← Eesti

1-24-7543/22

Obsah (6)§ 238§ 175§ 180§ 130§ 179§ 126

1-24-7543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2025. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-7543 (kohtueelses menetluses 24231753554) Kohtunik Kristja

§ 238

lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Igor Abdulajevile karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 06.10.
  2. a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda Igor Abdulajevi viimase kinnipidamise päev, s.o 06.10.
  3. a.
  4. Igor Abdulajevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  5. Jätta kaitsja 25.02.
  6. a esitatud kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. taotlus riigi õigusabi tasu suuruse 6.

§ 175

, § 179, § 180 alusel välja mõista Igor Abdulajevilt riigituludesse: sundraha summas 1329 eurot; DNA-ekspertiisi kulu summas 1260 eurot; määratud kaitsjale makstud tasud summas 1190,22 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 3779,22 tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 314,94 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 314,88 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber

  1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
  2. Asitõendid: - puute- ja kaapeproovid (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - nuga (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - jalanõud, vest, jakk, dressipüksid – tagastada F.Rle, s.o saata kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. 2 / 13 8.

§ 180

lg 3 alusel jätta riigi kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulu summas 1300 eurot. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 27.02.

  1. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav hiljemalt 07.04.
  2. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

  1. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Igor Abdulajevit süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud vägivallakuriteo ja keda karitati Harju Maakohtu 18.02.2015 otsusega nr 1-15-1007 KarS 121 lg 1 järgi ja Harju Maakohtu 15.03.2011 otsusega nr 1-10-15053 KarS § 114 p 1 ja KarS § 263 p 1, 3 järgi, uuesti 06.10.2024 kella 10:45 paiku Tallinnas E.Vilde tee 71a juures asuvas Lehola bussipeatuses lõi F.Rle ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja ühe korra noaga parema põlve piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse - parema jala põlve piirkonda reie siseküljele umbes 2 cm laiusega torkehaava. Seega Igor Abdulajev pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt, see on KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD
  2. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja süüdistatava süü on täies mahus tõendatud. Prokurör juhtis tähelepanu, et süüdistatav on varem süüdi mõistetud mõrvas ning seega ta peaks olema teadlik, milline tagajärg on impulsiivsel käitumisel. Süüdistatav ei ole varasematest karistustest ja tegude tulemustest õppinud. Prokurör palub Igor Abdulajev süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 238

lg 1 järgi vähendada karistust 1/3 võrra ja karistuseks jääb 1 aasta 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda Igor Abdulajevi kinnipidamise päev, s.o 06.10.

  1. a. Asitõenditena kriminaalasja juures olevad riided ja jalanõud tagastada kannatanule. Puuteproovid, kaapeproovid ja nuga tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Prokurör palub jätta riigi 3 / 13 kanda kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus 1300 eurot. Ülejäänud kulud, kaitsjatasu summades 219,60 eurot ja 663,18 eurot ning DNA-ekspertiisi maksumus 1260 eurot tuleb süüdistatavalt välja mõista.
  2. Kaitsja leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ning süüdistusaktis loetletud tõenditele tal vastuväited puuduvad. Süüdistatav tunnistab süüd ja kahetseb tegu siiralt. Süüdistatav helistas kahel korral häirekeskusesse, tal oli kannatanust kahju. Süüdistatav ei põgenenud sündmuskohalt, kuid kuna politsei temaga kohe ei tegelenud, siis ta lahkus, et EMOsse minna. Teda on iseloomustatud positiivselt. Kannatanu oli süüdistatavale võlgu. Süüdistatavat on varasemalt karistatud mõrva eest, kuid see karistus on täielikult kantud. Pärast vabanemist ei pannud ta pikka aega uusi kuritegusid toime. Kaitsja leiab, et oleks põhjendatud allutada süüdistatav käitumiskontrollile, sest see motiveeriks isikut käituma õiguskuulekalt. Kaitsja märkis ka, et süüdistatav vajab psühhiaatrilist ravi seoses alkoholisõltuvusega. Kaitsja leiab, et süü ei ole suur ning palub piirduda ärakantud karistusega. Muus osa jätta vangistus osaliselt täitmisele pööramata, allutades isiku käitumiskontrollile. Kohtuarstliku ekspertiisi kulud tuleb jätta riigi kanda. Kaitsja palub jätta ka muus osas menetluskulud osaliselt riigi kanda ja ülejäänud osas anda tasumiseks 12-kuuline tähtaeg.
  3. Kannatanu märkis, et tal ei ole süüdistatava vastu pretensioone. Kannatanu arvab, et ta ise provotseeris ning süüdistatava käitumine võib olla isegi kannatanu enda süü. Kannatanu kinnitas, et süüdistatav helistas kahel korral hädaabisse. Süüdistatav andis talle ajutise koha, kus elada. Tekkis konflikt ja süüdistatav ajas kannatanu sealt minema. Kannatanu palub, et kohus loeks süüdistatava karistuse kantuks.
  4. Süüdistatav tunnistas ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi. Ta ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Igor Abdulajevi süü talle süüks arvatava teo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Samas leiab kohus, et see tegu tuleb kvalifitseerida mitte KarS § 121 lg 2 p 3 järgi korduva kehalise väärkohtlemisena, vaid KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vägivallaga toime pandud avaliku korra raske rikkumisena.
  6. Kohtuistungil tunnistas Igor Abdulajev ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Seega kinnitavad lisaks süü tunnistamisele tema poolt kuriteo toimepanemist ka järgnevad tõendid.
  7. Tõendite asjakohasust, lubatavust ja usaldusväärsust ei ole pooled kahtluse alla seadnud. Praeguses asjas puudub täielikult vaidlus selles, et I. Abdulajev lõi 06.10.
  8. a kella 10:45 paiku Tallinnas E. Vilde tee 71a juures asuvas Lehola bussipeatuses kannatanut F.R ühel korral rusikaga vastu kaela ja ühel korral noaga põlve piirkonda. F.Ri löömist nii rusika kui noaga on I. Abdulajev kinnitanud 10.10.
  9. a kahtlustatavana ülekuulamisel. Seejuures on I. Abdulajev kirjeldanud, kuidas F.R elas varem mõne aja tema korteris, kuid 4 / 13 lahkudes võttis kaasa tema padjad ja ei tagastanud talle võtmeid. Kui ta nägi 06.10.
  10. a Lehola bussipeatuses juhuslikult lõbusas tujus F.Ri, läks ta endast välja ja läks F.Ri juurde. Ta soovis esmalt lüüa vastu lõugu, kuid lõi mööda, vastu kaela. Seejärel lõi taskus olnud noaga teda jalga. Pärast seda helistas häirekeskusesse ja tunnistas kõnes löömist. Temaga kaasas olnud naaber K.A andis F.Rle esmaabi ja tema ulatas K.A-le haava peale panemiseks K.A kotist oma kinda (tl 54). Kohtu hinnangul saab I. Abdulajevi 10.10.
  11. a antud ütlusi pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Näiteks kinnitab F.Ri löömist noaga häirekeskusse tehtud kõne, milles helistaja kinnitab korduvalt teise isiku noaga löömist Lehola peatuses, kõnes on juttu ka kellestki Igorist (tl 17-18). Sama kõne salvestisel on selgelt äratuntav I. Abdulajevi hääl, mõnevõrra ebaselge kõne ja kõneviis (läbisegi eesti ja vene keeles). I. Abdulajevi viibimine sündmuskohal pärast löömist nähtub ka politsei vormikaamerate salvestistelt, kus samuti on näha talle sarnanevat isikut ja kuulda I. Abdulajevit rääkimas (nt vormikaamera salvestisel „Y32498…10_48_16“ loenduri järgi 03.14, 10.10, salvestis „Y32456…“ 00.00), kõne on sarnane häirekeskuse kõne helisalvestisel olevaga. Häirekeskuse kõne osas on tunnistajana ütlusi andnud ka J.C, kes selle kõne vastu võttis, ta on kirjeldanud mh seda, et salvestiselt kuulis ta seda, kuidas keegi ütles, et: „Igor, seo kinni“. Tunnistaja K.A ütluste kohaselt tuli ta Lehola peatusesse koos oma naabri Igoriga, kes läks seal oma tuttava juurde. Igor süüdistas tuttavat milleski ja peagi jooksis selle isiku jalast verd. Kedagi teist sel ajal selle isiku juures ei olnud (tl 61). Seda, miks I. Abdulajev võis F.Ri nähes endast välja minna võib selgitada U.B poolt antud ütlustest nähtuvaga selle kohta, et I. Abdulajevil tuli kiipvõti hankida, tekkis võlgnevus kommunaalkulude eest ja F.R võis I. Abdulajevile raha võlgu jääda (tl 64).
  12. Kohus ei pea osaliselt usaldusväärseteks I. Abdulajevi ütlusi, mida ta andis 06.10.
  13. a kahtlustavana ülekuulamisel, kuivõrd need on olulises vastuolus eespool kirjeldatud sündmuste käiguga ning I. Abdulajevi süü tunnistamisega. Nimelt eitas I. Abdulajev esimesel ülekuulamisel seda, et ta oleks kannatanut löönud, ta vaid nägi veritsevat kannatanut, kes palus tal kiirabi kutsuda. Samuti on ta märkinud, et kuigi ta tunnistas häirekeskusse tehtud kõnes kannatanu löömist, siis ta tegelikkuses seda ei teinud ja öeldu põhjuseid ei osanud ta seletada (tl 30). Ükski asjas kogutud usaldusväärne tõend 06.10.
  14. a antud ütlusi selles aspektis ei toeta ja need on ilmselgelt kantud soovist vastutust vältida. I. Abdulajevilt ära võetud noa teralt võetud verekahtlusega proovidest leiti kannatanu F.Rile kuuluvat; noa käepidemelt aga I. Abdulajevile kuuluvat bioloogilist materjali (tl 68-69, 85, 90-91, 123). See viitab üheselt sellele, et just I. Abdulajev tarvitas nuga kannatanu löömiseks. Konkreetse noa äravõtmine I. Abdulajevilt nähtub mh tema kinnipidamise protokollist (tl 27) ja vormikaamera salvestiselt („U046698…“ 05.29 alates). Nuga on vaadeldud (68, 72-78) ning seda, miks see tal kaasas oli, on I. Abdulajev ülekuulamisel ise ka selgitanud (tl 54).
  15. Kannatanu ütlustel puudub sisuliselt tõendiväärtus, enda sõnul ta sündmust ei mäletagi (tl 83). Samas on iseloomustava materjali pinnalt ka ilmne, et kannatanu ei ole terve menetluse jooksul olnud huvitatud sellest, et I. Abdulajevit vastutusele võetaks. Nii on ta andnud suulise kuriteoteate esitamisel küllalt detailset infot ründe osas, kuid on väitnud ründaja talle tundmatu olevat (tl 4-5), ta on ka kohtule korduvalt avaldanud (kirjalikult ja suuliselt), et tal I. Abdulajevi suhtes pretensioone ei ole. F.Rle tekitatud vigastusi kinnitavad isiku vaatlusprotokoll, kus fikseeriti see, et tema parema jala reiepiirkond (põlvest üleval pool) on sidemes, seal on verekahtlane määrdumine (tl 7, 9-10). Konkreetne haav ja veritsuse suurus nähtub videosalvestiselt (vormikaamera salvestis „Y32456…“ alates 08.05), verejälgi on näha ka sündmuskoha vaatlusel tehtud fotodel 5 / 13 (fotod nr 16-20), selleks kohaks on Lehola bussipeatus (tl 19). F.Ri vigastused on fikseeritud ka kiirabikaardil, mille järgi oli tal noaga tekitatud torkevigastus, haav u 2 cm ja tugev verejooks, ta viidi haiglasse (tl 137).
  16. Kaitsja taotles kohtuistungil täiendavalt uurida mõningaid kriminaaltoimikus olevaid tõendeid. Kohtu hinnangul on nende tõendiväärtus madal ega mõjuta kuidagi tervikpilti. Iseäranis on tõendiväärtuseta kirjavahetus eksperdiga (tl 79-80), milles ekspert selgelt ütleb, et taoliste fotode pinnalt ei saa mistahes järeldusi teha. Juhtumi kirjeldusest (tl 1-3) oleks põhjust lähtuda üksnes ütluste usaldusväärsuse hindamisel, kuid I. Abdulajevi 10.10.
  17. a antud ütlustes on ta süüd täielikult tunnistanud, ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega ja puudub alus neis kahelda. Vaidlus puudub videote ja tunnistaja K.A ütluste pinnalt ka selles, et I. Abdulajev esitas kohapeal politseinikele oma dokumendi, oli sündmuskohal ja andis kannatanu haavale panemiseks kinda. Sundtoomise määrus (tl 81) võib iseloomustada kannatanut ja tema ütluste usaldusväärsust, kuid praegu on tema ülekuulamisprotokolli pinnalt niigi mõistetav, et ta polegi soovinud sisulisi ütlusi anda, enda sõnul ei mäleta ta juhtunut. Neid aspekte arvestades on kohus küll kaitsja poolt kohtuistungil taotletud materjali uurinud, kuid vajadus nendest nähtuva teabe järele siinsel juhul puudub, kõik tõenduslikud aspektid on kaetud sisulisemate tõenditega.
  18. Kõigi eespool kajastatud asjakohaste ja usaldusväärsete tõendite pinnalt saab kokkuvõttes järeldada, et I. Abdulajev viibis 06.10.
  19. a Tallinnas Lehola bussipeatuses, kus lõi talle varasemast tuttavat F.Ri rusikaga vastu kaela ja noaga jalga.
  20. Kohus leiab, et oma käitumisega pani I. Abdulajev toime mitte korduva kehalise väärkohtlemise, vaid avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava süüteo. Korrakaitseseaduse § 54 järgi on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Antud bussipeatus on kahtlusteta avalik koht. Üldteadaolevalt on Lehola bussipeatus koht, kus liigub päevasel ajal palju inimesi – tegemist on bussipeatusega, mis asub Kännu Kuke keskuse juures. Lisaks sellele on mitmetelt videosalvestiselt näha, kuidas süüdistatav saabub peatusesse reisijaid täis bussiga, bussipeatuses viibib pidevalt arvestatav hulk inimesi.
  21. Puudub igasugune kahtlus selles, et ühel korral rusikaga kellegi vastu kaela löömine ja noaga jalga löömine rikub käitumise üldnõudeid, mis tulenevad ühiskonnas üldiselt omaksvõetud arusaamadest. Need on sätestatud ka KorS §-s 55, mis näeb ette, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige nt teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Avaliku korra raske rikkumise üheks kvalifitseerivaks koosseisutunnuseks on vägivald (KarS § 263 lg 1 p 1). Selle tunnuse all tuleb mõista mh tegu, mis vastab kehalise väärkohtlemise (KarS § 121) koosseisule (RKKKo, 3-1-1-25-07, p 13.1). I. Abdulajevi tegevus ehk kannatanu rusikaga kaelapiirkonda löömine ja noaga jalga löömine täidabki vägivallateo koosseisu. Seal asukohas toimunu häiris ilmselgelt sündmust pealt näinud kõrvalisi isikuid. Antud koha olustikku annavad kõige paremini edasi bussi turvakaamerate ja vormikaamerate salvestised ja nende kohta koostatud vaatlusprotokollid (tl 13-14; 65-67). Seejuures nähtub, et I. Abdulajev saabub bussipeatusesse, kus on hulk inimesi (bussi turvakaamera salvestis failinime lõpuga „…394“ alates 03.01, vastassuunas liikunud bussi turvakaamera salvestis „…000“ alates 00.44). Teadupärast ei nõua kohtupraktika konkreetsete, avaliku korra rikkumisega, häiritud kõrvaliste isikute nimelist tuvastamist, kuid nad peavad olema isikustatavad (RKKKo nr 1-18-7276, p 16). Salvestistel on kõrvalised isikud 6 / 13 isikustatavad. Ühel salvestisel on osalt näha ka löömise hetke (turvakaamera salvestis failinime lõpuga „…388“ alates 03.21), mil samas lähedal seisev mustade pükstega kõrvaline isik on jalgade asendi järgi ilmselgelt näoga süüdistatava ja kannatanu poole. Bussi turvakaamera salvestisel „…392“ 03.19 jäävad kaks bussis olevat meesterahvast vaatama kannatanu ja süüdistatava poole just sel hetkel, kui kannatanu jalad liiguvad tõrjuvalt ehk ajal mil pidi toimuma rusika ja noaga löömine. Nad jätkavad selles suunas vaatamist ka pikema aja jooksul, ka siis kui buss juba edasi liigub. Seega oli I. Abdulajevi tegevus sellise iseloomuga, mis pälvis mitme võõra isiku samaaegse ja pikemalt kestnud tähelepanu ehk nende rahu häiriti piisavalt intensiivselt.
  22. Selliselt on kohtu hinnangul tõendatud, et I. Abdulajev pani avalikus kohas, kõrvaliste isikute juuresolekul, toime käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, ehk ta pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohus märgib, et I. Abdulajev on saanud end ka sellise süüdistuse vastu ammendavalt kaitsta. Siinkohal on oluline tähele panna, et talle esitatud süüdistus hõlmas süüdistust vägivallas ja selle toimepanemises bussipeatuses. Seega heidetigi talle ette vägivalda. Asjaolu, et see häiris avalikus kohas teisi isikuid, oli talle teada, sest ta läks selles peatuses maha reisijaid täis bussist ühistranspordipeatusesse, kus ta nägi hulga inimesi olevat ning eesmärgiga kannatanu suhtes vägivalda tarvitada.
  23. Kohtu hinnangul on süüdistatav I. Abdulajev avaliku korra raske rikkumise toime pannud otsese tahtlusega. Bussi turvakaamera salvestistel („...389“ alates 03.00 ja „…392“ alates 03.04, „…387“ alates 03.30) on näha kuidas I. Abdulajev põhjalikult ja väga konkreetselt vaatab bussipeatuse suunas, seejuures tema pea liikumine viitab kellegi või millegi püsivale jälgimisele. Salvestiselt nr „… 394“ nähtub, kuidas alates 03.
  24. liigub I. Abdulajev otsejoones kannatanu juurde, tal on vasakus käes nuga. I. Abdulajevil oli teadmine bussipeatusest kui avalikust kohast. Kuivõrd eespool leidis tuvastamist, et ta häiris oma käitumisega bussis olijaid, on oluline rõhutada, et I. Abdulajevit on varem karistatud ühistranspordis avaliku korra raske rikkumise eest (tl 110). Teise inimese peksmise lubamatus on üldteada, nagu ka see, et see võib häirida asjassepuutumatuid inimesi. Neid inimesi pidi I. Abdulajev samuti märkama. Kuigi I. Abdulajevi põhieesmärk oli tarvitada vägivalda F.Ri suhtes, siis ta teadis, et selles kohas paneb ta toime avaliku korra raske rikkumise, kuid ta suhtus sellesse ükskõikselt.
  25. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. I. Abdulajev oli tavalises alkoholijoobe seisundis (tl 24, 102), oli võimeline häirekeskusesse helistama. Kannatanupoolset vägivalda ei ole tuvastatud. Kuigi kannatanu on korranud seda, et ta provotseeris süüdistavat, siis ei ole midagi sellist sündmuse juures kohus tuvastanud. Nendevahelised suhted olid halvenenud juba varem ning salvestistelt nähtub, kuidas I. Abdulajev märkas bussi peal olles kannatanut, läks peatuses maha ja liikus nuga käes otsejoones kannatanu juurde. Kohe hakkas ka löömine, mis on seostatav videotel kannatanu jalgadega tehtavate liigutuste ja vehkimisega. Ka I. Abdulajevi süüdivuses küsimusi tekkinud ei ole, seda on kinnitanud ka kohtupsühhiaatriline ekspertiis (tl 102103). KARISTUS 7 / 13
  26. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena Igor Abdulajevi karistusregistri väljatrükki, kinnipeetavate isikute registri väljatrükki, 15.03.
  27. a ja 24.05.
  28. a kohtuotsuseid kriminaalasjas nr 1-10-15053, 18.02.
  29. a otsust kriminaalasjas nr 1-151007, väljavõtet I. Abdulajevi haigusloost, kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti, tema pangakonto väljavõtteid ning Maksu- ja Tolliameti teatist.
  30. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille järgi on karistamise aluseks isiku süü. Kohtul tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
  31. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest näeb seadusandja ette rahalise karistuse või kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 2,5 aastat vangistust.
  32. Hinnates I. Abdulajevi süü suurust KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid ja vägivalla intensiivsust. Esmalt on süü suuruse hindamisel oluline arvesse võtta kannatanu suhtes kasutatud vägivalla intensiivsust ja korduvust. Süüdistatav lõi kannatanule ühe korra rusikaga kaela piirkonda ja ühe korra noaga parema põlve piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused. Täpsemalt tuvastati kannatanul lahtine haav parema põlve siseküljel tugeva verejooksuga (tl 137). Kannatanu on kohtuistungil märkinud, et ta oli pool päeva haiglas, õmmeldi haava, pandi sidemed ja peale seda ta läks koju (170pö). Seega ei olnud tegemist tõsiste vigastustega. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et vahetult pärast löömist oli veritsus küllalt tõsine, verejooks ei peatunud koheselt (vormikaamera salvestis „Y32456…“ alates 08.05), mistõttu ei saa rääkida pelgalt kergest pindmisest vigastusest. Eeltoodud kirjelduse pinnalt saab asuda seisukohale, et kannatanule tekitatud tervisekahjustuse intensiivsus oli KarS § 263 lg 1 p 1 mõttes keskmine. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, et süüdistatav kasutas teo toimepanemisel kannatanu suhtes vägivalda kahel korral, lüües teda nii rusikaga kaelakui ka noaga jalapiirkonda. Viimasest tekkis tugev verejooks (tl 137).
  33. I. Abdulajevit on korduvalt karistatud vägivallategude eest, sh viimati mõrva, avaliku korra rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Arvestada tuleb sedagi, et sündmus leidis aset päevasel ajal avalikus kohas ning seda nägid pealt väga mitmed kõrvalised isikud.
  34. Mõnevõrra saab süüd suurendavaks lugeda asjaolu, et süüdistatav pani süüteo toime varasema isikliku mitteolulise iseloomuga konflikti tõttu. Nimelt on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel selgitanud, et varasem konflikt tekkis sellest, et kannatanu võttis tema juures välja kolides kaasa tema padjad ja tal ei olnud võtmeid tagasi anda (tl 54). Seega oli süüdistataval juba varasemast ajast tekkinud vimm kannatanu vastu, mida ta soovis vägivallaga lahendada. Kokkuvõttes on I. Abdulajevi süü KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises keskmine. 8 / 13
  35. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga. Süüdistatav on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil korduvalt väljendanud kahetsust juhtunu osas (tl 54). Kohtul ei ole põhjust süüdistatava poolt väljendatud kahetsuse siiruses kahelda. Ta on öelnud, et kuriteo pani ta toime alkoholi mõjul ning kainena oleks ta kannatanuga lihtsalt rääkinud (tl 173). Kannatanu on kohtuistungil süüdistatavalt positiivselt iseloomustanud ja kinnitanud, et ta on süüdistatavaga leppinud ning et ta ise provotseeris süüdistatava sellist käitumist. Ka süüdistatav ise kinnitas kohtuistungil, et ta on kannatanuga leppinud. Kohus arvestab mõningal määral karistust kergendava asjaoluna sedagi, et süüdistatav helistas häirekeskusesse ja andis kannatanu haava katmiseks kinda. Kohapeal püüdis jätta politseinikele oma andmeid, kuid videosalvestiselt nähtuvalt tegelikult selleks, et ta saaks lahkuda EMOsse (vormikaamera salvestis „Y32498…“ alates 10.10). Kuigi ta ei ole enda isikut varjanud ja on hiljem süüd tunnistanud, siis sündmuskohal ei teinud ta midagi selleks, et politseiametnikud saaksid kohapeal ettekujutuse sellest, kes tegelikult kannatanut noaga lõi. Teo toimepanemist tunnistas ta alles teisel ülekuulamisel. Seega pole põhjust rääkida süüteo avastamisele aktiivsest kaasaaitamisest.
  36. Rahalise karistuse kohaldamine on välistatud I. Abdulajevil esiteks töökoha ja arvestatavate sissetulekute puudumise tõttu. Süüdistatav on selgitanud, et tal on diagnoositud keskmine xxx ning ta saab töövõimetustoetust 365 eurot (tl 171). Pangakonto väljavõtetest nähtub toetuse saamine ning muude püsivate sissetulekute puudumine (tl 149-150). MTA teatise järgi on I. Abdulajevi
  37. a tehtud tulumaksuga maksutatavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist vaid 267 eurot (tl 105). Seega on ilmne, et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita. Lisas pole rahalise karistuse kohaldamine tema isikut iseloomustavaid andmeid arvestades põhjendatud. Tuleb arvestada, et I. Abdulajevi puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on tal 2 kehtivat kriminaalkaristust (tl 106-107). Ka varasemalt on ta toime pannud isikuvastaseid kuritegusid, sh mõrva. Nimelt, karistusregistri väljavõttest ning 15.03.
  38. a Harju Maakohtu otsusest ja 24.05.
  39. a Tallinna Ringkonnakohtu otsusest nähtub, et I. Abdulajevit on karistatud KarS § 114 p 1 ja KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest. Kohtuotsusega mõisteti talle liitkaristuseks 13 aastat vangistust (tl 109, 118). Seejuures on kõnekas, et KarS § 114 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisel olid teo toimepanemise asjaolud sarnased praeguse asjaga. I. Abdulajev, olles alkoholijoobes, tungis kallale bussipeatuses viibivale kannatanule. Süüdistatava enda selgituste kohaselt vastas kannatanu talle mõnitavalt või irvitavalt ning seetõttu ei saanud ta oma tegusid enam kontrollida (tl 115). Ka praeguses asjas on süüdistatav enda tegevuse selgitusena märkinud, et nähes lõbusas tujus olnud kannatanut läks ta endast välja (tl 54-55). Eksperdile on ta öelnud, et talle tundus, et kannatanu irvitas ta üle ja sellepärast teda lõigi (tl 101). Samuti nähtub 18.02.
  40. a kohtuotsusest, et I. Abdulajev on süüdi tunnistatud KarS § 121 (alates 01.01.
  41. a § 121 lg 1) järgi vanglas toime pandud kehalise väärkohtlemise eest ning talle mõisteti liitkaristuseks 13 aastat 3 kuud vangistust. Kinnipeetavate isikute registrite väljatrükist nähtub, et I. Abdulajev on vangistuses viibinud kokku 5-l korral, kokku ca 25 aastat. Tuvastatav on ka see, et enamik vangistuses viibimisi on seotud isikuvastaste kuritegude toimepanemisega. Viimati vabanes ta vangistuse kandmiselt 03.10.
  42. a ehk ca 1 aasta enne praeguse kuriteo toimepanemist. Eeltoodu iseloomustab I. Abdulajevi vägivaldset käitumismustrit konfliktisituatsioonides ning viitab sellele, et ta ei ole eelmistest vanglakaristustest mitte mingeid vajalikke järeldusi teinud. Kohtu hinnangul esineb süüdistataval raskusi alkoholijoobes enda emotsioonide kontrollimisel, mistõttu ta paneb järjepidevalt toime 9 / 13 samalaadseid, sh ka küllalt tõsiseid vägivallategusid. Eelnevat arvestades ei ole rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine I. Abdulajevi puhul otstarbekas ega täidaks karistuse eesmärke ning tema suhtes tuleb kohaldada karistusliigina vangistust.
  43. Eespool analüüsitud süü suurusest lähtuvalt ja arvestades iseloomustavaid asjaolusid, ühel juhul karistust raskendavat asjaolu ja karistust kergendavate asjaolude esinemist ning samuti ka karistuse üld- ja eripreventiiveid eesmärke, on kohtu hinnangul põhjendatud karistada Igor Abdulajevit KarS § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 2 aastat 3 kuud.

§ 238

lg 2 alusel tuleb seda karistust lühimenetluse korras vähendada 1/3 võrra ja karistuseks lugeda 1 aasta 6 kuud vangistust.

  1. Kohus ei näe ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. Kaitsja on välja toonud, et I. Abdulajevi suhtes ei ole kunagi käitumiskontrolli kohaldatud, kuid arvestades kõiki eelpool kirjeldatud asjaolusid puudub kohtul igasugune veendumus selles, et I. Abdulajev suudaks ilma reaalset vangistust kandmata õiguskuulekale teele asuda. Sellist lähenemist ei toeta ka karistuse üld- ja eripreventiivsed kaalutlused. Kuigi praegusel juhul ei olnud I. Abdulajevi poolt kasutatud vägivald nii intensiivne, on ta varasemalt toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, kus tema tegevus on põhjustanud ka inimese surma. Seda karistust kandes pani ta vanglas toime uue vägivallateo ning vangistusest vabanemist suutis I. Abdulajev vaid aasta aega hoiduda vägivallast. Samuti nähtub käesoleva kuriteo asjaoludest, et I. Abdulajevi vägivalla võivad vallandada ka tühised põhjused ja varasemad konfliktid ning seda eriti olukorras, kus ta on tarvitanud alkoholi. Ka süüdistatav ise on alkoholi enda impulsiivse käitumise põhjusena nimetanud. Ekspertiisiaktis on kirjeldatud, et süüdistatav tarvitab vabaduses alkoholi võimalusel igapäevaselt. Joobes olles on ta pidurdamatu ja agressiivse käitumisega. Tema frustatsioonitaluvus on vähene, konfliktid tekivad kergesti, käitumine on olnud impulsiivne ja agressiivne, eriti alkoholijoobes. Ekspert on diagnoosinud tal xxx xxx, mida iseloomustab kalk, hoolimatu ja vastutustundetu suhtumine ühiskonna käitumisreeglite ja seaduste suhtes. Süüdistatava ühiskonnaohtlikkus on peamiselt tingitud alkoholi tarvitamisest. Eksperdi hinnangul on vajalik täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest, võtta osa programmidest ja gruppidest (tl 100-102). Seni vabaduses viibimisel ei ole olnud vajalikku mõju isiku hoiakute ja harjumuste muutmisel. Kuigi tunnistajad K.A, U.B ja kannatanu F.R on I. Abdulajevit iseloomustanud ka positiivselt, ei loo see tervikpilti tema isikust. I. Abulajev on pärast vangistusest vabanemist asunud uuesti alkoholi tarvitama, mis on viinud uue kuriteo toimepanemiseni. Arvestades probleemidega pikaajaliselt tegelemata jätmist, kui selleks on võimalusi olnud, puudub kohtul veendumus, et ka kontrollnõuete seadmisel võiks I. Abdulajev iseendas leida motivatsiooni tegelemaks isiksusehäire ja alkoholisõltuvuse ohjamisega. Samuti ei saa tähelepanuta jätta karistuse eesmärke. Olukorras, kus I. Abdulajev enda impulsiivse käitumisega avalikus kohas paneb ohtu teiste isikute tervise ning häirib ka kõrvalisi isikuid, ei ole põhjendatud tema tingimuslik vabastamine. Kokkuvõtvalt räägivad kõik need asjaolud I. Abdulajevi karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise vastu. Sedavõrd pikaajalise vägivaldse käitumisega isiku puhul on ainumõeldav tema isoleerimine ühiskonnast. Samadel põhjustel ei pea kohus põhjendatuks ka vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, milleks I. Abdulajev on formaalselt nõusoleku andnud (tl 172pö). Seega tuleb süüdistataval mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena.
  2. Asjas kogutud tõendite järgi ei ole I. Abdulajevil takistusi karistuse kandmiseks. Kaitsja on küll viidanud sellele, et I. Abdulajevil on diagnoositud kinnipidamisasutuses viibimisest tingitud häire. Kuigi nimetatule leiab viite 15.10.
  3. a haigusloost (tl 148), 10 / 13 siis tuleb tähele panna, et kogu haigusloo saab kokku võtta sellega, et I. Abdulajev soovib endale sobivat ravi (keeldudes osadest ravimitest, soovis teisi). Kohtule jääb selgusetuks, millisel alusel peaks verd võttev õde panema isikule vastava diagnoosi (tl 149). Mööda ei saa vaadata sellestki, et I. Abdulajev on vanglas viibinud palju kordi ja kokku enam kui 20 aastat (tl 142-143). Seega pole ilmselt tegemist usaldusväärsete ja ammendavate seisukohtadega I. Abdulajevi vaimse seisundi osas, seda enam, et need ei hõlma mingeid põhjendusi. Oluline on aga see, et vastavad andmed on olemas ka usaldusväärsel kujul, kuivõrd pärast kaitsja viidatud haigusjuhtumeid on tehtud I. Abdulajevi suhtes ka kohtupsühhiaatriaekspertiis. Selles on ekspert oma seisukohti põhjendanud ja kaitsja viidatud diagnoosile viited selles puuduvad. Ekspert on sedastatud, et I. Abdulajev on võimeline kandma karistust (tl 102-103). Seega mingeid takistusi vanglakaristuse kohaldamiseks ei esine. Arvestades, et I. Abdulajev viibib vahi all, tuleb kandmisele kuuluva 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse algust arvestada I. Abdulajevi kinnipidamisest, s.o alates 06.10.
  4. a. TÕKEND
  5. Igor Abdulajev on käesoleva asja raames vahistatud alates 08.10.
  6. a. Harju Maakohus andis 03.02.
  7. a Igor Abdulajevi kohtu alla, jättes tõkendi vahistamine muutmata.
  8. Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistus ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada aga kõiki

§s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on toime pannud isikuvastase kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. Kohus viitab, et

§ 130

lg 4 1 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus, esineb oht, et isik asub vabadusse pääsedes kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seda hinnangut süvendab asjaolu, et I. Abdulajev sündmuskohal politseinikke oma teost ei informeerinud, ta lahkus sealt pärast pikemat kohapeal viibimist omal soovil EMOsse ootama (mingeid kiiret sekkumist vajavaid terviseprobleeme tal polnud) ning politsei pidi talle sinna järele minema.

  1. I. Abdulajev on toime pannud avaliku korra raske rikkumise vägivallaga. Ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Kohus saab uuritud tõendite pinnalt möönda, et esineb põhjendatud oht süüdistatava poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda esiteks põhjusel, et süüdistatavat on ka varasemalt karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus on juba varasemalt tõdenud, et teda on karistatud mh KarS § 114 p 1 ja KarS § 263 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ehk mõrvas ning rahu ja avaliku korra rikkumises, mis pandi toime vägivalda kasutades ja relvana kasutatava esemega ähvardades. 18.02.
  2. a kohtuotsusega tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise inimese tervise kahjustamises ja füüsilist valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kohus on ka varasemalt andnud hinnangu sellele, kuidas süüdistataval esineb vägivaldne käitumismuster ning ta ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Ta on umbes aasta 11 / 13 pärast vangistusest vabanemist toime pannud uue kuriteo, millega tekitas füüsilist valu ja tervisekahjustused kannatanule ning rikkus avalikku korda. Samuti tuleb siinjuures arvestada I. Abdulajevil esinevat alkoholisõltuvust, mis võib ajendada teda kuritegusid toime panema. Sellised süüdistatavat iseloomustavad andmed annavad alust arvata, et I. Abdulajevi puhul esineb jätkuv kuritegude toimepanemise oht. Asjaolu, et tal on olemas kindel elukoht ja teatav sissetulek toetuse näol, ei ole uute kuritegude toimepanemise ohtu senini maandanud. Selliselt tuleb kohtul asuda seisukohale, et asjaolude kokkulangemisel (alkoholijoobes olek, oskamatus kontrollida tugevaid emotsioone) ei ole välistatud, et süüdistatav võib jätkata samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Ka süüdistatav ise on öelnud, et ta on alkohoolik ja retsidivist ning käitub vastavalt (tl 101). Samuti, tuleb tähele panna, et kohtupraktikas on leitud, et raskemate kuritegude toimepanemise ohu korral võib süüdistatava vahistamiseks piisata sellisest uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, mis kergemat liiki kuriteo toimepanemise ohu puhul vahistamiseks alust ei annaks (RKKKo 3-1-132-12, p 9.3). Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID
  3. Vastavalt KarS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.

  1. a summas 1329 eurot, mis tuleb I. Abdulajevilt välja mõista. Praeguses asjas on menetluskuludeks ka määratud kaitsjale makstud tasud. Kaitsjatasud on kohtueelses menetluses olnud 219,60 eurot, 65,88 eurot, 133,22 eurot, 209,35 eurot ja 320,61 eurot, s.o kokku 948,66 eurot (tl 48-49, 59, 132, 160) ja kohtumenetluses 241,56 eurot (tl 174). 25.02.
  2. a esitatud kaitsjatasu taotlus (tl 176) tuleb jätta läbi vaatamata, sest taotlus esitati pärast kohtu suundumist nõupidamistuppa. RÕS § 22 lg 3 kohaselt esitab advokaat riigi õigusabi tasutaotluse kohtumenetluses igas kohtuastmes ja kriminaalasja kohtueelses menetluses ning väärteoasja kohtuvälises menetluses kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava menetluse lõpus. Nõue esitada taotlus hiljemalt menetluse lõpus tähendab kriminaalmenetluses seda, et kaitsja taotlus peab olema jõudnud kohtuni enne nõupidamistuppa siirdumist (RKKK 16.02.2024, 1-21-2651, p 7). Väljamõistetavate kaitsjatasude kogusumma on seega 1190,22 eurot. Samuti tuleb I. Abdulajevilt välja mõista DNA-ekspertiisi kulu summas 1260 eurot (tl 94). Kriminaalasjas on teostatud ka kohtupsühhiaatriaekspertiis maksumusega 1300 eurot (tl 104), kuid arvestades I. Abdulajevi majanduslikku seisundit, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud see kulu jätta täies ulatuses riigi kanda. Seega on I. Abdulajevilt väljamõistetavateks menetluskuludeks sundraha summas 1329 eurot, kaitsjatasud summas 1190,22 eurot ning DNA-ekspertiisikulu summas 1260 eurot, s.o menetluskulud kogusummas 3779,22 eurot. Tulenevalt menetluskulude suurusest ja asjaolust, et I. Abdulajev asub kandma pikemaajalist vanglakaristust, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.
  3. Puute- ja kaapeproovid, mis asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asuv nuga tuleb konfiskeerida Kar

S § 83 lg 1 alusel kui kuriteo 12 / 13 toimepanemise vahend ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu on avaldanud soovi temale kuuluvate esemete tagasisaamiseks (tl 172pö). Seega tuleb jalanõud, musta värvi vest, jakk ja dressipüksid tagastada F.Rle, s.o saata kinnipidamisasutusse tema isiklike asjade juurde lisamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2025. a otsusega nr 1-247543. 13 / 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.