KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-5001 Tsiv

§ 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot kuus.

1.2. Hageja II palub kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatisevõlgnevuse perioodi 01.01.2024 kuni 26.03.2024 eest 780,99 eurot ning igakuise elatise alates 27.03.2024 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot kuus.

Osaline loobumine 2. Hagejad avaldasid 27.06.2025 kohtuistungil, et kostja on menetluse kestel tasunud tagasiulatuvad võlgnevused perioodi eest enne hagi esitamist ning on tasunud menetluse kestel nõutud ulatuses elatist kuni 2025.a. juunini, juuni eest on tasumata. Hagejad avaldasid, et loobuvad seoses sellega nõuetest, mis on tekkinud perioodide eest kuni 2025.a. juunini. Kostja vastuväiteid osalisele loobumisele ei esitanud. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise 2 tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse nõuete osas, millega hagejad taotlesid kostjalt elatisevõlgnevuse väljamõistmist perioodi 01.01.2024 kuni 26.03.2024 eest ning igakuise elatise väljamõistmist perioodi 27.03.2024 kuni 31.05.2025 eest. Kohus menetleb nõudeid välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks igakuine elatis alates 01.06.2025 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras.

Kostja seisukohad 3. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi ei ole põhjendatud, sest kostja on ülalpidamiskohustust täitnud ja elatist tasunud. 2024.a. alguses olid kostjal ajutised raskused, millest laste ema oli teadlik ja oli isegi nõus ootama. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 4.

(perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures. 6. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 7.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Kostja ei vaidle, et tal on kohustus anda hagejatele ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses, kuid leiab, et ta ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud.

8.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Nähtuvalt esitatud väljavõtetest laekumiste kohta (dtl 52, 55) ning pooled ka ei vaidle, et 2024.a. jaanuari kuni aprilli eest tasus kostja tagantjärele alles 2024.a. mais. Samuti nähtub väljavõtetest, et kostja tasub elatist iga kuu erineval kuupäeval. Kostja on seega andnud ülalpidamist ebaregulaarselt, mis kujutab endast ülalpidamiskohustuse rikkumist. 9. Pooled ei vaidle, et kahe lapse lapsetoetus makstakse hageja emale, hagejad viibivad kostjaga vähem kui keskmiselt seitse ööpäeva kuus; hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Nendel asjaoludel on

§ 101

-järgne elatis kummalegi hagejale 301,74 eurot kuus (indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot). 10. Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise alates 01.06.2025 kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas määras, mis kohtuotsuse tegemise seisuga on 301,74 eurot kuus.

1. Hagejad taotlesid kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramist selliselt, et elatis tuleks tasuda iga kuu
2. kuupäevaks. Kostja tõi välja, et tema palk laekub kuu lõpus. Hagejad märkisid kohtuistungil, et neile sobib, kui kostja tasub elatise iga kuu viimaseks päevaks. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel kohtuotsuse täitmise korra kindlaks vastavalt. 3
3. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et tegemist on eriregulatsiooniga mh TsMS § 168 suhtes. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4