KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-9701 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Vahtra tn 8 korteriühistu avaldus A. S

§ 46lg 1).

Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata. Korterile nr 18 väljastatakse arveid ainult maja hoolduse eest, mille arvestus toimub tariifi põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Muud teenused on tühjana seisvates korterites välja lülitatud. Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majandusaasta aruanded 2022 - 2024 kohta, kus korteriomandite majandamiskulud. Erinevate teenuste tarnijatega majandavad korteriomandi omanikud suures ulatuses ise. Üldiste teenuste lepingud on avaldaja lisanud avaldusele. Avalduse esitamise seisuga (19.06.2025.a.) on puudutatud isiku võlgnevus perioodi 31.01.2022 – 31.03.2025 eest 1252,96 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis 20,67 eurot. Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista: võlg 1252,96 eurot; seisuga 19.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 20,67 eurot (arvestus dtl 5), viivis alates 20.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses; Menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 260 eurot õigusabikulu) palub avaldaja jätta A. S. kanda.

1. Kohus saatis puudutatud isikule materjalid aadressil XXX, kuid vastus/kinnitus kättesaamise kohta puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade on Ametlikes Teadaannetes avaldatud 26.06.2025.a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik kohtule vastust ega vastuväiteid avalduses esitatud nõudele, sh nõude suurusele, esitanud ei ole. 2 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab avalduse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
4. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu andmetel on A. S. Kohtla-Järvel, Vahtra tn 8 korteri nr X (registriosa number XXX) omanik (dtl 8-9). Vahtra tn 8 korteriühistu põhikirja p 3.1 kohaselt on ühistu liikmed kõik elamu eluruumi või mitteeluruumi omanikud. Seega on A. S. Vahtra tn 8 korteriühistu liige, kellele laienevad liikmesused tulenevad õigused ja kohustused.
5. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

1. Põhikirja p-s 4.2 on toodud liikme kohustused: muuhulgas on ühistu liige kohustatud täitma põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid; tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja on korteriomanikule esitanud ajavahemikus jaanuar 2022-märts 2025 arveid 1252,96 eurot (põhiosa) (dtl 10, 11-49). Viidatud arvetel on arvestatud tasu maja hoolduse eest lähtudes korteri üldpinnast 38,2 m2 ning korrutades see ruutmeetri hinnaga 0,70; 0,80 ja 1 euro. XXX kliendikaardilt (dtl 10) nähtub, et ajavahemikul 31.01.2022-31.03.2025 laekumised puuduvad. 3 5.02.2022 üldkoosolekul (dtl 50) võeti vastu otsus selle kohta, et alates 1.01.2022 on maja teenindamise tasu 0,70 eurot 1 m2 kohta ning ajavahemikus 1.05.2022-30.09.2022 1 euro; 21.01.2023 üldkoosolekul (dtl 52) otsustati, et alates 1.01.2023 on maja teenindamise tasu 0,70 eurot 1 m2 kohta ning ajavahemikus 1.05.2023-30.09.2023 1 euro ; 17.01.2024 üldkoosolekul (dtl 54) otsustati, et alates 1.01.2024 on maja teenindamise tasu 0,80 eurot 1 m2 kohta ning ajavahemikus 1.05.2024-30.09.2024 1 euro; 1.02.2025.a üldkoosoleku protokolli (dtl 56) järgi on alates 1.01.2025 maja haldamise kulu 1 euro 1 m 2 kohta ning ajavahemikus 1.05.2024530.09.2025 samuti 1 euro. Avaldaja märgib, et tehnovõrgud toimivad majas, kuid neist teenustest on tühjana seisvad korterid välja lülitatud ning tõendab kulude arvestust terve maja peale avaldaja majandusaasta aruannetega 2022 - 2024 kohta (dtl 68-104; korteriomandite majandamiskulud aasta peale on toodud välja aruannetes); korterelamu üldteenuste lepingutega (OÜ VKG Energia soojusenergia müügilepinguga nr 30064294 dtl 105 jj; OÜ Järve Biopuhatus sõlmitud veevarustus- ja reovee ärajuhtimise teenuse müügileping nr TL-8008638 dtl 109-115; Elektrilevi võrgulepinguga dtl 58; Eesti Eneriaga sõlmitud leping nr EL2303292441343EE dtl 60; OÜ-ga Ekovir sõlmitud jäätmeveoteenuse osutamise lepinguga KJL0026 dtl 61). Korteriühistu palub A. S.lt välja mõista: võlg 1252,96 eurot; seisuga 19.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 20,67 eurot (perioodi 26.04.202519.06.2025 eest; viivitatud päevi 55, arvestusega 0.03% tasumata võlasummast 1252,96 eurot päevas; arvestus dtl 5), viivis alates 20.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja seisuga 19.06.2025 sissenõutavaks muutunud viivisele viivist TsMS § 367 alusel alates 20.06.2025.a. VÕS § 113 lg 1
3. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4. Avaldaja nõuab A. S.lt kommunaalteenuste eest tekkinud võlgnevust. Korteriomanik on jätnud esitatud arved tasumata. Arvete tasumata jätmine, samuti tasumisega viivitamine on kohustuse rikkumine. Puudutatud isik ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ning avaldaja on õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu.
5. Kohus rahuldab avaldaja nõude ning jätab korteriomaniku kanda menetluskulud. 4 Menetluskulude jaotus
6. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 260 eurot (arvestusega 2 h x 130 eur), kokku 310 eurot (dtl 130-133). Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab A. S.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.
7. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
8. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5