) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.
lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
-is sätestatud väärtegude menetlemiseks vajalikud volitused. Samuti teavitada, kelle suhtes tuleks nende töötajate tegevuse peale
-is sätestatud korras edasi kaevata. 3. 02.07.2025 määrusega nr 4-25-2453 kohustas Harju Maakohus Tallinna Linnavalitsuse juhti võtma seisukoht ja vastama OÜ B poolt 20.06.2025 Tallinna Linnavalitsusele esitatud 1
lg 1 järgi see, et kohtuvälise menetleja tegevuse või tegevusetusega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja hinnangul kohaldas kohtuväline menetleja 10.07.2025 avalduse läbivaatamisel materiaalõigust valesti ja ehitisregistri väidetavad valeandmed rikuvad tema tsiviilõigusi. Kaebaja leiab, et tal on õiguslik alus eeldada, et M AS võetakse rikkumise eest vastutusele. Maakohus märkis, et kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda väärteomenetluse läbiviimist, vaid see on (esmajärjekorras) kohtuvälise menetleja otsustada
Maakohus selgitas, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et isikud ei saa nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isiku kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (nt RKKKo 3-1-1-96-15, p 10, RKKKm 3-1-1-47-09, p 17). Seda põhjusel, et üksnes riigil on karistusvõimu monopol. Seega pole tegu isiku subjektiivse õigusega nõuda isikute karistamist vaid tegemist on kohtuvälise menetleja diskretsiooniga. Kuna OÜ-l B õigust väärteomenetluse läbiviimist nõuda ei ole, siis ei saa kõnesolevas osas rääkida ka õiguse rikkumisest. Kohtuväline menetleja on põhjendanud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kasutusloa väljastamise otsuse kohta, et elektriseadmete paigaldaja võimalik muutus ei too kaasa teistsugust otsust ning kui selguks, et osad elektriseadmed ei ole ehitatud E OÜ poolt vaid nt OÜ B poolt, ei muudaks ainuüksi see asjaolu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti otsust kasutusloa väljastamise kohta, mistõttu KarS § 280 lg 1 objektiivne koosseis ei ole täidetud, sest esitatud andmete arvestamise kohustust avaliku võimu teostamisel ei ole ning haldusorgan nendega lõppotsustuse tegemisel arvestama ei pea. Haldusorgan on asutus, kes seaduse või lepingu alusel täidab haldusülesandeid (HMS § 8). Lisaks peab olema haldusorganil õigus vastavaid andmeid nõuda või – kui andmete edastamine toimub süüdlase initsiatiivil – peab ta olema kohustatud neid arvestama (või faktiliselt arvestab) avaliku võimu teostamisel (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 280 komm 3.1). Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et kohtuväline menetleja ei ole oma põhjendustes eksinud. Teiseks leidis maakohus, et antud juhul väärteomenetluse alustamata jätmise määrus võib küll riivata kaebaja (ehk menetlusvälise isiku) huvi, et M AS saaks karistada, aga selle mitterealiseerumine ei saa riivata mitte ühtegi tema seadusega kaitstud subjektiivset õigust ja 2
järgi või rikkunud muul moel
-i sätteid, kohus ei tuvastanud. Käesolevas menetluses hindab kohus vaid kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust. 9. 29.07.2025 edastati Tallinna Ringkonnakohtule OÜ B seadusliku esindaja O.H kaebus, milles asutakse seisukohale, et maakohus on rikkunud raskelt menetlusõigust, mistõttu palub kaebaja ringkonnakohtul määrus tühistada ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks. O.H toob välja, et väidab oma kaebuses, et kohalik omavalitsus on materiaalõigust tahtlikult valesti kohaldanud. 12.07.2025 kaebuses esitas ta oma nõude väga üksikasjalikult, kuid 17.07.2025 vastuses ignoreeris kohalik omavalitsus tema nõuet.
Seetõttu palub O.H kohtul lahendada küsimus, kas kohalik omavalitsus on õigusnormi õigesti kohaldanud. Isik, kelle tegude peale ta kaebab, on Y. Kohus on ebamõistlikult kaebuse raamidest väljunud ja pannud kaebaja selgelt kaotaja olukorda. See on menetlusõiguse jäme rikkumine. Kaebaja ei näe mõtet kohtu motiive kritiseerida, kuna kohus ei arvesta tema kaebusega, vaid omaenda fantaasiatega. Küll aga viitab kaebaja otsusele nr 4-25-2748 kuupäevaga 17.07.2025, kus kohus ei näinud midagi halba selles, et Tallinna Linnavalitsus ei soovinud kohtu otsust täita. Seega pole kohtuniku sõnul kohaliku omavalitsuse kaalutlusõigusel piire. Vaidlustatud kohtuasja juurde tagasi tulles pole üllatav, et kohalik omavalitsus võitis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 11.
sätestab, et määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 191 kohaselt.
p 12 kohaselt puudub isikul õigus edasikaebe korras vaidlustada maakohtu määrust, millega maakohus lahendas kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Ainsa erandina on edasikaebeõigus tagatud konfiskeerimise küsimust lahendava maakohtu määruse peale. Käesoleva kohtuasja puhul ei ole tegemist sellise erandiga. Seega on maakohtu määruses märgitud edasikaebekord õige. Kuigi kaebaja viitab sellele, et maakohus on rikkunud menetlusõigust, ei too ta välja, mida konkreetselt. Kaebaja märgib, et ta ei pea vajalikuks maakohtu põhjendustele vastuväiteid esitada, kuna neid ei arvestata nagunii. Selgusetu on, mida O.H selle väitega täpsemalt silmas 3
lg-st 3, § 191 p-st 12 ja § 142 lg 2 p-st 2 jätab ringkonnakohus OÜ B OÜ seadusliku esindaja O.H esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastab selle kaebuse esitajale. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.