4-24-1751/8

Väärteoasi nr 4-24-1751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-1751 Kohtunik Kristiina Laas Väärteoasi G.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.05.
3. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,005758 Menetlusalune isik: G.V (isikukood: XXX; elukoht: xxxx xx xxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx e-post: xxxx.xxxx@xxxx.xx ) Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood: 70008747; asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond) RESOLUTSIOON
4. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.05.
5. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,005758 muutmata ja G.V kaebus rahuldamata.
6. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb G.V-l loovutada juhiluba Transpordiametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.05.
8. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,005758 määrati G.V-le liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Otsusest nähtuvalt juhtis G.V 10.04.
9. a kell 11:31 aadressil xxxx xx xxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,44 mg/l +/- 0,05 mg/l. 1
10. Tartu Maakohtusse saabus 19.05.
11. a menetlusaluse isiku G.V kaebus eelnimetatud väärteootsusele. Kaebuse kohaselt soovib G.V karistuse vaidlustada, sest teda ei kõrvaldatud liiklusest joobes juhtimise pärast, vaid alkoholi kontroll teostati tema kodu õues pärast auto parkimist, kui ta oli juba autost väljas. G.V leiab, et joobes juhtimine ei ole tõendatud, sest teda ei kõrvaldatud liiklusest sõiduki juhtimise ajal.
12. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 29.05.
13. a, milles nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja andis ülevaate liiklusjärelevalve läbiviimise korraldusest ning rõhutas ohtu, mida joobes juhid liikluses kaasa tuua võivad. Väärteoasja materjalidest nähtub, et G.V juhtis 10.04.
14. a kella 11.31 ajal mootorsõidukit ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tunnistaja, patrullpolitseinik A.H on selgitanud, kuidas ta liiklusjärelevalvet teostades märkas punast värvi sõidukit Renault Megan, millele sõideti järgi ja anti peatumismärguanne. Sõiduk peatus xxxx xx xxx sissesõidu juures ja sõidukist väljus vanem meesterahvas, kes tuli politseiauto juurde. Isikut kontrollides selgus, et tegemist on G.V-ga . Ta puhus indikaatorvahendisse, mille näit oli positiivne ja seejärel tõenduslikku alkomeetrisse Dräger Alcotest, mille lõplik näit oli 0,39 mg/l. G.V enda sõnul oli ta hommikul joonud pool pudelit õlut. Politseiametnik A. H kinnitas, et G.V-l ei olnud võimalik tarvitada sööki, jooki ega tubakatooteid peatumise hetkest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumise lõpuni. Kohtuväline menetleja andis ka ülevaate G.V-le määratud karistuse põhjendustest. Rahatrahvi kohaldamine ei oleks G.V tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik, kuna iseloomustava materjalina on näha tema varasemalt toime pandud samalaadsed rikkumised, s.o joobes juhtimised. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kuigi kohtuvälisele menetlejale on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust raskendada, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav.
15. Kohus edastas 29.05.
16. a kirjaga G.V-le kohtuvälise menetleja seisukoha ja palus menetlusalusel isikul teatada, kas ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
17. G.V teatas 11.06.
18. a, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT
19. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
20. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
21. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
22. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.05.
23. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,005758 tuleb jätta muutmata. 2
24. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse G.V-le ette seda, et ta juhtis 10.04.
25. a kell 11.31 aadressil xxxx xx xxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,39 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,44 mg/l +/- 0,05 mg/l.
26. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on 10.04.
27. a koostatud väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tõendusliku alkomeetri väljatrükk ja tunnistaja ülekuulamise protokoll.
28. Väärteoprotokollist nähtub, et G.V juhtis 10.04.
29. a kell 11.31xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx tänaval mootorsõidukit suunaga xxxx xx xxx maja hoovi suunas. Tal tuvastati tõendusliku alkomeetriga joove 0,44 mg/l (+/- 0,05 mg/l) väljahingatavas õhus. Sellega rikkus ta LS § 69 lõiget 3 ja pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
30. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et G.V kõrvaldati juhtimiselt alates 10.04.
31. a kell 11.
32. Isik kõrvaldati juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis.
33. G.V alkoholijoobe suurust tõendab tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest lõplik mõõtetulemus, milleks oli 0,39 mg/l väljahingatavas õhus. G.V-le tutvustati nõuetekohaselt tõendusliku alkomeetri kasutamist ja ta andis selleks nõusoleku. Alkomeeter oli taadeldud taatlustunnistuse kohaselt alates 14.02.
34. a kuni 31.08.
35. a. Alkoholijoobe mõõtmise viis läbi selleks pädev politseinik.
36. Patrullpolitseinik A. H on tunnistajana ülekuulamisel selgitanud, kuidas olles 10.04.
37. a graafikujärgselt tööl ja teostades koos patrullpolitseinik J.J liiklusjärelevalvet Jõgeva linnas nägid nad Piiri tn 7 juurest liikumas punast värvi sõidukit Renault. Sõiduk liikus möödas Suurt tänavat. Sõidukile anti peatumismärguanne ja sõiduk peatus xxxx xx xxx sissesõidu juures. Sõidukist väljus vanem meesterahvas, kes tuli politseiauto juurde ja tuvastati kui G.V . Isikuga suheldes oli tunda alkoholilõhna. G.V puhus indikaatorvahendisse, mille näit oli positiivne. Isik oli nõus puhuma ka tõenduslikku alkomeetrisse, mille lõplik näit oli 0,39 mg/l. G.V oli enda sõnade kohaselt hommikul joonud pool pudelit õlut. Isik oli rahulik ja tegi koostööd. G.V-l ei olnud võimalik tarvitada sööki, jooki ega tubakatooteid peatumise hetkest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumise lõpuni.
38. Eelnevaga on tõendatud, et G.V oli 10.04.
39. a alkoholijoobes, täpsemalt oli tema väljahingatavas õhus alkoholinäit 0,39 mg/l. Samuti on tõendatud, et G.V juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Tunnistaja, patrullpolitseinik A. H on kinnitanud, et peatumise hetkest kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumise lõpuni ei saanud G.V sööki, jooki ega tubakatooteid tarvitada. Kuna G.V juhtis sõidukit, tal tuvastati alkoholijoove ning sõiduki juhtimise ja alkoholijoobe tuvastamise vahelisel ajal ta mitte midagi ei tarvitanud, tuleb järeldada, et ta oli alkoholijoobes sõiduki juhtimise ajal.
40. Kohus saab G.V kaebusest aru nii, et ta ei vaidlegi vastu sellele, et ta alkoholijoobes autot juhtis, vaid muret tekitab just asjaolu, et teda ei kõrvaldatud liiklusest sõiduki juhtimise ajal ja seega ei ole joobes juhtimine tõendatud. Ülaltooduga on kohtu hinnangul siiski ilma vähimagi kahtluseta tõendatud, et G.V juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kohus selgitab veelkord ka menetlusalusele isikule, et politseiametnikud nägid autoga sõitmist ja seda, kuidas ta autost väljus ja mida ta tegi kuni tõenduslikku alkomeetrisse puhumiseni. G.V ei tarvitanud alkoholi pärast autost väljumist ja enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Järelikult oli ta alkoholi tarvitanud juba varem ning sõitis autoga alkoholijoobes. Menetlusalusel isikul võib küll olla inimlikult mõistetav arusaam, et kui teda ei tabatud nö otse rooli tagant, siis ei ole tema õigusrikkumine tõendatud. Kohus selgitab, et nii see siiski ei ole. Praeguses asjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse tõdemaks, et G.V juhtis 3 mootorsõidukit lubatud alkoholi piirmäära ületades ja täitis sellega LS § 224 lg 2 objektiivse koosseisu.
41. Lisaks objektiivsetele tunnustele peavad olema täidetud ka süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused, milleks on KarS § 12 lg 3 kohaselt tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. Seejuures KarS § 16 lg 3 kohaselt on otsese tahtlusega tegu siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.
42. Kohus leiab, et G.V pani väärteo toime otsese tahtlusega. G.V oli tarvitanud alkoholi, politseinikule avaldatu kohaselt hommikul pool pudelit õlut. Autoga sõitma asudes ta teadis, et asub mootorsõidukit juhtima alkoholi tarvitanuna. Ta ei teadnud ega saanudki teada täpset alkoholisisaldust oma veres või väljahingatavas õhus, kuid ta pidi möönma, et see võib ületada lubatud piirmäära.
43. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega tuleb G.V süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 järgi ja teda toimepandu eest karistada.
44. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
45. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on G.V-le kohaldanud juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on G.V iseloomustavate andmetena tuginenud arhiveeritud karistustele. Nimelt on teda varasemalt korduvalt karistatud joobes juhtimise eest, viimati LS § 224 järgi rahatrahviga 09.04.
46. a. Kohtuväline menetleja on leidnud, et rahatrahv ei oleks G.V puhul piisavalt tulemuslik ning on määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise.
47. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja argumentidega karistusliigi valikul. Kuigi G.V-l kriminaal- ega väärteokorras kehtivaid karistusi ei ole, on lubatud võtta isikut iseloomustava teabena arvesse ka arhiveeritud karistusandmeid (RKKK 02.11.
48. a otsus nr 4-22-4139, p 14). Arvestades, et varasemalt ei ole samalaadse teo eest rahatrahvi määramine G.V-le püsivat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud, on põhjendatud sel korral kohaldada teist liiki karistust ehk sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.
49. G.V süü käesoleva väärteo toimepanemisel ei ole suur. LS § 224 lg 2 alusel karistatakse isikut, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. G.V alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,39 mg/l ehk alla keskmise. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei põhjustanud G.V liiklusohtlikke olukordi ega häirinud teisi liiklejaid. Nagu ülal väljatoodud, puuduvad G.V-l kehtivad karistused. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üheks kuuks ehk oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, milleks on 6 kuud.
50. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 03.05.
51. a otsuse väärteoasjas nr 2780,24,005758 muutmata ja G.V kaebuse rahuldamata.
52. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 1 kuu hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt LS § 127 tuleb G.V-l juhiluba 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumist arvates loovutada Transpordiametile. (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik 4