← Eesti

2-25-107133/8

Obsah (10)§ 108§ 82§ 100§ 103§ 402§ 1§ 4062§ 4034§ 403§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-107133 Tsiviilasi Bondora AS hagi D. L. väljamõistmis

§ 108lg 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (

§ 108lg 1).

Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (

§ 82lg 7 ls 2).

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (

§ 100

). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (

§ 82lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (

§ 103lg 1 ls 1).

Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. 6.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid 21.04.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr xxxx ja 11.07.2024 tähtajalise tarbijakrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja sai kokku laenu 4600 eurot. Laen on kostjale välja makstud summas 4600 eurot (11.07.2024 2600 eurot ja 21.04.2024 2000 eurot). Nimetatud lepingud on kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepingutena. 7.

§ 4062

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 21.04.2024, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36%. Seega kolmekordne määr oli 52,08%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 51,66% aastas. 11.07.2024 lepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega kolmekordne määr oli 49,95%. Lepingust nähtuvalt on kokkulepitud krediidikulukuse määr 48,48% aastas. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud ebaõigesti.
  3. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Eeltoodud sätted kehtisid ka kostjaga sõlmitud krediidilepingu sõlmimise ajal samas sõnastuses. 9. Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta: 7

(10)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kohus peab kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel.
  1. Hagiavalduse kohaselt on 21.04.2024 sõlmitud laenulepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud alljärgnevatest andmetest. Laenutaotluses märkis kostja, et on lahutatud, üks ülalpeetav, tööandja Xxxx Ab, sissetulek 3200 eurot, igakuised kohustused 21 eurot ning igakuised elamiskulud 960 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, sissetulek on 2815,98 eurot, igakuised kohustused 800,46 eurot, elamiskulud 960 eurot, kehtivate laenude kuumaksed Bondorale 96,58 eurot ning leidis, et kostjale jäi vaba raha 878,23 eurot.
  2. Hagiavalduse kohaselt on 11.07.2024 sõlmitud laenulepingu xxxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud alljärgnevatest andmetest. Laenutaotluses märkis kostja, et on lahutatud, ülalpeetavaid ei ole hagiavaldusesse märgitud (krediiditoimikus nähtub, et on 2 ülalpeetavat), tööandja Xxxx, sissetulek 3200 eurot, igakuised kohustused 21 eurot ja igakuised elamiskulud 960 eurot. Lisaks kostja väljatoodule tegi hageja päringu krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakonto väljavõtet, mille kohaselt selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, sissetulek on 2930,34 eurot, igakuised kohustused 716,17 eurot, elamiskulud 960 eurot, kehtivate laenude kuumkased Bondorale 307,57 eurot ning leidis, et kostjale jäi vaba raha 845,42 eurot.
  3. Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Krediidiandja oleks pidanud kontrollima täiendavate küsimuste esitamisega kostjalt lisaandmeid. Kohus leiab, et krediidiandja oleks ilmselgelt pidanud sissetulekuid kontrollima Maksu- ja Tolliametilt (oli erinevus taotluse kohaselt ja pangakontoväljavõtte vahel). Samuti oleks pidanud krediidiandja arvestama isiku ülalpeetavatega, ei nähtu et krediidiandja oleks arvesse võtnud esimese lepingu puhul kostja märgitud ühte ülalpeetavat ning teise lepingu puhul kahte ülalpeetavat. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et isik maksab alimente (nt O. G. ca 600 kuni 650 eurot kuus ning J. V. 150 – 300 eurot). Samuti oleks hageja pidanud ettevaatlik olema, kuna isikul on erinevate laenufirmade ees finantskohustused sh AS L ning teise laenu puhul oli juba Bondorale laen samuti kostjal tasuda.
  4. Lisaks asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale 8
(10)väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. 14. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust

§ 4034lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel.

Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hageja ei ole teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. 15. Eeltoodust järeldub, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, s.o hageja on esitanud väited, kuid mitte neid kinnitavaid tõendeid. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. 16.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

  1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu xxxx alusel põhivõlga 1992,59 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2000 eurot, millele lisandus lepingutasu 126 eurot – kokku 2126 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 02.05.2024 kuni 02.04.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 133,41 eurot.
  2. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingu xxxx alusel põhivõlga 2709,55 eurot, kuivõrd kostja sai lepingu alusel krediiti 2600 eurot, millele lisandus lepingutasu 164 eurot – kokku 2764 eurot ning kohustus selle eest tasuma maksegraafiku alusel perioodil 01.08.2024 kuni 02.07.2029, kostja tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid põhiosa katteks 54,45 eurot.
  3. Hageja ümberarvutuse kohaselt on hageja tulevikku suunatud põhivõlgnevuse nõue lepingu xxxx alusel kostja vastu 1653,86 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 2000 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 346,14 eurot (kõik tasutud summad arvestatud põhiosa katteks), mistõttu lepingut ei saa lugeda 05.03.2025 kehtivalt ülesöelduks.
  4. Hageja ümberarvutuse kohaselt on hageja sissenõutavaks muutunud ja tulevikku suunatud põhivõlgnevuse nõue lepingu xxxx alusel kostja vastu 2491,03 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti 2600 eurot ning tegi lepingu katteks tagasimakseid kokku 108,97 eurot (kõik tasutud summad arvestatud põhiosa katteks), mistõttu lepingut ei saa lugeda 05.03.2025 kehtivalt ülesöelduks.
  5. Hageja on arvestanud kõik tasutud osamaksed üksnes laenu põhiosa katteks ning intressimääraks on hageja arvestanud 0 %. Seega on põhjendatud põhinõude rahuldamine.
  6. Hageja on taotlenud, et kohus mõistaks kostjalt välja tulevikus lepingu alusel sissenõutavaks muutuvad maksed TsMS § 369 alusel. Kohtu hinnangul on TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud, kuna asjas tuvastatud asjaoludel tegi kostja viimase makse lepingu xxxx puhul 01.12.2025 (osaline makse) ja lepingu xxxx katteks 02.01.2025 (osaline laekumine), samuti ei ole kostja kohtumenetluses osalenud, mistõttu saab eeldada, et kostja vabatahtlikult oma kohustusi ei täida.
  7. Kohus rahuldab sissenõutavaks ja tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt resolutsioonis toodud graafikule. 9

(10)24. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgne viivise igalt osamakselt, mille kostja jätab tähtaegselt tegemata. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

  1. Jätta rahuldamata Bondora AS nõuded intressi, lepingute haldustasu, sissenõudekulude ja sissenõutavaks muutunud viivise osas. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
  2. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
  3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
  4. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (7045,14 eurot) ning sissenõutavaks muutunud põhinõude summat kokku 4144,89 eurot. Samuti arvestab kohus menetluskulude jaotamisel hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
  5. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus resolutsioonis). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
  6. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO kaudu 16.04.2025, kuid lahendi aja määrus Ametlike Teadaannete kaudu 08.06.
  7. Kohtule on kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Kaie Almere kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.