p 2 kohus otsustas: R.X-i kaebus rahuldada ja tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.01.2022 otsus nr 2302,22,000159 R.X-ile LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Muus osas jätta PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.01.2022 otsus nr 2302,22,000159 muutmata. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (
) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 25.01.2022 otsusega nr 2302,22,000159 karistati R.X-i LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, s.o 760 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.
07.01.2022 koostatud väärteoprotokolli nr AB1611527 (2302,22,000159) kohaselt 18.12.2021 kell 17:17 Tallinnas Paldiski mnt 23a, liikudes Loode tn suunas, R.X juhtis mootorsõidukit MB E350 reg.nr. XXXXXX isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,43mg, alkoholisisaldus veres on tuvastatud EKEI uuringuga (uuringuakt nr 1818T). Rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 09.02.2022 esitas R.X-i kaitsja Vitali Denikin kohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale, milles taotleb R.X-ile LS § 224 lg 3 p 1 määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebusele on lisatud tööleping, menetlusaluse isiku ja elukaaslase pöördumine. Kaebuses rõhutatakse, et R.X tunnistab süüdi ja kahetseb, on aru saanud rikkumise tõsidusest ja teinud tõsised järeldused. Selles asjas ei esine asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse kohaldamist, sest lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhul, kui põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav. R.X-i puhul ei esine selliseid isikut iseloomustavad asjaolusid, miks pidanuks kohtuväline menetleja üldse kaaluma lisakaristuse kohaldamist, ei esine mistahes tehiolusid või fakte, mis annaksid alust arvata, et käesoleval juhul ei ole ainult põhikaristuse rakendamine piisav. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses toodud seisukohtadega ja R.X-ile määratud lisakaristuse tühistamisega. 18.12.20221 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt ei olnud R.X kella 17.24 ajal läbiviidud puhutamisel võimeline huulikusse puhuma, lisaks alkoholilõhnale suust esines isikul veel ka silmade punetus, häired aja-, isiku, kohatajus ja reaktsioonikiiruses, segane kõne, unisus ja ärritumine käitumises. Kaitsja põhjendus menetlusaluse isiku juhtimisõiguse vajalikkuse kohta ei välista juhtimisõiguse äravõtmist, sest ka varasem kohtupraktika viitab sellele, et töökoha kaotamise võimalus ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu. Eripreventiivselt juhtimisõiguse äravõtmine aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine (vt kirjaliku vastuse lk 3) on keelatud. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse pikemaks ajaks liiklusest, suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet ning omada preventiivset mõju kaasliiklejatele. Menetlusalune isik pani süüteod (lk 4) toime nädalavahetusel ning seda sellisel kellaajal, mil liiklus on tavapärasest aktiivsem. Rikkumise tõsidust indikeerib asjaolu, et vaid 0,07 mg/g suurema näidu korral veres oleks tegemist olnud juba KarS § 424 sätestatud kuriteoga. Kohtuväline menetleja on kasutanud diskretsiooniõigust ning vastavalt süü suurusele määranud ka karistuse, mis võiks isiku liiklusalast käitumist tulevikus pikemas perspektiivis mõjutada, pelgalt rahatrahv ei oma antud juhul sellist mõjusust ning teo tõsidusest järelduste tegemisel saadavat kinnistavat mõju. Kokkuvõtvalt kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud R.X-i kaitsja kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt
Vastavalt
lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohtu hinnangul on R.X-i poolt toimepandud väärtegu õigesti kvalifitseeritud ning on nõuetekohaselt tõendatud. Väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud järgmiste väärteoasjas kogutud tõenditega: - Tunnistaja K. S. ütluste kohaselt 18.12.2021 kell 17.17 märkasid politseiametnikud ühistranspordirajal liikuvat mootorsõidukit MB reg.nr XXXXXX, millel puudusid välised ühistranspordi tunnused, anti peatamismärguanne. Juhil ei olnud esitada ühistranspordi sõiduki kaarti, autost oli tunda alkoholilõhna. Kasutati indikaatorvahendit, juht ei suutnud puhuda, korduva proovimise peale andis passiivne puhumine positiivse tulemuse, isik väitis, et ei suuda puhuda astma tõttu. Isik oli nõus minema vereproovi andmiseks Wismari haiglasse. - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, mille kohaselt Wismari haiglas võeti 18.12.2021 kell 17.44 R.X-ile vereproov ning tuvastati etanooli sisaldus 1,48+-0,05. 2 - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt kõrvaldati R.X sõiduki juhtimiselt 18.12.2021, sest ta juhtis sõidukit MB reg.nr XXXXXX ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. - Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt 18.12.2021 kell 17.24 R.X-i puhumise näit oli positiivne alkoholile, lisaks märgitud alkoholi lõhn suust, silmade punetus, reaktsioonikiirus häiritud, kõne segane, esineb häireid aja-, isiku ja kohatajus, esineb rahutus ja ärritumine, ei olnud võimeline puhuma. - R.X-i juhtimisõigust puudutavad tõendid: Austrias välja antud juhiloa koopia; vallasasja – juhiloa hoiule võtmise protokoll kahltusega, et juhiluba võib ola võltsitud; transpordiameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt R.X-i kehtivaid juhilubasid ei leitud ning PPA rahvusvahelise operatiivinfo büroo vastus: Austria ametivõimudelt laekunud info kohaselt R.X-ile on 29.06.2011 BPD Wien/VA poolt välja antud Austria juhiluba nr xxxxxxxx, mis annab õiguse juhtida kategooria B sõidukeid, mis oli kehtiv ka 18.12.2021.a. - Menetlusaluse isikuna R.X avaldas, et tal on esimest ja viimast korda selline situatsioon, kahetseb et nii juhtus, oli roolis 5 minutit, soovis autot ümber parkida, juhiluba on eluliselt vajalik. - Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt R.X-il kehtivaid karistusi ei ole. Eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning R.X-i süü rikkumistes on tõendatud – menetlusalune isik R.X juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,43mg. R.X-i käitumine sisaldab LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud,
Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik R.X, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. LS § 224 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et sama teo eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 p 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist järgmiselt: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. LS § 224 lg 2 järgi kohtuväline menetleja määras põhikaristusena rahatrahvi 190 trahviühiku ulatuses, ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks. Eeltoodust nähtub, et menetleja on määranud põhikaristuse üle LS § 224 lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, lisakaristus on määratud LS § 224 lg 3 p 1 ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt on karistust kergendav asjaolu kahetsus ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü (nulla poena sine culpa). Positiivne karistusõigus ei määratle karistuse mõistmise iseseisva alusena süüdistatava isikut, mistõttu karistuse mõistmisel tuleb süü suurust ja preventiivseid kaalutlusi selgelt ja ühemõtteliselt alati eristada 3 (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Kohus leiab, et põhikaristuse liik ja määr vastab R.X-i isikule ja tema süü suurusele. Kaebajal tuvastatud alkoholisisaldus on üle keskmise ning üle keskmise on määratud ka põhikaristus. Kohus leiab sarnaselt kohtuvälisele menetlejale, et mootorsõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud tahtlikult ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades on raske liiklusalane rikkumine, mis mõjutab õnnetusse sattumise ohtu. Juhtides mootorsõidukit alkoholi mõju all, ei ole inimene võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama. R.X on kohtueelses menetluses ja kohtule esitatud kaebuses oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt puuduvad R.X-il kehtivad karistused. Väärteoasja materjalidest saab järeldada, et menetlusalune isik oli teadlik oma keelatud seisundist, kuid ei astunud samme selleks, et oma seisundit kontrollida ja loobuda väärteo toimepanemisest. Arvestades R.X-il tuvastatud alkoholijoovet, karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, isiku varasemat karistamatust ja õiguskorra kaitsmise huvisid, nõustub kohus R.X-ile karistuseks määratud rahatrahviga 190 trahviühiku ulatuses, ehk 760 eurot, puudub alus põhikaristuse muutmiseks. Ka lisakaristuse mõistmine peab toimuma KarS § 56 alusel ja vastama karistuse eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9). Kohus on seisukohal, et kaevatav otsus tuleb tühistada LS § 224 lg 3 p 1 alusel määratud karistuse osas, s.t tuleb tühistada määratud lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas 3 kuuks. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, ta ei ole lubatud alkoholi piirmäära ületades sõiduki juhtimise eest või teiste liiklusalaste rikkumiste eest karistatud, seega ei saa väita, et varasemalt määratud karistus ei ole isikule mõju avaldanud. Lähtudes eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et varasemad karistused ei ole kaebuse esitajale liikluses osalemisel juhina oodatud mõju avaldanud ega eesmärki saavutanud. R.X-il tuvastatud joove veres 1,43 mg ühes grammis toob kaasa rikkumise kvalifitseerimise LS § 224 lg 2 järgi, kuid seda arvestades nõustuski kohus määratud põhikaristusega, mis on üle keskmise sanktsioonimäära. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas kokkuvõtlikult esile toonud asjaolu, et R.X-i puhul kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Lisakaristuse määramisel kohtuväline menetleja lähtus üldpreventiivsetest kaalutlustest, kuid pidi 4 lähtuma ka eripreventiivsetest asjaoludest. R.X-i rikkumisena on tuvastatud mootorsõiduki juhtimine joobes olekus, kuid isikut ei ole varem karistatud. Seega mõistetud põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul R.X-i süü suuruse. Ka R.X süü suuruse lähedase kriminaalkuriteo (alkoholisisaldus alates 1,50 milligrammist ühes grammis veres) toimepanemise eest ei ole lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Kohus on seisukohal, et lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks piirab käesoleval juhul ebamõistlikult isiku võimalust tagada tavapärane toimetulek, mis omakorda on vastuolus karistuse eesmärgiga mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevas asjas ei nähtu menetlusaluse isiku süüd või tema isikut iseloomustavaid asjaolusid, mis muudavad teo kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikkust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et eksisteerib süüd kergendav asjaolu ning puuduvad raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud lisakaristus ei vasta toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning määratud põhikaristus on piisavalt range motiveerimaks R.X-i hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodu alusel kohus tühistab R.X-ile määratud lisakaristuse ja jätab lisakaristuse kohaldamata. Kohus leiab, et karistusena mõistetud rahatrahv on piisav, et mõjutada R.X-i hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 25.01.2022 otsuse nr 2302,22,000159 määratud lisakaristuse osas. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.