4-21-1236/7

4-21-1236 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Kaebuse esitanud isik (menetlusalune isik) Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 12.04.2021, Tallinn 4-21-1236 (2315,21,000343) Katrin Mikenberg B.Q kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.02.2021 otsusele väärteoasjas nr 2315,21,000343, millega B.Q karistati liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 euro suuruses summas B.Q, isikukood: XXX; kodakondsus: Venemaa Föderatsiooni kodanik; elukoht: xxxx; tel: xxxx; e-post: xxxx karistusregistri kohaselt üks kehtiv kriminaal- ja kolm väärteokaristust Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus; aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa 15060; e-post: pohja@politsei.ee RESOLUTSIOON Maakohus, lahendanud väärteoasjas esitatud kaebuse kirjalikus menetluses ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 17.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2315,21,000343, millega B.Q karistati LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut (800 eurot), osaliselt, s.o karistuse määra ja täitmise viisi osas.
2. Teha uus otsus, millega B.Q karistada LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot.
3. Määrata, et karistusseadustiku (KarS) § 66 lg 2 alusel on B.Q-le mõistetud rahatrahv kogusummas 600 eurot võimalik tasuda ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades otsuse jõustumisest arvates, st 60 eurot igas kuus.
4. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE777700771003813400 LHV pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. 1 4-21-1236
6. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
7. Otsuse koopia saata B.Q-le ning Politsei- ja Piirivalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (VTMS §-d 155 ja 156). VÄÄRTEOETTEHEIDE B.Q-le heidetakse väärteoasjas nr 2315,21,000343 ette seda, et ta 29.01.2021 kell 02.40 Tallinnas Tartu mnt 86 juures juhtis mootorsõidukit xxxx (reg.märk xxxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli peatatud juhtimisõiguse peatamise otsusega alates 13.01.2021 seoses elatisvõlgnevusega. Oma tegevusega rikkus B.Q LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Kohtuvälise menetleja 17.02.2021 otsusega karistati B.Q LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot.
9. Menetlusalune isik esitas otsuse peale 15.03.2021 kaebuse, milles palus karistuse summa üle vaadata ja võimaldada see tasuda osade kaupa. B.Q selgitas, et 29.01.2021 ei olnud ta teadlik lubade peatamisest, mis oli küll tema enda viga, kuid ta teatas sellest kohe politsei esindajale. Kaebaja arvelduskonto on hetkel suure võla tõttu arestitud, sest ta ei tööta (tema eelmine töökoht oli seotud klientide sõidutamisega), mistõttu tal ei ole võimalust määratud trahvi tasuda. Kaebaja teatas kohtule, et ta on nõus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
10. Kohtuväline menetleja märkis kirjalikus vastuses, et kohus võib mootorsõiduki juhtimisõiguse peatada täitemenetluse seadustiku § 1772 lg 1 alusel sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel võlgnikku eelnevalt hoiatades, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Käesoleval juhul on Harju Maakohtus 21.12.2020 määrusega nr 2-20-15268 B.Q mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtajatult peatanud ning keelanud isikule juhtimisõiguse andmise. Kohtumäärus jõustus 13.01.
11. Kohtumäärusest nähtuvalt kinnitas B.Q 26.07.2020 täitmisteate, täitedokumendi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja hoiatuse kättesaamist. Kohtutäituri büroo töötaja antud info kohaselt on hoiatus edastatud võlgnikule saadetud e-posti aadressile. Seega ei saanud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine tulla kaebajale ootamatult ning isik oleks pidanud enne juhtima asumist kontrollima juhtimisõiguse olemasolu. Kohtuväline menetleja viitas õiguskantsleri seisukohale, mis peab lapse ülalpidamisest kõrvale hoidumise korral vanemalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist proportsionaalseks meetmeks, samuti Riigikohtu lahendile nr 3-4-1-2-05, mis rõhutab seadusandja võimalust kujundada karistusmäärade kaudu riigi karistupoliitikat ja mõjutada isikute õigusvastase käitumist. Kuivõrd B.Q on varem samalaadse kuriteo eest kriminaalkorras karistatud, on talle määratud rahatrahv 200 trahviühikut põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata, küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui kohus määrab rahatrahvi tasumise ositi. Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT 2 4-21-1236
12. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
13. Poolte vahel ei ole vaidlust väärteo toimepanemise asjaolude osas. B.Q ei vaidlustanud seda, et juhtis väärteoetteheites märgitud ajal Tallinnas Tartu mnt 86 maja juures mootorsõidukit ning ei vaielnud vastu sellele, et juhtimise ajal oli tal juhtimisõigus peatatud. Kaebaja poolt toimepandut tõendavad toimikusse kogutud tõendid, täpsemalt: - tunnistajana ülekuulatud politseitöötaja G L ütlused, kelle sõnul teostas ta 29.01.2021 koos J T Lasnamäel liiklusjärelevalvet, kui Pallasti tänaval märkasid silmnähtavalt kiirust ületanud xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Nad peatasid sõiduki kell 02.40 Tartu mnt 86 ning kontrollimisel selgus, et sõiduki juhil B.Q-l oli juhtimisõigus peatatud alates 13.01.2021 elatisvõlgnevuse tõttu. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtuvalt kõrvaldati B.Q 29.01.2021 kell 02.40 mootorsõiduki juhtimiselt, sest tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; - liiklusregistri päring seisuga 04.02.2021, samuti MISP2 andmebaasi väljatrükk, millest nähtuvalt on B.Q-l alates 13.01.2021 juhtimisõigus peatatud.
14. B.Q väitis kohtule, et ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse peatamisest. Kohus ei pea kaebaja sellekohast väidet usutavaks. Kohtu infosüsteemi (KIS) andmete kohaselt lahendas kohus 21.12.2020 tsiviilasjas nr 2-20-15268 kohtutäituri taotluse ja peatas B.Q juhtimisõiguse ning kaebaja sai kohtumääruse kätte 28.12.
15. Järelikult pidi olema B.Q-le teada, et kui ta kohtumäärust ettenähtud 15 päeva jooksul ei vaidlusta, siis lahend jõustub ning tal puudub edaspidi õigus mootorsõidukit juhtida. Veelgi enam - viidatud kohtumäärusest nähtuvalt on kohtutäitur B.Q 26.07.2020 hoiatanud, et elatise maksmisest kõrvalehoidumise korral võib kohus juhtimisõiguse peatada. Kaebaja on 27.07.2020 teinud sissenõudjale ühekordse sissemakse, edaspidi aga jätkanud elatise maksmisest kõrvalehoidumist. Seega on B.Q teavitamine juhtimisõiguse peatamisest olnud kohtu hinnangul piisav, kaebaja pidi olema teadlik, et elatise maksmisest kõrvalehoidumise korral peatatakse tal mootorsõiduki juhtimisõigus ning 29.01.2021 sõitma hakates pidi ta aru saama, et tal puuduvad kehtivad juhiload.
16. Eeltoodust tulenevalt on B.Q poolt juhtimisõiguseta sõitmine, s.o LS § 90 lg 1 p-s 1 kirjeldatu kogutud tõenditega kinnitust leidnud ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. B.Q süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
17. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
18. LS § 201 lg 2 järgi võib selle väärteo eest kohaldada karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. B.Q karistati LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut, mis on sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Kohtu arvates ei ole menetleja trahvi määramisel piisavalt arvestanud B.Q süü suurusega ega süüdlase isikuga ning peab võimalikuks mõistetud rahatrahvi vähendada.
19. B.Q näol on tegemist piisavalt staažika juhiga, kelle juhtimisõiguse peatamine seoses elatise mittemaksmisega ei muutnud teda automaatselt liikluses ohtlikuks. Arvestada tuleb, et LS § 201 lg 2 kohaldamisalas on nii need juhid, kel pole juhtimisõigust kunagi olnud ja sõiduõpetaja käe all ohutuid juhtimisvõtteid omandanud, kui ka aastatepikkuse kogemusega autojuhid. Nagu nähtub Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, kuulub B.Q viimasesse gruppi, kellelt juhtimisõigus on küll 3 4-21-1236 mitmel korral ära võetud, kuid kes on omandanud juhtimisõiguse juba
20. aastal ning kel oli taksojuhina töötamise õigus alates
21. aastast.
22. Nimetatud asjaolu ja kaebaja materiaalset olukorda arvesse võttes leiab kohus, et B.Q-le määratud rahatrahvi suuruse osas tuleb otsus tühistada. Kui lähtuda süü suurusest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest, siis on kohtu arvates kaebajale karistuseks antud süüteo eest rahatrahv 150 päevamäära, s.o 600 eurot. Selline karistus ei ole vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega.
23. Samuti arvestab kohus B.Q materiaalset olukorda, st seda, et ta peab tasuma elatist oma kahele alaealisele lapsele ning ta peab juhtimisõiguse äravõtmise tõttu leidma uue töö, mistõttu KarS § 66 lg 2 alusel peab kohus mõistlikuks anda kaebajale võimalus tasuda mõistetud rahatrahv 600 eurot osade kaupa, s.o kümne kuu jooksul otsuse jõustumisest võrdsetes osades, tasudes seega igas kuus 60 eurot.
24. Kohus selgitab täiendavalt, et rahatrahvi tasumine kümne kuu jooksul on kaebaja õigus, mitte kohustus. Kaebajal on alati võimalus trahv enne otsusega määratud tähtaega ära maksta. Kuivõrd väärteo eest mõistetud karistus kantakse karistusregistrisse ning kustutatakse sealt aasta möödumisel alates trahvi täielikust tasumisest, on rahatrahvi võimalikult kiire tasumine kaebaja enda huvides. Lisaks selgitab kohus, et kui isik ei tasu rahatrahvi tähtaegselt, siis suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Juhul, kui rahatrahvi sissenõudmine ebaõnnestub, on edasiselt võimalik rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 sätestatud viisil. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik 4