Obsah (5)

§ 199§ 4231§ 423§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2025, Tartu Kohtuasja number 1-24-7536 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Mario Truu Kohtuasi j

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 10 kuu pikkuse vangistusega Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Menetluse vorm kirjalik süüdistus

§ 4231järgi RESOLUTSIOON 1.

Jätta Viru Maakohtu

1. märtsi 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata.
2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Andrei Matvejev vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt Pavel Uhvanovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot, sealhulgas käibemaks 31,68 eurot.
3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Pavel Uhvanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
4. Pavel Uhvanov anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 4231 järgi. P. Uhvanovit on varem karistatud: - Viru Maakohtu 19. septembri 2019 otsusega

§ 4231 järgi selle eest, et ta juhtis 9.

augustil 2019 mootorsõidukit süstemaatiliselt juhtimisõiguseta; - Politsei- ja Piirivalveameti

1. mai 2022 otsusega liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis
2. aprillil 2022 mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja - Viru Maakohtu
3. novembri 2022 LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis
4. oktoobril 2022 mootorsõidukit juhtimisõiguseta.
5. novembrist 2022 kuni
6. septembrini 2023 kandis P. Uhvanov Viru Vanglas karistust ehk ta ei saanud sel perioodil sõidukit juhtida.
7. novembril 2023 kell 18.55 juhtis P. Uhvanov uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta: politsei pidas ta Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maantee
8. kilomeetril Volkswagen Passati juhtimise tõttu kinni. P. Uhvanovi toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi – tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Kirjeldatud tegevusega rikkus P. Uhvanov LS § 90 lg-t 1 ja § 94 lg-t 1, mille kohaselt eeldab mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Maakohtu otsus
9. Viru Maakohtu
10. märtsi 2025 otsusega tunnistati P. Uhvanov süüdi ja teda karistati

§ 4231järgi 6-kuulise vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust ühe kolmandiku võrra, mille tulemusena jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

1. Vaidlust ei ole P. Uhvanovi teo tõendatuses. P. Uhvanovit on varem süstemaatilise lubadeta sõitmise eest karistatud: see selgub karistusregistri väljavõttest, kohtulahenditest ja väärteoasja otsustest. Neil asjaoludel saab järeldada, et P. Uhvanovi juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi. P. Uhvanovi ütlustest nähtuvalt asus ta
2. novembril 2023 juhtimisõigust omamata mootorsõidukit juhtima. Ta oli varasema kogemuse pinnalt teadlik, et selline tegevus on ebaseaduslik ja karistatav. Järelikult pani P. Uhvanov etteheidetava uue teo toime otsese tahtlusega. 4.

§ 4231

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

P. Uhvanovi süü on keskmise suurusega. Ta on lühikese perioodi jooksul sooritanud vähemalt kolm juhtimistegu ning pannud viimase teo toime umbes kuu aega pärast karistuse kandmiselt vabanemist, rikkudes samaaegselt teisigi liiklusnõudeid: ta kasutas registrist kustutatud sõiduautot, millel puudus kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. P. Uhvanovi kahetsus ei ole siiras: ta tunnistas tegu vaid seepärast, et rikkumine oli liikluspolitsei jaoks ilmne. Pigem kahetseb P. Uhvanov vahele jäämist, mitte aga teo toimepanemist – sellele viitab asjaolu, et P. Uhvanov sooritas etteheidetava teo juba üsna pea pärast vanglast vabanemist.

1. Rahalise karistuse mõistmine ei avaldaks P. Uhvanovile eripreventiivset mõju. Tal on suured võlad (ca 23 000 eurot), samuti puudub tal kindel töökoht ja püsiv sissetulek. P. 2 Uhvanovile
2. aprillil 2022 ja
3. mail 2022 määratud rahatrahvid on asendatud üldkasuliku tööga, kuna ta jättis need õigeaegselt tasumata. Samuti on P. Uhvanovit korduvalt kriminaalja väärteokorras karistatud – tal oli kohtupidamise ajal 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust. Muu hulgas on teda korduvalt karistatud liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Viimase rikkumise, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, pani P. Uhvanov toime aasta aja möödumisel eelmisest liiklusalasest rikkumisest ja umbes ühe kuu möödudes pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. See näitab, et varasemad karistused ei ole P. Uhvanovit seaduserikkumistelt hoiduma pannud.
4. P. Uhvanovile mõistetavat karistust ei saa kergendada pelgalt sel põhjusel, et süüdistatav pole pärast
5. novembri 2023 rikkumist uusi liiklusalaseid süütegusid toime pannud. Seaduskuulekas elu pole käsitatav karistust kergendava asjaoluna. Kergemat karistust ei tingi ka kriminaalmenetluse kestus – süüdistatava suhtes ei ole rakendatud piiravaid meetmeid ega riivatud õigust mõistlikule menetlusajale. Apellatsioon
6. P. Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, paludes süüdistatavale mõistetud karistust kergendada ning jätta see tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei seostu vägivalla kasutamise või otsese kahju tekitamisega – see näitab, et P. Uhvanovi süü pole teiste kuritegudega võrreldes suur. P. Uhvanovi kahetsus on siiras. Ühtlasi on P. Uhvanov oma süüd tunnistanud ega vaidle süüdistusele vastu, samuti on ta olnud valmis asja kiireks lahendamiseks (

§ 57lg 1 p 3).

P. Uhvanovi puhul on karistuse eesmärgid saavutatavad tingimisi karistusega. Ta on varem kogenud, et ebaseaduslik juhtimine toob kaasa raskeid tagajärgi: vähem kui kaks aastat tagasi vabanes ta pikaajalise vangistuse kandmiselt. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmine mõjuks talle heidutavalt. Arvestada tuleb sedagi, et süüdistatav hoolitseb nägemispuudega abikaasa eest. P. Uhvanov on menetluse vältel oma teo üle järele mõelnud. Liiati on sellest tänaseks möödunud ligikaudu poolteist aastat, mille jooksul ei ole ta toime pannud ühtegi uut õigusrikkumist. Reaalne vangistus hoiaks teda küll mõne kuu jooksul liiklusest eemal, kuid ei aitaks kaasa tema resotsialiseerimisele. Ringkonnakohtu seisukoht

1. P. Uhvanovi süüditunnistamist puudutavas osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Ka ringkonnakohus leiab, et P. Uhvanovi süüditunnistamine on seaduslik. Seetõttu ei asu kohtukolleegium sellekohaseid põhjendusi KrMS § 342 lg 3 p-st 1 juhinduvalt üle kordama. Vastuseks kaitseargumentidele märgib kolleegium lühidalt vaid järgmist.
2. Maakohtul on karistust mõistes võrdlemisi suur otsustamisvabadus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11). Sel põhjusel ei saa apellatsioonikohus muuta maakohtu mõistetud karistust kergekäeliselt – kohtuotsusega mõistetud karistuse ümbervaatamiseks peab esimese astme kohus olema teinud olulise kaalutlusvea. Niisugust kaalutlusviga maakohus teinud ei ole.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille järgi on P. Uhvanovi teosüü keskmine. Kaitsja argumentatsioon, justkui võimaldaks süüdistatava süü suurust väiksemana iseloomustada tõik, et tema tegu ei olnud seotud vägivalla kasutamise või otsese kahju tekitamisega, osutub

§ 4231pärase teo kontekstis asjakohatuks.

Süü suuruse hindamisel tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja 3 tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Süü suurust iseloomustavad asjaolud peavad olema tuletatud koosseisuteost: nii on

§ 423

1 tunnustele vastava teo puhul põhjendatud arvesse võtta eeskätt teo liiklusohtlikkust (kas sõideti tihedas liikluses tipptunnil või nt öösel tühjas parklas, kas sõideti pikalt või lühikest aega, kas rikuti teisigi liiklusnõudeid, kas tekitati liiklusoht või suisa avarii, kas sõideti kerge tõukerattaga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4-224021/42) või mitmekümne tonnise veokiga, kas sõideti rasketes oludes (nt lumetormis halva nähtavusega) või mitte jne), aga ka seda, kui mitmenda sellise teoga tegemist on (nt „alles“ kolmanda juhtimise puhul on süü eelduslikult väiksem kui kümnenda juhtimise korral) ning loomulikult sedagi, kas praegu menetletakse „vaid“ ühte või mitut sõidukijuhtimist. Seega on asjakohatu viidata süü suurusest rääkides teiseliigilistele kuritegudele. Süütegude erineva karistamisväärsuse tõttu ongi seadusandja erinevate kuriteokoosseisude puhul näinud ette erisugused sanktsioonivahemikud. Niisiis leidis esimese astme kohus õigustatult, et P. Uhvanovi süü suurust mõjutab peaasjalikult süstemaatiliste juhtimiste arv ning tõsiasi, et ta rikkus viimase viimasel korral teisigi liiklusnõudeid – seetõttu oli temast lähtuv liiklusohtlikkus n-ö tavapärase (liiklusnõuetele vastava sõiduki) juhtimisega võrrelduna suurem. 11. Kohtukolleegium meenutab, et süüdistatava väljendatud kahetsuse siirust ning selle käsitamist

57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna hindab kohus oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-86-04, p 12.2). Pelk süü omaksvõtt või paljasõnalise kahetsuse avaldamine ei anna alust seda automaatselt karistust kergendavaks asjaoluks lugeda – kahetsus peab olema siiras ning kajastuma süüdistatava hoiakus toimepandu suhtes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-18-14, p 11). Lähtudes sellest, et varemgi

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatud P.

Uhvanov pole oma käitumises korrektiive teinud, vaid jätkanud süsteemsel viisil samasisulise liiklusrikkumise toimepanemist, ei näi tema kahetsus siiras ka ringkonnakohtule. Tagajärjetuks jääb ka argument, mille järgi on P. Uhvanov oma süüd tunnistanud ja olnud nõus kriminaalasja kiire lahendamisega, kuna üksnes menetlustoimingutele allumine ei ole

§ 57

lg 1 p 3 kohase kergendava asjaolu sedastamiseks piisav (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-13-12, p 27). Olukorras, kus politsei tabas P. Uhvanovi teo toimepanemiselt, ei saa sellele järgnenud ülestunnistust käsitada süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. 12. Ehkki kaitsja märgib õigesti, et korduv sõidukijuhtimine on

§ 4231 järgse teo koosseisuline asjaolu, oli esimese astme kohus õigustatud P.

Uhvanovi juhtimistegude koguarvu süü suurust iseloomustava asjaoluna arvesse võtma. Üksikrikkumiste paljusus iseloomustab sooritatud süüteo kvantitatiivset mõõdet – mida rohkem on sõidukijuhtimisi, seda suurem on toimepanija süü.

1. P. Uhvanovi isikut, varasemaid karistusi ja teosüüd silmas pidades on maakohus igati põhjendatult otsustanud reaalse vangistuse mõistmise kasuks. P. Uhvanovi süsteemsed liiklusrikkumised ning korduvad kuriteod ei võimalda öelda, et süüdistatav oleks varasematest karistustest õppust võtnud. Ringkonnakohut ei veena ka kaitsja viide P. Uhvanovi nägemispuudega abikaasale, kuna viimasel on abivajaduse ilmnemisel võimalik pöörduda riigi või kohaliku omavalitsuse poole – põhiseaduse § 10 kohaselt on Eesti sotsiaalriik.
2. Toodud põhjustel jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
3. märtsi 2025 otsuse KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning selle peale esitatud apellatsiooni rahuldamata. 4
4. Vandeadvokaat A. Matvejev esitas tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 300 minutit. Toimingute eest soovib ta saada tasu 360 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot. Justiitsministri
5. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 6 lg 4 järgi on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 1 näeb ette, et kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Sellist taotlust pole kaitsja ringkonnakohtule esitanud. Kohtupraktikas on selgitatud, et pelgalt tasutaotluse blanketil riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute ajakulu märkimisest ei piisa: advokaadil tuleb selgitada, millistel põhjustel kujunes õigusabitoimingute tegemine eriliselt töömahukaks ja miks soovib ta tasu suurendamist just taotletavas ulatuses. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus nr 1-17-11182/201, p 16.) Võttes arvesse käesoleva kriminaalasja võrdlemisi väikest mahtu ning asjaolu, et kaitsja apelleerib kohtuotsust vaid karistuse mõistmist puudutavas osas, ei näe ringkonnakohus põhjust tasu suurendamiseks. Seetõttu loeb kolleegium kaitsjale apellatsioonimenetluses makstava tasu mõistlikuks suuruseks 175,68 eurot, mille hulka on arvatud käibemaks 31,68 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 pärase lahendi, tuleb 175,68 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel P. Uhvanovilt riigi kasuks välja mõista. P. Uhvanov peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5