4-25-2370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Pärnu Maakohus 10. juuli 2025, Paide, kirjalikus menetluses 4-25-2370 (2630,25,00174

§ 227

lg 2 järgi Kohtuvälise menetleja esindaja PPA Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Rapla menetlusgrupi eriasjade uurija Piret Pesti Kaebuse esitaja Joosep Laiksoo (ik 39009294912; elukoht x x x x x; epost x; tel +x) Kaitsja jurist Fränk Valdmann, lepinguline RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 120 lg 1, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas:

1. Jätta rahuldamata Joosep Laiksoo kaitsja Fränk Valdmanni 17.06.
2. a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna Paide menetlusgrupi uurija Ragne Tõntsu 28.05.
3. a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2630,25,001740 ja jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
4. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, kaitsjale ja Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 17.07.
5. a, ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi, sest Riigikohtusse saab pöörduda isik vaid siis, kui teda esindab advokaat. Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4 p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast. 1

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 91 trahviühikut, s.o 728 eurot.

J. Laiksoo kaitsja esitas maakohtule 17.06.2025. a kaebuse, millega taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist karistuse osas ja põhikaristuse kergendamist 400 euroni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on karistus põhjendamatult suur ja ebaproportsionaalne ning ei ole kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

§ 227

lg 2 karistuse keskmine määr on 50 trahviühikut, vaidlustatud otsuses kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esinenud ning isiku süü ei ole vähemalt üle keskmise suur. Kaitsja toob välja ka asjaolu, et menetlusalune isik ei realiseerinud oma käitumisega reaalset ohtu ühelegi kõrvalisele isikule, oli sõidukis üksinda ning kiiruseületamine toimus valgel ja kuival ajal. Kaitsja viitab ka puhtsüdamlikule kahetsusele, mis kaebusele lisatud on. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et alused otsuse tühistamiseks ja karistuse vähendamiseks puuduvad. Isiku süü suurus sõltub kiirusmõõteseadmega mõõdetud sõiduki liikumiskiirusest ehk numbrilisest näidust. J. Laiksoo rikkumine oli temale ette heidetud

§ 227lg 2 mõistes üle keskmise, seega on õigustatud ka rahatrahv üle keskmise määra.

Samuti selgub karistusregistri väljavõttest, et J. Laiksool on varasemast ajast kehtiv karistus

§ 227lg 2 järgi, mis suurendab veelgi J.

Laiksoo süüd. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kõnealusel juhul ei ole J. Laiksoole varasemalt

§ 227

lg 2 järgi toime pandud liiklusrikkumise eest määratud rahatrahv mõjutanud teda edaspidi käituma liikluses seadusekuulekalt. Kohtuväline menetleja leiab, et J. Laiksoo kahetsus tuleb jätta tähelepanuta, sest isik väljendab kahetsust alles kohtumenetluses, kuigi tal oli selleks korduvalt võimalus kohtuvälises menetluses. Samuti jääb tahtmatult mulje, et kahetsust on väljendatud üksnes soovist vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ja selle lisad, kohtuvälise menetleja seisukoha, kohtule esitatud väärteoasja toimiku, on seisukohal, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. 2

§ 15lg 1 p 2 rikkumine tuvastatud ning seeläbi on J.

Laiksoo pannud toime

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21–40 kilomeetrit tunnis. J. Laiksoo teos on tahtluse liigina tuvastatav kavatsetus, kuivõrd ta on ka ise väärteoprotokollis avaldanud, et kiirendas ringteelt väljudes liiga entusiastlikult, seejuures on ta ise x elanik, st võttis täiesti teadlikult vastu otsuse asulasisesel teel 50 km/h mõjualas kiirendada. Olles varem ka

§ 227

lg 2 järgi karistatud (PPA toimik lk 5), teadis ta ka, et paneb sellega toime süüteo. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, samuti väärteomenetlust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvasta ka VTMS §-s 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 2. Karistus Kaitsja hinnangul on mõistetud karistus ebaproportsionaalne ning ei vasta süü suurusele ega ka Riigikohtu praktikale ning taotleb karistuse vähendamist kuni karistusmäära keskmiseni, s.o 400 euroni.

§ 227

lg 2 karistusraamideks on rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja viitab oma seisukohas õigesti, et süüs sisustamisel

§ 227

järgi tuleb mh vaadata vastava lõike kiiruse ületamise raame ning seda, millisesse otsa jääb teo toimepanija lõplik mõõdetud kiirus, mille võrra ta kiirust ületas.

§ 227lg 2 kiiruse ületamise raam on 2140 km/h ning J.

Laiksoo poolt ületatud kiiruse lõpptulem oli mitte vähem kui 35 km/h, paigutudes seeläbi ette antud raami viimasesse veerandisse. Juba ainuüksi sel põhjusel on J. Laiksoo süü keskmisest suurem. Siia juurde tuleb arvestada asjaolu, et J. Laiksoo on kahetsust avaldanud esmakordselt alles kohtule esitatud kaebuse lisas, mis võimaldab asuda seisukohale, et pigem kahetseb ta seda, et peab vastutust kandma kui oma tegu. J. Laiksoo väljendab kahetsust mitte vahetult või kohtuvälisemenetluse staadiumis, vaid alles kohtumenetluses, kuigi tal oli selleks korduvalt võimalus kohtuvälises menetluses. Kahetsuse arvestamisel tuleb arvestada ka selle siirust. Antud juhul alles kohtumenetluses väljaendatud kahetsuse näol ei ole see täielikult siiraks peetav, sest jääb tahtmatult mulje, et kahetsust on väljendatud üksnes soovist vähendada kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, olukorras kus on ka ees juba kehtivaid karistusi. Kõige selle taustal on teo toimepanemine raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetusega. 3

§ 227lg 2 järgi, s.o samasuguse väärteo eest.

Seega ei ole kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse tühistamiseks ja selle vähendamiseks 400 euroni ühtki alust võimalik tuvastada. Kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus 91 trahviühikut, s.o 728 eurot, on proportsionaalne, täidab eripreventiivset eesmärki ning vastavuses süü suurusega. Seega tuleb jätta kaebus kohtuvälise menetleja otsusele rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik 4