lg 1 II lauses sätestatud määras alates 13.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni osaühingu Simm kasuks.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja seisukohad
(võlaõigusseadus) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 2 I lause järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. 5. Hageja nõuab kostjalt ostuhinna tasumise kohustuse täitmist. Kostja on välja toonud, et ta taganes lepingust 27.09.2022 avaldusega (dtl 47-48). Avalduse kohaselt taganeb kostja lepingust, sest üleantud asi ei vasta lepingutingimustele - pakendid ei vasta näidisele vale mõõdu ja puuduva fotosilma tõttu. Pooled vaidlevad, kas kostja on lepingust kehtivalt taganenud. 6.
lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 järgi asi ei vasta mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 1 I lause järgi näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Pooled vaidlevad, millistes müügilepingu eseme omadustes kokku lepiti. 7.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus tuvastab, et hageja tegi kostjale 23.03.2022 hinnapakkumise 3x100kg kilepakendite 400x230mm müümiseks hinnaga 10,80 eur/kg (5 värvi, trükiplaadid 3 x 5tk, trükiplaadi hind 120 eur/tk; pakkumine dtl 112, e-kiri dtl 9), millele kostja vastas 23.03.2022, et anname tellimusse (e-kiri dtl 10). 31.03.2022 teatas hageja kostjale, et tootjal tekkis seoses kujundusfailiga küsimusi, sh kilede laiuse osas (kujundused on suuruses 380x230, aga kilesid on vaja 400x230?) ja et kas on õige, et ühelgi kujundusel ei ole fotosilma (dtl 11-12, tõlge dtl 124). Tootja märkis ka, et hinnangusse ei ole arvestatud piisavalt värve, et kogu trükk jääks nähtavalt. Kostja vastas 01.04.2022 edastades kujundaja vastused, et fotosilma puudumine on õige ja et pakendid on tellitud samade mõõtudega, mille põhjal siiani oleme tellinud, kui peaks laiust muutma, siis võin failid ära muuta (dtl 13-14). Hageja küsis 04.04.2022 e-kirjaga kostjalt, kas saab õigesti aru, et laius jääb 380 mm nagu kujundustel on, mitte 400mm nagu te mulle saatsite (dtl 15). Kostja vastas 04.04.2022, et jääb nii nagu kujundusel (dtl 16). Hageja kirjutas 06.04.2022 kostjale, et kuna tootjalt selgus, et trükk on vaja teha rohkemate värvidega, siis läheb hind kallimaks: 6 värvi trükk 10,75 eur/kg, 7 värvi trükk 10,95 eur/kg, 9 värvi trükk 11,15 eur/kg, trükiplaate esimesel trükil tuleb kokku teha 36tk x 120 eur (dtl 17-18). Kostja vastas 06.04.2022, et halb üllatus, aga ok (dtl 19). Nähtuvalt esitatust on kostja 08.04.2022 soovinud taas pakendite suurust ja kujundust muuta, hageja vastas, et tellimus tehasele on juba edastatud ja materjal tellitud, et valmistada kiled varasemalt kinnitatud laiusega (dtl 20), kujundusi saab muuta (dtl 22). Kostja küsis 08.04.2022 oma kujundajalt kui suur probleem on, kui kile jääb tellitud laiusega, kujundaja vastas, et kui tootmisele sobib, lähme edasi (dtl 21). Kostja edastas hagejale 08.04.2022 uued kujundused (dtl 23), hageja palus 14.04.2022 kujundused (dtl 26-35) kinnitada (dtl 24-25), kostja kinnitas kujundused 14.04.2022 (dtl 36-37). 3 8. Kohus tuvastab viidatud e-kirjavahetuse alusel, et pooled saavutasid lõpliku kokkuleppe müügilepingu omaduste osas 14.04.2022, kui kostja kujundused kinnitas. Kujundustel (dtl 26-35) on kiled mõõtudega 380x230 mm, fotosilma ei ole. Vaidlus puudub, selliste omadustega pakendid hageja ka kostjale üle andis. Kostja on hagejale ette heitnud, et pakendid ei vastanud mõõtude ja puuduva fotosilma osas näidisele, mille kostja varasemalt hagejale esitanud oli. Kohus leiab, et nähtuvalt viidatud e-kirjavahetusest ei olnud pooled kokku leppinud pakendite müümises vastavalt näidisele. Näidisele on ainult üks viide, so 23.03.2022 e-kirjas (dtl 9), millega hageja edastas hinnapakkumise, et saadan pakkumise sama materjaliga kilele, mis oli teie saadetud näidis, hind läks kallimaks, kuna matt kile on oluliselt kallim. Näidis puudutas seega materjali. E-kirjavahetuse kohaselt ei leppinud pooled kokku näidise järgimises seoses kujunduse (sh fotosilm) või mõõtudega, nendes lepiti kokku eraldi, vastavaid kokkuleppeid mh korduvalt muutes. 9.
lg 2 järgi lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kostja on hagejale mh ette heitnud, et hageja ei juhtinud kostja tähelepanu, et kostja poolt tellitavad pakendid erinevad näidisest ning et pakendid ei sobinud kostja tootmismasinatele. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja soovis mõõte ja kujundusi korduvalt muuta, ei pidanud hageja aru saama, et vaatamata avaldatule soovib kostja tegelikult mõõte ja kujundust nagu oli materjali osas edastatud näidisel. Ühelegi konkreetsele asjaolule, millest hageja oleks pidanud aru saama, et pakendid ei sobi kasutamiseks masinates, milles kostja neid kasutada soovis, kostja viidanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjale üle antud asi vastas lepingutingimustele, mistõttu 27.09.2022 lepingust taganemise materiaalsed eeldused täidetud ei olnud ning kostja taganemisavaldus oli toimeta. 10.
lg 1 I lause kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
lg 1 järgi kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
4 12. Hageja on esitanud kostjale müügihinna tasumiseks arve 391 kogusummas 25 461,70 eurot (dtl 39), kohus tuvastab, et pooled leppisid tasumises kokku järgnevalt: 30% arvest hiljemalt 05.08.2022, 35% arvest hiljemalt 02.09.2022, 35% arvest hiljemalt 05.10.2022 (dtl 42-43), kostja tasus esimese osamaksena 8 000 eurot (dtl 44), st tasumata on 17 461,70 eurot. 13.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuivõrd kohus leidis, et taganemisavaldus oli toimeta, on leping jätkuvalt kehtiv ning hagejal on õigus nõuda kostjalt ostuhinna tasumata osa 17 461,70 euro tasumist. 14. Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestuse avalduse.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. 15.
lg 1 alusel lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kuivõrd kohus leidis, et kostja taganemisavaldus oli toimeta, ei saanud kostjal tekkida nõuet lepingu alusel üle antud 8 000 euro tagastamiseks seoses lepingust taganemisega. 16. Kostja on täiendavalt välja toonud, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue 13 754,40 eurot, sest hageja rikkus lepingujärgset tarneaega.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kostja esitatu ei võimalda tuvastada mh, et kostja oleks kaotanud mõne tellimuse võimaluse seoses tarne hilinemisega. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millises ulatuses tulu jäi tal väidetavalt saamata, kuigi kohus vastavale vajadusele 20.10.2023 määrusega tähelepanu juhtis. Kostja on esitanud e-kirja pealkirjaga „saamata jäänud müügikäive, esmatellimus, RIMI“ (dtl 114), milles on loetletud erinevaid kaupu ja nende maksumust, kuid väiteid ega tõendeid seonduva väidetavalt saamata jäänud tulu osas esitatud ei ole. Kohus on juhtinud kostja tähelepanu, et käive ja tulu ei ole samatähenduslikud mõisted. Puuduvad ka väited ja tõendid, mis võimaldaksid seostada dtl 114 loetletud kaupade müümise võimaluse kaotamist 5 tarne hilinemisega. Kohus asub seisukohale, et esitatu ei võimalda tuvastada, et kostjal oleks hageja vastu kahju hüvitamise nõue. 20. Kohus rahuldab hageja nõude kostjalt müügihinna tasumata osa 17 461,70 euro väljamõistmiseks
21.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 22. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et hageja 29.07.2022 e-kiri (dtl 43) oli kostjale kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramine
Nähtuvalt ekirjavahetusest (al dtl 40) rääkisid pooled maksetähtaja muutmiseks kostja ettepanekul läbi ning saavutasid viimaks kokkuleppe kolme osamaksena tasumises. Kohus leiab, et pooled leppisid kokku lepingu muutmises vastavalt. 25 461,70 eurot oli vastavalt uuele kokkuleppele kostjal kohustus tasuda järgnevalt: 05.08.2022.a. 7 638,51 eurot, 02.09.2022.a. 8 911,60 eurot ja 05.10.2022.a. 8 911,60 eurot. Kostja esimesest maksest 8 000 eurot jäi teise makse katteks 361,49 eurot, st kostja sattus maksete tasumisega viivitusse järgnevalt: alates 02.09.2022.a. summas 8 550,11 eurot ja alates 05.10.2022.a. 8 911,60 eurot. Kohus rahuldab hageja viivisenõude perioodi eest kuni hagi esitamiseni 13.10.2022.a. osaliselt 154,38 euro osas
Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise põhivõlgnevuselt
lg 1 II lauses sätestatud ulatuses alates 13.10.2022 kuni põhikohustuse täitmiseni.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.