KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2025. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-25-9643 Kohtuasi Kohtla-Järve linn, Pärna tn 23 korteriühistu avaldus S. Z

§ 46lg 1).

Arve mittesaamine ei ole õigustuseks jätta oma kohustus täitmata. Korterile nr 10 väljastatakse arveid ainult maja hoolduse ja soojusenergia eest, mille arvestus toimub tariifi põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Muud teenused on tühjana seisvates korterites välja lülitatud. Tõendamaks kulude arvestust terve maja peale esitab avaldaja majandusaasta aruanded 2023 - 2024 kohta. Korterelamu üldiste teenuste lepingud lisatud käesolevale avaldusele. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isikute võlgnevus perioodi 28.02.2023 – 31.03.2025 eest 2481,59 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis seisuga 18.06.2025.a 36,48 eurot. Korteriühistu palub S. Z.lt, O. Z.lt ja I. Z.lt solidaarselt välja mõista: võlg 2481,59 eurot; seisuga 18.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 36,48 eurot, viivis alates 19.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses; menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu ning viivis menetluskuludelt.

1. Kohus saatis puudutatud isiku(te)le materjalid aadressil „XXX“ ja „XXX, kuid vastus/kinnitus kättesaamise kohta puudub. Kohus saatis materjalid ka e-posti aadressil XXX, kuid samuti vastus/kinnitus kättesaamise kohta puudub. Kohus toimetas asjast puudutatud isiku(te)le 2 menetlusdokumendid kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 19.06.2025.a. Kohus kohustas puudutatud isikuid 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Kohtu määratud tähtajal puudutatud isikud vastust ega vastuväiteid korteriühistu võlanõudele esitanud ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2. Kohus rahuldab avalduse.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
4. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et korteriomanikud korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kohtla-Järve linn, Pärna 23 korteriühistu liikmed on põhikirja (dtl 82-90) p 2.1 kohaselt kõik korterelamus Uus tn 5 asuva eluruumi või mitteeluruumi omanikud. Kui korter on ühisomandis, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Pärna tn 23 korter nr X (registriosa number XXX) on S. Z., O. Z. ja I. Z. kaasomandis (iga kaasomaniku mõtteline osa on 1/3). Kohtule ei ole esitatud andmeid, kes ühisomandikest on korteriühistu liige Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Tulenevalt AÕS § 75 lg 1 kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt saab solidaarse nõude esitada korteri nr 10 kõigi kaasomanike vastu.
5. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (

) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi

-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve.

§ 40

lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

§ 40

lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest 3 sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (

§ 40lg 2).

Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (

§ 42lg 1).

1. Korteriühistu põhikirja (dtl 82-90) p 2.1 kohaselt on korteriühistu liikmed kõik korterelamus Pärna 23 asuva eluruumi või mitteeluruumi omanikud. Kui korter on ühisomandis, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Korteriomanikud on kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi (põhikirja p 3.2.1); tasuma majapidamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (põhikirja p 3.2.6; 3.2.7); tasuma viivist mitte üle 0,07% maksmata summast päevas iga viivitatud päeva eest (p 3.2.9). Avaldusele on lisatud kinnistusraamatu väljavõte (dtl 245-246), mille kohaselt on S., O. ja I. Z. kantud kinnistusraamatusse Pärna tn 23 korter nr X (registriosa number XXX ) kaasomanikena. Avaldaja on saatnud korteriomanikele arved ajavahemikus veebruar 2023-aprill 2025 (dtl 9-35) Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isikute võlgnevus perioodi 28.02.2023 – 31.03.2025 eest 2481,59 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis seisuga 18.06.2025.a (avalduse kohtule esitamise seisuga) 36,48 eurot. Viivist arvestab avaldaja perioodi eest 1.05.2025-18.06.2025 (0,03% viivitatud summalt päevas x 49 ehk viivitatud päevade arv) 36,48 eurot (dtl 5). Korteriomanikele esitatud arvetel kajastub hooldustasu ja heakorratasud. Avaldusele lisatud KÜ Pärna 23 29.01.2023 üldkoosoleku protokolli kohaselt võeti koosolekul vastu otsus, et alates 1.01.2023 on maja haldamise tasu 0,60 eur/m 2 ja sissekäikude koristamise tasu 1 euro korteri kohta (dtl 37). 27.01.2024 üldkoosoleku protokollist tulenevalt (dtl 39) oli maja haldamise tasu alates 1.01.2024 0,70 eur/m 2, ajavahemikul 1.05.2024-30.09.2024 1 eur/ m2 ; ja sissekäikude koristamise tasu 1 euro korteri kohta. 25.01.2025.a üldkoosoleku protokolli kohaselt (dtl 41-42) jäid 2025.a maja haldamise tasu ja sissetulekute koristamise tasud samaks, mis 2024.a. Korterile nr 10 on esitatud arveid maja hoolduse ja soojusenergia eest, mille arvestus toimub tariifi põhiselt sõltuvalt korteriomandi ruutmeetritest. Muud teenused on avaldaja kinnitusel tühjana seisvates korterites välja lülitatud. Avaldaja tõendab kulude arvestust maja peale avaldaja 2023 – 2024 majandusaastate aruannete (dtl 55-77) ja korterelamu üldiste teenuste lepingutega (veevarustus dtl 43-45; Järve Biopuhastus dtl 46-47; soojuse ostu-müügi leping OÜ-ga VKG Energia dtl 78). Avalduse esitamise seisuga (18.06.2025) on puudutatud isikute võlgnevus perioodi 28.02.2023 – 31.03.2025 eest 2481,59 eurot (põhiosa), millele lisandub viivis seisuga 18.06.2025.a 36,48 eurot. Korteriühistu palub S., O. ja I. Z.lt solidaarselt välja mõista: võlg 2481,59 eurot; seisuga 18.06.2025.a sissenõutavaks muutunud viivis 36,48 eurot, viivis alates 19.06.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses; menetluskulud 310 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 260 eurot õigusabikulu ning viivis menetluskuludelt.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS 4 § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1, nõuda viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine ning korteriühistul nõudeõigus kohustust rikkunud korteriomanike vastu Avaldaja nõuab lisaks kohustuse täitmisele ja viivisenõudele perioodi eest 1.05.202518.06.2025 (0,03% x 49 = 36,48 eurot; dtl 5) viivist TsMS § 367 alusel alates 19.03.2025.a. VÕS § 113 lg 1
3. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
4. Puudutatud isikud ei ole kohtu määratud tähtajaks avalduses esitatud nõudele (sh nõude suurusele) omapoolset vastust ega vastuväiteid esitanud. Puudutatud isikud ei ole tõendanud, et oleks võla tasunud (sh osaliselt) või puuduks kohustus tasuda, mistõttu loeb kohus, et puudutatud isikud on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud ja kohus rahuldab avaldaja nõude täies ulatuses. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 260 eurot, kokku 310 eurot (dtl 97-100). Kohus leiab, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud (TsMS § 175) ja rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse. Kohus mõistab puudutatud isikutelt solidaarselt välja avaldaja menetluskulude katteks 310 eurot.
6. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik 5