← Eesti

1-25-2450/19

Obsah (5)§ 238§ 175§ 180§ 126§ 173

1-25-2450 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2025, Tallinn Kriminaalasja number 1-25-2450 Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Hanne-Liia

§ 238lg 2 järgi vähendati karistust 1/3 võrra, ärakandmisele jäi vangistus 1 aasta ja 8 kuud. Kar

S § 68 alusel kuulus ärakandmisele vangistus 1 aasta 7 kuud ja 25 päeva. Karistus täidetud 17.03.

  1. Kaitsja Liis Suik (määratud korras) RESOLUTSIOON
  2. Tunnistada Juri Beljajev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 3 aastat vangistust. 1 1-25-2450 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Juri Beljajevile lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Juri Beljajevi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmist lugeda alates Juri Beljajevi kinnipidamisest
  2. märtsil
  4. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Juri Beljajevilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 570,96 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot, kokku 1899,96 eurot. 6.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu vähemalt 158,33 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

  1. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  2. CD- ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 26. juunil 2025. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. SÜÜDISTUS Juri Beljajevit süüdistatakse selles, et tema, olles varem karistatud korduva kehalise väärkohtlemise eest (Harju Maakohtu 21.09.2023 otsusega nr 1-23-5278 karistatud KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi), uuesti, viibides 18.03.2025 ajavahemikul kell 02.53-08.39 Tallinnas Tuulemaa 6 sotsiaalmaja korteris nr xx, tungis kallale oma toakaaslasele Xle, lüües teda mitmeid kordi rusikate, küünarnukkide ja jalgadega pähe ja näo piirkonda. Sellise tegevusega tekitas Juri Beljajev kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: hematoomid ja kriimustused näole, verevalumi vasaku silma ümber, verevalumi ja marrastused vasaku kõrva peale, 2 1-25-2450 vigastuse alumisele huulele, verevalumi parema käe väikesele sõrmele, vigastuse ülemisele huulele. Seega Juri Beljajev pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSE KÄIK
  2. Harju Maakohtu
  3. mai 2025 määrusega anti Juri Beljajev süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses kohtu alla.
  4. juunil 2025 toimunud kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast talle etteheidetava teo toimepanemises süüdi ning nõustus lühimenetlusega. Leidis, et vangistus ei aita tal asuda paranemise teele, kõik probleemid tulenevad alkoholi liigtarvitamisest. Prokurör taotles Juri Beljajevi süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist 3 aasta pikkuse vangistusega, vähendades seda

§ 238lg 2 alusel kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Kar

S § 68 lg 1 alusel arvata Juri Beljajevi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmist lugeda alates Juri Beljajevi kinnipidamisest

  1. märtsil
  3. Kaitsja nõustus prokuröriga, et vaidlus teo toimepanemise üle puudub. Juri Beljajevi poolt toime pandud teod on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kaitsja hinnangul tuleks Juri Beljajev saata ravile Viljenadi haiglasse ning keelata alkoholi tarvitamine. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Juri Beljajevile heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Selle kuriteo objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise isiku tervist või põhjustatud talle kehalise väärkohtlemisega valu. Käesoleval juhul süüdistatakse Juri Beljajevit kannatanu X korduvas rusikate, küünarnukkide ja jalgadega löömises pähe ja näo piirkonda. Taolise käitumisega tekitas Juri Beljajev kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused: hematoomid ja kriimustused näole, verevalumi vasaku silma ümber, verevalumi ja marrastused vasaku kõrva peale, vigastuse alumisele huulele, verevalumi parema käe väikesele sõrmele, vigastuse ülemisele huulele.
  5. Kuigi Juri Beljajev kohtueelses menetluses eitas teo toimepanemist, siis kohtuistungil tunnistas ta end süüdi. Ütlusi anda ei soovinud.
  6. Kannatanu X ütluste kohaselt elab ta sotsiaalmajas aadressil Tuulemaa tn 6-xx, Tallinnas.
  7. märtsil 2025 tuli tema tuppa elama Juri Beljajev, kes just vabanes vanglast. Hakkasid koos alkoholi jooma. Kuna oli alkoholijoobes, siis ei mäleta täpselt, mis toimus. Mäletab, et tema juures käis kiirabi ja viis ta EMOsse. Siis tuli koju tagasi ja hakkasid Juriga edasi jooma. Mäletab, et Juri muutus agressiivseks ja tuli talle kallale. Juri hakkas peksma rusikate, küünarnukkide ja jalgadega vastu keha igale poole, peksis vastu pead ja vastu nägu ka. Ta peksis väga tugevalt ja kannatanu tundis tugevat valu. Keegi kutsus politsei ja kiirabi, samuti tuli kohale ka sotsiaaltöötaja. Juri tuli esimesena kallale ja peksis ilma põhjuseta. Juri on väga agressiivne ja ohtlik inimene.
  8. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja A, kes töötab Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses.
  9. 3 1-25-2450 märtsil 2025 oli valves koos teise töötaja Bga. Samal päeval Juri Beljajev vabanes vanglast ja tuli elama Tuulemaa tn 6-xx, Tallinn. See isik oli agressiivse ja ebaadekvaatse käitumisega. Peale kella 02.00 öösel vaatas kaamerast, et Beljajev kolas mööda maja ja segas inimesi. Kutsus turvafirma, turvamehed jõudsid umbes kell 02.
  10. Kui turvamees tegi ukse lahti, siis avastas, et tuba oli segi pekstud, toas viibis verine X. Toas oli ka Juri Beljajev. Turvamees kutsus kiirabi ja politsei, aga politsei ei jõudnud, kiirabi viis X ära kell 03.
  11. X jõudis EMOst tagasi. Hommikul kella 08.30 paiku tuli töötaja C ja ütles, et toast nr xx kuulis ta kisa ja arvas, et seal toimub jälle kaklus. Helistas politseisse kell 08.
  13. Kannatanu ütlusi kinnitab ka tunnistaja D (Articard turvatöötaja), kes sai
  14. märtsil 2025 kell 2.30 väljakutse Tuulemaa 6, Tallinn. Jõudis kohale kell 2.
  15. Sotsiaalassistent ütles, et 3.
  16. korruse vahel jookseb ebaadekvaatne mees, häirib elanikke, on agressiivne. Valvekaameratest nägi, et korda rikkuv mees on kiilakas, seljas tume jope, jalas tumedad püksid. Sotsiaalassistendi sõnul elas ta toas xx. Tuba xx oli lukus. Sai sotsiaalassistendilt varuvõtme, avas ukse. Toas oli pime, pani tuled põlema. Valvekaamerast nähtud korda rikkuv mees istus vasakpoolse voodi peal, toas oli palju verd, mööbel oli laiali, asjad segamini. Teises, parempoolses voodis oli teine mees, üleni lina all. Teda kontrollides nägi, et selle mehe nägu oli täis hematoome ja verine. See mees ütles, et teine mees oli teda rünnanud ja teda peksnud. Vasakpooles voodis olnud mees kinnitas, et tõesti peksis nii seda kannatanut kui ühte meest veel, oli just vanglast välja tulnud, tähistasid. Peksja näitas dokumenti, nimi oli Juri Beljajev.
  17. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud Tuulemaa 6 turvakaamera salvestisi. Salvestiselt on näha, et
  18. märtsil 2025 kell 02.19 läheb kiilakas mees (tuvastatud kui Juri Beljajev) mööda koridori ning koridori lõpus olevasse tuppa, kust väljub kell 02.
  19. Salvestiselt on näha, et kell 02.54 vestleb X koridoris turvamehega, Xi näol on näha vigastusi. Kell 03.09 tegeleb Xiga kiirabibrigaad.
  20. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja C ütlused, mille kohaselt töötas Tallinna Sotsiaaltöö Keskuses Tuulemaa 6 ning
  21. märtsil 2025 kella 08.15 paiku tegi kontrollkäiku koridorides. Möödudes toa nr xx uksest, kostus sealt Xi nimelise mehe karjumist ja asjade kukkumise hääli. Üksi ei julgenud tuppa minna ja kutsus D kaasa. Koputasid uksele ja ukse avanedes nägid paistes ja verise näoga Xi, kes pühkis suust verd, ka käed olid verised. Samuti seisis toas riides Beljajev, kes tundus unine, aga voodi oli korras. Beljajevi käed punetasid sõrmenukkide kohalt. Asjad olid toas segamini ja nõude killud ning vereplekid oli maas. Küsimusele, et mis juhtus, vastas X, et Beljajev peksis teda öö otsa. Beljajev eitas peksmist ning ütles, et ei tea, mis juhtus. Teavitas enne tuppa sisenemist ka politseid ja turvafirmat. Nende saabumise peale muutus Beljajev veidi agressiivseks. Politsei võttis Beljajevi kaasa, kiirabi vaatas Xi kohapeal üle, luumurde ei olnud.
  22. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti Juri Beljajevil
  23. märtsil 2025 kell 09.40 joobeks 1,16 mg/l ja tuvastati vigastused kätel. Ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja läbivaatuse protokollist nähtub, et Juri Beljajevi mõlema käe sõrmenukkide piirkonnas fikseeriti punetus ja paistetus.
  24. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et süüdistatav Juri Beljajev kasutas süüdistuses nimetatud ajal ja kohas kannatanu X suhtes füüsilist vägivalda, lüües teda mitmeid kordi rusikate, küünarnukkide ja jalgadega pähe ja näo piirkonda. Taolise käitumisega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. 4 1-25-2450
  25. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12).
  26. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga nähtuvad X näol sinikad ja kriimustused, verevalum vasaku silma ümber, verevalum ja marrastused vasaku kõrva peal, vigastus alumisel huulel, verevalum parema käe väikesel sõrmel, vigastus ülemisel huulel. Kiirabikaardi kohaselt olid X nägu ja käed verised, tugevad hematoomid vasaku silma ümbruses (silmalaul, põsesarnal), alahuule sisepinnal veritsevad hambajälgedest haavad, kogu nägu turseline, kerge veritsus paremast ninasõõrmest, esines üle pea valu. Kohtul puudub põhjus kahelda, et nimetatud vigastused on tekkinud muul moel kui süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu ütluste kohaselt peksis süüdistatav teda väga tugevalt, lööke oli palju ja ta tundis tugevat valu. Peksmise käigus süüdistatav kägistas kannatanut, mistõttu tundis kannatanu valu ka kaelas ja kurgus. Vaadates fotosid, kus nähtuvad tervisekahjustused ning arvestades asjaolu, et löögid toimusid ka vastu pead, siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.
  27. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o hematoomid ja kriimustused näole, verevalumi vasaku silma ümber, verevalumi ja marrastused vasaku kõrva peale, vigastuse alumisele huulele, verevalumi parema käe väikesele sõrmele, vigastuse ülemisele huulele.
  28. KarS § 121 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kuriteo asjaoludest ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli oma vägivaldse käitumisega kannatanule viga teha.
  29. Lisaks tuleb tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka KarS § 121 lg 1 kirjeldatud tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiksid kannatanul tervisekahjustused. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et sellise teo tulemusena saab kannatanu kindlasti haiget ja taolisel agressiivsel viisil teist inimest rünnates võivad tekkida ka vigastused. Seega süüdistatav tegutses tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega, s.t ta pidas võimalikuks kannatanule vigastuste tekitamist, kuid tal oli sellest ükskõik. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega tervisekahjustus.
  30. Kohtueelses menetluses on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, s.o kuriteo toimepanemine korduvalt. Harju Maakohtu
  31. septembri 2023 kohtuotsusega asjas nr 1-23-5278 ja karistusregistri väljavõttega on tõendatud, et Juri Beljajevit on varem karistatud mh KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mistõttu on täidetud ka KarS § 121 lg 2 p 3 tunnus ehk korduvus.
  32. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5 1-25-2450
  33. Seega on tuvastamist leidnud, et Juri Beljajev pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, s.t pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistus
  34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest, võttes arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb sanktsioonina ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Juri Beljajevit on varem karistatud analoogse teo eest vangistusega. Kinnipeetavate isikute registri väljavõttest nähtub, et Juri Beljajev on vanglas karistust kandnud korduvalt. Viimati vabanes
  35. märtsil
  36. Korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist karistust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus.
  37. Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü on üle keskmise. Kannatanu tervisekahjustused olid märkimisväärsed, s.o hematoomid ja kriimustused näol, verevalum vasaku silma ümber, verevalum ja marrastused vasaku kõrva peal, vigastus alumisel huulel, verevalum parema käe väikesel sõrmel, vigastus ülemisel huulel. Samuti nähtub asja materjalidest, et Juri Beljajev peksis kannatanut pikema aja vältel, see jätkus ka pärast kannatanu naasmist EMOst. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist kohtuistungil. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Juri Beljajevile karistuseks vangistuse 3 aastat, mida vähendab

§ 238lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra.

Lõplikuks karistuseks jääb 2 aastat vangistust.

  1. Kohus ei pea praeguses asjas käitumiskontrolli kohaldamist võimalikuks. Juri Beljajevil on 3 kehtivat kriminaalkaristust, kõik vägivallateod (sh KarS § 113 järgi) ning viimati on ta süüdi mõistetud Harju Maakohtu
  2. septembri 2023 otsusega nr 1-23-5278 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (11 vägivallaepisoodi kolme kannatanu suhtes). Kaitsja hinnangul on Juri Beljajevi käitumine tingitud alkoholi kuritarvitamisest, kriminaalhooldusel olles saaks kriminaalhooldaja pakkuda tuge alkoholi tarvitamisest loobumiseks. Juri Beljajev saab aru, et alkohol on tema puhul peamine soodustav tegur uute kuritegude toimepanemisel. Kohus ei saa nõustuda kaitsjaga, kuivõrd Juri Beljajev pani uue samalaadse teo toime juba samal päeval, kui vabanes vanglast eelmise teo eest mõistetud karistuse kandmiselt. Vaatamata sellele, ta oli endale teadvustanud, et alkohol muudab ta agressiivseks, asus ta vanglast vabanemist tähistama alkoholiga, millele järgneski teise isiku peksmine. Nähtuvalt tunnistaja E ütlustest, oli just Juri Beljajev see, kes kahel korral käis poest kanget alkoholi tähistamiseks ostmas. Asudes alkoholijoobes uuesti teise isiku suhtes vägivallatsema, näitab Juri Beljajev sellise käitumisega oma ükskõikset suhtumist varasemalt samalaadse teo eest mõistetud karistusse.
  3. Seega kuulub Juri Beljajevi suhtes kohaldamisele vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata Juri Beljajevi eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse ärakandmist 6 1-25-2450 arvestada alates Juri Beljajevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
  4. märtsist
  6. Tõkendit, vahistamine, kohaldada Juri Beljajevi suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tõkend tühistada. Menetluskulud 25.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt

§ 180

lg 3 juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

  1. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Juri Beljajevi menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning kaitsjatasu õigusabi osutamise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Süüdistatav ei ole oma varatuse kohta esitanud sellekohaseid tõendeid ega ka taotlenud kohtult vastava teabe väljanõudmist. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Juri Beljajev on varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Juri Beljajevi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda.
  2. Seega mõistab kohus Juri Beljajevilt välja

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1329 eurot ja kaitsjatasu õigusabi osutamise eest summas 570,96 eurot. 28.

§ 180

lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, kogusumma 1899,96 eurot ning asjaolu, et süüdistatav ei tööta, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Juri Beljajevile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas

§ 180

lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mis tähendab, et ühes kuus kuulub tasumisele vähemalt 158,33 eurot. Asitõendid 29. CD- ja DVD-plaadid – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.