektiivi hindamine nõuab täiendavalt tõendite hindamist, mida kohtule esitatud ei ole. 2
(3)Kohtule ei nähtu ka olulist avalikku huvi või muude isikute õiguseid, mis võiksid saada kahjustada, kui kohus kohaldab õiguskaitset vaidemenetluse ajaks ning sellele järgnevalt ajani, mil on taotlejatel võimalik esitada vajaduse korral kohtusse kaebus.
  1. Kohus kohaldab esialgset õiguskaitset viisil, et peatab otsuste kehtivuse kuni ajani, mil möödub vaidemenetluse lõppemisest (vaideotsus, tagastamine vms) 20 päeva (k.a). Kohus selgitab, et ka vaideotsus hakkab kehtima isikule teatavaks tegemisest (HMS § 61 lg 1). Seejärel on 20 päeva piisav nii vajadusel kohtusse pöördumisel (VMS § 222 lg 1) kui ka võimaliku esialgse õiguskaitse abinõu üle otsustamiseks. Kohus selgitab taotlejatele, et ajutiselt esialgse õiguskaitse kohaldamisest, kui lapsed peaksid minema kooli ja/või lasteaeda, ei tulene õigustatud ootust kooliaasta lõpuni Eestis viibimiseks. Kohus ei pea vajalikuks täiendavate abinõude kohaldamiseks, et korraldada taotlejatele uued elamisloakaardid. PPA on selgitanud, et taotlejatele on tellitud uued elamisloakaardid ning kui kaardid on valmis ning jõuavad trükist PPA Pärnu teenindusse, teavitatakse taotlejaid kaartide kättesaamise ajast ning kohast (dtl 84). Sama kinnitavad ka taotlejate esitatud lisad (dtl 88-94). Ka teavitustest nähtub, et kaartide saamine sõltub ennekõike trükkimise kiirusest ja edastamisest, mistõttu ei ole tõenäoline ka muude viivituste tekkimine.
  2. Taotlejad taotlevad PPA trahvimist, kuna kohtu 07.08.2025 määrusele vaatamata tühistati 08.08.2025 öösel taotlejate isikut tõendavate dokumentide sertifikaadid. Kohtu 07.08.2025 määrus on allkirjastatud kell 14.
  3. PPA automaatvastus määruse kättesaamise kohta on kohtule esitatud kell 14.49 (dtl 51) ning täiendav kinnitus määruse registreerimise kohta on esitatud kohtule kell 16.15 (dtl 53). Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtulahendi jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (HKMS § 248 lg 2). Trahvimisel on ennekõike lahendit täitma suunav ning vähemal määral karistuslik funktsioon. Kohus peab eluliselt usutavaks PPA selgitust, miks jäi kohtumäärus täitmata (dtl 99 p 14). Kohtule ei nähtu PPA teadlikku soovi määrust eirata ega ka rasket hooletust määruse täitmisel. PPA asus pärast määruse täitmata jätmisest teadasaamist asjakohaselt tegutsema, sh ei vaielnud tagajärgede kõrvaldamise kohustusele vastu. PPA trahvimisel puuduks mistahes suunav funktsioon ning PPA karistamine on ilmselgelt põhjendamatu. Seetõttu jätab kohus trahvitaotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.